63
Sıǵun-muyǵaq – suwınnıń erkegi hám urǵashısı.
Budun – xalıq.
Elig – patsha, húkimdar.
Er (er) – azamat, batır.
Sorawlar hám tapsırmalar
1. Yusip Xas Hajip jasaǵan XI ásirge tariyxıy sıpatlama beriń.
2. «Qutadǵu bilik» dástanı haqqında maǵlıwmat beriń.
3. «Qutadǵu bilik» dástanın jazıwdı kim hám ne sebep buyırǵan?
4. Dástannıń janrlıq ózgeshelikleri haqqında aytıp beriń.
5. Dástannan keltirilgen eski túrkiy tildegi úzindilerdi házirgi qaraqalpaq tiline
awdarması menen salıstırıp oqıń, sózlerdiń birdeyligin, uqsaslıǵın hám
ózgeshiligin ajıratıń.
6. Dástannıń mazmunın sóylep beriń.
7. «Qutadǵu bilik» dástanı qanday temanı sáwlelendiredi?
8. Dástanda qanday ideyalar sáwlelengen?
9. Dástanda qanday jámiyetlik qatlamlar haqqında sóz boladı?
10. Shayırdıń bilimge kózqarası qalay sáwlelengen?
11. Kúntuwdı qanday patsha obrazında súwretlengen?
12. Kúntuwdı ne sebep miynet adamlarına ayrıqsha ǵamxorlıq etedi?
13. Dástannıń kórkemlik ózgeshilikleri tuwralı aytıp beriń.
14. Dástan boyınsha dúzilgen sózlikti meńgerip alıń.
15. Dástannıń kórkemligi, qosıq qurılısı tuwralı tómendegi kitapta tolıǵıraq hám
túsiniwge jeńil etip berilgen: Tўxлиев Б. Aдaбиѐт. Aкaдeмик лицей вa
касб-ҳунар коллежлари учун дарслик. Toшкeнт, «Ўқитувчи», 2002, 132-
145 бб. Kitapxanadan bul kitaptı alıp oqıń.
Dostları ilə paylaş: