Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

7. Jõustamine

Eesti on valmis Euroopa Liidu õigustikku täies mahus liitumishetkest rakendama ega taotle justiits- ja siseküsimuste valdkonnas erandeid ega üleminekuperioode.

Eesti rakendab justiits- ja siseküsimuste acquis’ Euroopa Liiduga ühinemise päevast alates, sh osa Schengeni acquis´st, kusjuures kogu Schengeni õigustikku hakkab Eesti kohaldama alates sisepiiridel kontrolli kaotamisest, st alles täielikul liitumisel Schengeni süsteemiga.

25. JAGU

TOLLILIIT

1. Sissejuhatus
Käesoleva seletuskirja osa on koostanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna tollitalituse peaspetsialist Margus Täht (tel. [phone]) ning Tolliameti välissuhete nõunik Jaanus Rand (tel. [phone]).
Kõikide peamiste läbirääkimiste raames käsitletud teemade juures küsiti seisukohta Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, kelle arvamusega läbirääkimiste käigus ka üldjuhul arvestati.
EÜ asutamislepingu artikli 23 kohaselt rajaneb ühendus tolliliidul. Asutamisleping ei defineeri tolliliidu mõistet, vaid toob välja selle toimimise olulisimad põhimõtted:

• 
  artiklis 25 on sätestatud piiranguteta kaubavahetuse põhimõte, st. liikmesriikidevahelisel kaubavahetusel impordi- ega ekspordimakse või muid samaväärse toimega makse ei koguta;
  
• 
  artiklis 26 sätestatakse ühtsete tollitariifide põhimõte, mille kohaselt tollimaksumäärad on ühtsed kõikides liikmesriikides ja need kehtestab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal;
  
• 
  artiklis 27 nähakse komisjonile ette kohustus juhinduda vajadusest arendada kaubavahetust ja konkurentsitingimusi, samuti ühenduse nõuetest toorainega või pooltoodetega varustamise suhtes ning vajadusest vältida tõsiseid häireid liikmesriikide majanduses, tagada tootmise ratsionaalne areng ja tarbimise laienemine ühenduse piires.
  

Tolliliit on üks ühenduse alusmüüridest ning ühisturu toimimist tagav oluline element. Sisuliselt tähendab tolliliit ühtsete reeglite kogumit, mida rakendatakse ühetaoliselt kogu ühenduse ulatuses, pannes sel moel liikmesriikide tollivõimud välispiiridel tegutsema ühtse süsteemina.

Tolliliidu loomise eesmärgid määratleb EÜ asutamislepingu artikkel 131 – aidata kaasa maailmakaubanduse harmoonilisele arengule, rahvusvahelises kaubanduses kehtivate piirangute järkjärgulisele kaotamisele ning tollitõkete alandamisele.
Riikidevahelist kaubavahetust soodustavate koostöövormide hulgas on tolliliit kõige kõrgemal astmel, st koostöö liikmesriikide vahel on teistest koostöövormidest (vabakaubanduslepingud, vabakaubanduspiirkonnad) tihedaim. Näiteks vabakaubanduspiirkonnas eksisteerib piiranguteta kaubavahetus liikmete vahel, kuid kolmandate riikidega rakendab iga liikmesriik iseseisvat väliskaubanduspoliitikat (liikmetel erinevad tollitariifid). Tolliliidus seevastu on ühtne väliskaubanduspoliitika (ühtsed tollitariifid) suhetes kolmandate riikidega.
Teistes asjassepuutuvates lepingutes, nende lisades, protokollides ega deklaratsioonides tolliliidu valdkonda täiendavalt reguleeritud ei ole. Samas on tolliliidu valdkonda põhjalikult reguleeritud Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni määrustega. Kõige olulisemad neist on nõukogu määrus 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tollikoodeks ning komisjoni määrus 2454/93/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tollikoodeksi rakendussätted. Nende kahe määruse koostamise eesmärk oli koondada kokku ja süstematiseerida kõik senised 105 tollivaldkonda reguleerivat määrust ja direktiivi, mis siseturu efektiivse toimimise seisukohalt oli keskne ülesanne. Mõlemat nimetatud määrust on tänaseks mitmel korral muudetud ja täiendatud, kuid sellele vaatamata on säilitatud nende endine struktuur ning keskne tähtsus tolliliidu õiguslikul reguleerimisel.
Nõukogu määrus 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tollikoodeks, sisaldab üldeeskirju ja -protseduure, mis tagavad tariifsete ja muude EÜ tasandil seoses EÜ ja kolmandate riikide vahelise kaubavahetusega kasutusele võetud meetmete rakendamise. Samuti hõlmab tollikoodeks ühtse põllumajandus- ja kaubanduspoliitika meetmete rakendamist käsitlevaid sätteid, võttes arvesse mõlema ühtse poliitika nõudeid. Olulisemate tollikoodeksiga hõlmatud valdkondadena tuleb nimetada kaupade EÜ tolliterritooriumile sissevedu ja sealt väljavedu ning tollimaksude määramist (EÜ tollitariifistik, kaupade klassifitseerimine ja tolliväärtus) reguleerivaid sätteid.
Komisjoni määrus 2454/93/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tollikoodeksi rakendussätted, sisaldab üksikasjalikumat regulatsiooni tollikoodeksis hõlmatud valdkondade kohta.
Nimetatud kaks EÜ õigusakti moodustavad EÜ tollialase regulatsiooni tuuma, mille kaudu rakendatakse EÜ asutamislepingus sätestatud tolliliidu toimimise põhimõtteid.

2. Eesmärk
Tolliliidu loomise peaeesmärk on algusest peale olnud liikmesriikide majanduste integreerimine ühtse tervikuna toimivaks majanduskeskkonnaks, mis suudaks paremini konkureerida USA ja Aasia riikide majandustega. Ühtne kaubanduspoliitika, mille rakendamise põhiliseks vahendiks on tolliliit, põhineb ühtsetel tollimaksumääradel, ühenduse vabakaubanduslepingutel kolmandate riikidega, üldisel soodustussüsteemil (Generalized System of Preferences – GSP) ning ühtsetel mittetariifsetel kaubanduspiirangutel (kvoodid, standardid, litsentsid, nõuded jms.). Tolliliit on EÜ ühisturu toimimise üks olulisi elemente ning annab raamistiku, mis tagab ühisturu neljast põhivabadusest ühe – kaupade vaba liikumise – realiseerumise. Ühtse tollipoliitika ja selle instrumentide rakendamine kolmandate riikide suhtes paneb liikmesriikide tolliasutustele kohustuse tegutseda ühtse süsteemina, mis eeldab kõigilt tolliasutustelt ühetaolist haldussuutlikust.
Veebruaris 2001 teavitas komisjon nõukogu, parlamenti ning majandus- ja sotsiaalkomiteed vajadusest üle vaadata tolli tegevuse strateegia tolliliidus, võttes arvesse järgmisi lähitulevikus toimuvaid muudatusi:

• 
  EL laienemist;
  
• 
  tolli rolli muutumist riigitulude kogujana;
  
• 
  kasvavat vajadust tolli kaasamiseks väliskaubanduse reguleerimisse;
  
• 
  kasvavaid nõudeid tollile kodanike turvalisuse tagamisel;
  
• 
  uute kaubandusmudelite teket, mis nõuavad kiiret, infotehnoloogia kasutamisel põhinevat tolliformaalsuste täitmist;
  
• 
  EÜ ettevõtjate kasvavat nõudlust saada tollilt tuge konkureerimaks globaalsel turul;
  
• 
  suuremat rõhuasetust võitlusele seaduserikkumistega;
  
• 
  organiseeritud kuritegevuse kasvavat osa tollialastes seaduserikkumistes.
  

2001. a mais võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu resolutsiooni (2001/C 171/01) tolliliidu strateegia kohta, milles antakse komisjonile suunised viie aasta jooksul tolliliidu strateegia ümber hinnata.

Lähiaastail on tolliliidul kolm strateegilist põhieesmärki:

• 
  rahvusvahelise kaubanduse arengule raamistiku kindlustamine, mis tugineb läbipaistvatele ja stabiilsetele reeglitele ning nende selgele ja ühtsele rakendamisele;
  
• 
  EL ja tema liikmesriikidele eelarveressursside kindlustamine;
  
• 
  ühiskonna kaitsmine ebaausa rahvusvahelise kaubanduse ning kaasnevate kahjude eest, eriti rahanduslike, kaubanduslike, tervise, kultuuri ja keskkonnakaitsealaste huvide kahjustamise eest.
  

Strateegilistest põhieesmärkidest tulenevalt on defineeritud viis põhivaldkonda, milledes viiakse läbi võtmetegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.

Õigusaktid

Muutuvate kaubandustrendide arvessevõtmiseks ning õigusrikkumistega toimetulekuks on vajalikud pidevad muudatused ka õigusaktides. Võtmetegevusteks on siin jätkuv õigusaktide lihtsustamine ja ratsionaliseerimine, ettevõtjate kaasamine õigusloomesse selle varajases staadiumis, ühendatuse parandamine seadusandluse ja selle rakendamise vahel, ettevõtjatele juhtnööride väljatöötamine ning jätkuv sanktsioonide ühtlustamine.

Tollitoimingud

Võtmetegevusteks on siin kontrollistandardite parandamine, praktilise koostöö parandamine tolliadministratsioonide vahel, olemasolevate kontrollimeetmete rakendamise parandamine, kattes sellega kõik spetsiifiliselt probleemsed valdkonnad, parem riskianalüüsi kasutamine, piraatluse ja võltsimisevastase võitluse tugevdamine, võitlus päritolu võltsingutega, arvutiseeritud transiidisüsteemi (New Computerised Transit System) rakendamise lõpuleviimine, uue infotehnoloogia strateegia väljatöötamine paberivaba deklareerimise ja rahvuslike süsteemide koostoime tagamiseks, ametkondadevahelise koostöö arendamine ning nn. ühisauditi moodulite väljatöötamine komisjoni ja liikmesriikide vahel.

Äriringkondade teenindamise parandamine

Kasvava rahvusvahelise kaubanduse (eriti E-kaubanduse) haldamisega toimetulekuks on vaja tihendada sidemeid tolli ja ettevõtjate vahel. Võtmetegevusteks on siin tolliprotseduuride lihtsustamine ja harmoniseerimine, elektroonilise ligipääsu võimaldamine tolliinformatsioonile, eriti tariifialasele, kaubanduse soodustamiseks vastastikuste konsultatsioonide pidamine ning vastastikumõistmise memorandumite sõlmimine.

Koolitus

Kuna kontrollimise raskust jagavad tolliga ka ettevõtjad, tuleb koolitada mitte üksnes ametnikke, vaid ka ettevõtjaid. Võtmetegevusteks on siin ühtsete koolitusmoodulite ettevalmistamise lõpuleviimine, Euroopa Tolliakadeemia teostatavus-uuringu lõpuleviimine ja koolituse suunamine problemaatilistele valdkondadele ning ettevõtluse tollile vastutulelikkuse püüdlustele.

Tolli rahvusvaheline roll

Peatähelepanu suunatakse siin nõuetekohasele Euroopa Liidu esindamisele rahvusvahelises tollikeskkonnas (WCO, WTO, G7 jne) ning rahvusvahelise tollikoostöö edendamisele. Põhiliste kaubanduspartneritega sõlmitud tollikoostöö ja vastastikuse administratiivabi lepingute potentsiaal tuleb ära kasutada täielikult.

Kokkuvõtvalt peab toll kohanema pidevalt muutuva keskkonnaga ning selleks peab tollil olema võimalus tugineda Euroopa institutsioonide, liikmesriikide ja asjaosaliste majandusringkondade toetusele.
Silmas pidades ülatoodut ning tuginedes EL poolt Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks väljatöötatud liitumiseelsele tollistrateegiale, alustas Tolliamet 1998. aastal Eesti tolli arengustrateegia ja sellele tuginevate tegevuskavade väljatöötamist ning elluviimist eesmärgiga saavutada EL liikmesriigi tolliorganisatsioonilt nõutav haldussuutlikkus.
1999. a märtsis kiitis Vabariigi Valitsus heaks Tolliameti strateegilise plaani aastani 2002, mille realiseerimise käigus korraldati ümber Tolliameti tegevuste planeerimise ja tulemuste mõõtmise süsteem ning kaasajastati organisatsiooni juhtimist, tagamaks ameti jõudmist EL nõuetest tulenevale tasemele. Strateegiast lähtuvad Tolliameti tegevuskavad moodustasid ühe komponendi Vabariigi Valitsuse tegevuskavades Euroopa Liitu integreerumiseks. Sellega täideti ka liitumiseelses tollistrateegias püstitatud üldnõue - kandidaatriigi tolli liitumisettevalmistused peavad olema heaks kiidetud ja kokku lepitud asjaosalise riigi valitsuse tasandil.
Eespool loetletud abinõude kavandamisel ja ellu viimisel on osaletud ja osaletakse EL asjakohastes programmides ja projektides (PHARE, FISCALIS, Customs 2000 jms), liikmesriikide poolt algatatud kahepoolsetes abiprogrammides (Soome, Rootsi, Taani, Holland, Belgia) ning on kasutatud ja kasutatakse ka kolmandatelt riikidelt (näiteks USA valitsuse algatatud ning USA rahandus-, kaitse- ja energeetika ministeeriumi poolt vahendatavad asjakohased rahvusvahelised abiprogrammid) või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt (WCO, WTO, UNCTAD) saadud oskusteavet või materiaalset abi.
Hinnanguliselt on toll saanud ajavahemikul 1992-2002. a välisabi (infrastruktuuri rajatised (piiripunktid), koolitus, oskusteabe ülekanne, seadmete, aparatuuri jt materiaalsete vahendite tarned) ca 203 miljonit krooni, kaasfinantseering riigieelarvest moodustas ca 285,6 miljonit krooni. Täpsemat hinnangut anda on raske, kuna EL liikmesriikide poolt kahepoolsete programmide raames osutatava abi rahalist väärtust abisaajale reeglina ei avaldata.

3. Sisu ja võrdlev analüüs
Ühinemislepingus käsitletakse tolli valdkonda kahes artiklis. Artikli 27 paragrahv 1 sätestab, et uute liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisest kaubandusest ühtsete tollitariifide alusel saadavad tulud kuuluvad liitumisest alates ELi omavahendite hulka. Artikli 34 kohaselt jätkub abi andmine uutele liikmesriikidele institutsionaalse ülesehituse toetuseks. Alates liitumisest kuni 2006. a lõpuni eraldatakse rahalist toetust uutele liikmesriikidele nende haldussuutlikkuse tugevdamiseks. Toetus suunatakse peamiselt valdkondadele, mida ei saa finantseerida struktuurifondidest. Üheks selliseks valdkonnaks on ka tolliliit.
Ühinemislepingu II lisa 19. peatükk sisaldab tolliliidu kohta käivaid tehnilisi kohandusi. Neid kohandusi tehakse põhiliselt komisjoni määruses 2454/93/EMÜ ühenduse tollikoodeksi rakendussätete kohta. Tehniliste kohanduste eesmärgiks on muuta vastavad EÜ õigusaktid kohaldatavaks uutes liikmesriikides (n ühenduse tolliterritooriumi mõiste juures lisatakse ühenduse tolliterritooriumile uute liikmesriikide tolliterritooriumid, lisatakse erinevatele tollidokumentidele tehtavad märked ka uute liikmesriikide keeltes jms).
Ühinemislepingu IV lisa 5. peatükk käsitleb üleminekusätteid, mis aitavad kaasa ühenduse tollikoodeksi ja selle rakendussätete sujuvale rakendamisele uutes liikmesriikides. Nimetatud üleminekusätted käsitlevad kauba ajutist ladustamist (ühinemiskuupäevaks tolliterritooriumile toodud kaubad, millele ei ole veel tollikäitlusviisi rakendatud, vabastatakse vabasse ringluse lubamisel tollimaksudest, kui tõendatakse nende sooduspäritolu või ühenduse kauba tollistaatust), kauba sooduspäritolu kinnitavate tõendite aktsepteerimist, majandusliku mõjuga tolliprotseduuride rakendamist (majandusliku mõjuga tolliprotseduur lõpetatakse ühenduse õigusaktides ettenähtud tingimustel. Kui lõpetamise tulemusel tekib tollivõlg, loetakse makstud summa ühenduse omavahenditeks) ja enammakstud maksusumma tagastamist.
Seestöötlemise, tollikontrolli all töötlemise ja välistöötlemise tolliprotseduuride kasutamise load, mis on antud enne ühinemiskuupäeva, jäävad jõusse kuni oma kehtivusaja lõpuni või aasta jooksul pärast ühinemiskuupäeva, olenevalt sellest, kumb tähtaeg lõpeb varem. Sellise kuni ühe aastase üleminekuajaga muudetakse sujuvamaks nii ettevõtjate kui ka tolli tööd. Põhimõttelisi muudatusi uute lubade taotlemisel ja väljastamisel ei ole, sest tolliseadustik, mille alusel senised load on väljastatud, on ühtlustatud ühenduse tollikoodeksi vastavate põhimõtetega. Pärast tolliseadustiku jõustumist tuli tolliseaduse alusel antud load vahetada uute lubade vastu välja 31. detsembriks 2002. a. Üldjuhul on nimetatud tolliprotseduuride lubade kehtivusajaks kaks aastat, seega on aktiivsemat lubade vahetamise perioodi oodata 2004. a lõpus. Tolliliitu käsitleva acquis’ suhtes Eesti ühtegi üleminekuperioodi ei taotlenud. Ühinemislepingu kohaselt võetakse EÜ tolli valdkonda reguleerivad õigusaktid üle täies mahus ja neid rakendatakse täies ulatuses liitumise päevast alates.

4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele
Eesti tollialaste õigusaktide ühtlustamisega ühenduse õigustikuga alustati juba 1999. a, kui 31. oktoobril 1999. a jõustus tolliseaduse muudatus, millega astuti suur samm euroopaliku tollikorralduse suunas. 1. jaanuaril 2000. a kehtestati tollimaksud põllumajandussaadustele ja toidukaupadele, varem Eesti kaupade impordil ja ekspordil tollimakse ei rakendanud. 1. juulil 2002. a jõustus uus tolliseadustik koos 54 rakendusaktiga, mis on kooskõlas ühenduse tollikoodeksis ja selle rakendussätetes sisalduvate põhimõtetega. 1. jaanuaril 2003. a jõustusid tollimaksuvabastuse seadus, mis on kauba sisseveol põhiliseks tolli- ja käibemaksust vabastamise aluseks, ning tollitariifiseaduse § 12 ja tolliseadustiku muutmise seadus, mille järgi Eesti kohaldab arenguriikidest ja vähim arenenud riikidest pärinevate kaupade suhtes tollimaksusoodustusi. Soodustusi antakse üldise soodustussüsteemi (GSP) raames. Teataval määral vajavad lahendamist veel mõningad tehnilised üksikasjad, mis leiavad lahenduse liitumise hetkeks.
Nimelt tuleb Eestil enne liitumist veel ühineda mõnede tollialaste konventsioonidega (EÜ ühistransiidi konventsioon, EÜ tolliadministratsioonide vastastikuse abi ja koostöö konventsioon ning EÜ tolliformaalsuste lihtsustamise konventsioon) ja kahe tollivaldkonda puudutava transpordialase konventsiooniga (ÜRO rahvusvahelises transpordis ühiskasutatavate konteinerite tollikäitluse konventsioon, Rahvusvahelise Raudteevedude Valitsustevaheliste Organisatsiooni (OTIF) COTIF konventsioon), mille ettevalmistamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Eesti õigusaktidest on liitumise hetkeks vaja kehtetuks tunnistada tolliseadustik koos selle alusel antud rakendusaktidega, tollimaksuvabastuse seadus ning tollitariifiseadus. Samuti tuleb lõpetada Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vaheline Balti ühistransiidi protseduuri kokkulepe. Kokkuleppe eesmärgiks oli EÜ transiiidikorraldusega võimalikult sarnaste tingimuste loomine Balti riikides ning neis tingimustes tegutsemise kogemuste saamine. Lõpetamise tingib asjaolu, et pärast liitumist toimib transiit kolmes Balti riigis vastavuses EÜ ühistransiidi konventsiooni sätetega.
Ühinemise ajaks tuleb vastu võtta uus tolliseadus (eelnõu koostamine on kavandatud 2003. a I poolaastasse), mis reguleeriks tollikorraldust valdkondades, mis ühenduse tollikoodeksiga on jäetud liikmesriikide pädevusse. Liikmesriikide pädevusse on jäetud enamjaolt tehnilised ja töökorralduslikku laadi küsimused, näiteks liikmesriik määrab tolliasutuste pädevuse, võib piirata tollideklaratsiooni esitamise õigust, määrata vabatsoonide asukohti jne. Õigusaktidest tulenevate nõuete mittetäitmise korral rakendatakse sanktsioone samuti vastavalt liikmesriigi seadusandlusele.

5. Mõjud
Tolliliidu suhtes omab ühinemislepingu jõustumine mõju eelkõige Eesti majandusele. Ühenduse tollistaatusega kaupade liikumine muutub oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks, sest nendele kaupadele ei ole vaja enam rakendada tolliprotseduure (näiteks eksporti, vabasse ringlusse lubamist, transiiti vm tolli poolt kauba suhtes rakendatavaid menetlusi) ega teostada tolliformaalsusi (näiteks esitada tollideklaratsiooni, tasuda ekspordi- ja impordimakse, teostada reisijate ja veokite läbivaatust tolli poolt jm toiminguid, mida tuleb asjaomasel isikul või tollil tollieeskirjade täitmiseks teha). See tähendab, et ühenduse piires võivad kaubad vabalt liikuda, mistõttu on oodata ka kaubavahetuse kasvu ELi liikmesriikidega. Kuna mitmed tolliprotseduurid on seotud tagatise esitamise nõudega, siis nende kasutamise oluline vähenemine annab Eesti ettevõtjatele märkimisväärset rahalist kokkuhoidu. Teisalt võib ühinemine mõjuda kaubavahetust pidurdavalt suhetes kolmandate riikidega, sest neist riikidest Eestisse toodavale kaubale hakatakse liitumise päevast rakendama ühenduse kaubanduspoliitilisi meetmeid nagu tollitariifid ja mittetariifsed meetmed (kvoodid). Selle tulemusena võib esineda hinnatõus ja kaubamahtude ümbersuunamine EL riikidesse. Ühe kriitilisema kaubaartiklina võib esile tuua terast ja terasetooteid. Avalduvat mõju tervikuna kokkuvõttes võib liitumist tolliliidu peatüki suhtes siiski nimetada Eesti majanduse konkurentsivõimet tugevdavaks faktoriks.
Teatavat mõju võib liitumine avaldada ka sotsiaalsfäärile. Tolliameti poolt k.a märtsis tehtud uuringu põhjal prognoositakse ameti koosseisude vähenemist ca 115 ametikoha võrra. Samuti võib oodata ka erasektoris nende töötajate arvu vähenemist, kes tegelevad tolliformaalsuste teostamisega (n deklarandid ja tollimaaklerid). Samas muutuvad osad tolliformaalsused tänu tollitariifistiku rakendamisele keerukamaks ja aeganõudvamaks, mistõttu tollitööga seotud ametikohtade arv ei vähene võrdeliselt tollikäitlusviisile suunatud kaupade mahu vähenemisega.
Rahvusvaheliste suhete osas on liitumisel ELiga seoses kaubavahetuse suurenemisega tolliliidus oodata suhete tihenemist ja Eesti kiiremat integreerumist Euroopa majanduskeskkonda. Tolliliidu lähiaastate strateegiast tulenevalt kasvab ka Eesti tolliorganisatsiooni roll EÜ esindajana rahvusvahelises tollikeskkonnas ning EÜ põhiliste kaubanduspartneritega sõlmitud tollikoostöö ja vastastikuse administratiivabi lepingute potentsiaali realiseerimises.
Eestis tuleb kõigil isikutel kauba eksportimisel ja importimisel tasuda tolliformaalsuste teostamise eest riigilõiv summas 100 krooni tollideklaratsiooni kohta. Riigilõiv on ühtne kõigi isikute jaoks ning ei sõltu kauba olemusest, väärtusest ega kogusest. Riigilõiv on tasu riigi poolt juriidilise toimingu tegemise, avalduse läbivaatamise või dokumendi väljastamise eest. Riigilõivu eesmärk on riigi poolt tehtava toimingu kulutuste hüvitamine toimingust huvitatud isiku poolt. Riigilõiv ei ole maks ega muu maksu sarnane koormis. Riigilõivu tollivormistuse eest on tulnud tasuda alates 1995. a 2000. a alguses vähendati riigilõivu summa 200 kroonilt 100 kroonile. Lõiv tuleb tasuda Eesti kroonides enne tollideklaratsiooni aktsepteerimist tolli poolt. Eesti õiguse EL nõuetele vastavuse tagamiseks tunnistatakse 1. jaanuarist 2004. a kehtetuks riigilõivu tasumise kohustus tolliformaalsuste teostamise eest. on see kehtetu.
Samuti viiakse hiljemalt 31. märtsil 2004. a EL nõuetega kooskõlla Eesti vabatsoonide regulatsioon. Vabatsoone luuakse Eestis Vabariigi Valitsuse korraldusega.
Vabatsoone ei tohi segi ajada vabamajanduspiirkondadega. Vabatsoonide asutamise põhieesmärk on tolliformaalsuste lihtsustamine ja transiitkaubanduse edendamine. Vabatsoonis asuvad kaubad loetakse impordimaksude ning importimisel rakendatavate kaubanduspoliitiliste meetmete suhtes asuvaks väljaspool tolliterritooriumi ning seal on keelatud kauba jaemüük. Kui kaubad toimetatakse vabatsoonist muule tolliterritooriumile või teise vabatsooni, siis rakendatakse neile tavalisi tolliformaalsusi ja tollimakse. Välisriigist vahetult vabatsooni ja vabatsoonist välisriiki toimetatavale kaubale tolliformaalsusi ei teostata.
Praegu on Eestis kolm vabatsooni, mis ühinemislepingu jõustumisel säilivad. Need on Muuga (asub Muuga sadamas), Sillamäe (asub Kirde-Eestis umbes 20 km Eesti-Vene piirist) ja Valga vabatsoonid (asub Läti piiri lähedal). Tollijärelevalve teostamine kauba töötlemise ja ladustamise üle vabatsoonides on üks Tolliameti prioriteetidest, et vältida vabatsooniga isikutele loodud soodustuste kuritarvitamist.

6. Rakendamine
Tolliliidu tingimuste rakendamise eest vastutavad ning rakendamise järelevalvet teostavad Rahandusministeerium ja Tolliamet. Tolliliidu tingimustes tegutsemise tagab Tolliamet. Vastutus ja järelevalve teostamine tolliliidu valdkonnas on täies ulatuses võimalikud pärast ühenduse tollikoodeksi ja selle rakendusaktide jõustumist ELiga ühinemist.
Uute ülesannetena lisanduvad Tolliametile ühtsete tollitariifide rakendamine (ehk EL traditsiooniliste omavahendite kogumine), tariifsete ja mittetariifsete meetmete rakendamine ning tolli kompetentsi kuuluvate ühtse põllumajanduspoliitika (CAP) meetmete (kontroll, statistika, aruandlus) rakendamine. Tariifide ning tariifsete ja mittetariifsete meetmete rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse saavutamiseks liitumishetkeks viiakse 2003. aastal läbi asjakohased projektid. CAP-meetmete rakendamiseks vajalik haldussuutlikkus saavutatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti juhtimisel läbiviidava asjakohase projekti raames.
Eesti tollialaste infosüsteemide ühildatavuse ja koostoime tagamiseks EL vastavate süsteemidega rakendatakse k.a. juunis töösse süsteeme seondav universaal-liides (CCN/CSI Gateway). Arvutiseeritud riikliku transiidisüsteemi loomine, testimine rahvusvahelises keskkonnas ja sidumine ühenduse transiidisüsteemiga ehk valmisolek tegevuseks NCTS (New Computerised Transit System) süsteemis saavutatakse 1. detsembriks 2003. a. Eesti tariifistikusüsteemi EMTS (Estonian Master Tariff System – süsteem, mis tagab koostoime EL ühtse tariifisüsteemiga TARIC) tarkvara installeerimine ja testimine ning ametnike ja klientide koolitus tariifsete meetmete rakendamise kohta ning tarkvara kasutamise kohta viiakse läbi detsembriks 2003. a.

7. Jõustumine
Ühinemisleping jõustub tolliliidu valdkonnas tervikuna lepingu jõustumisel.