Maanteetransport
Maanteetranspordi alavaldkonnas toob ELiga liitumine kaasa rahvusvaheliste maanteetranspordi turu avanemise. Kahtlemata on Eesti vedajad eelkõige sellest huvitatud. Pärast Eesti liitumist ELiga hakkavad Eesti ja liikmesriikide vahelised autoveod toimuma vastavalt ühinemislepingu sätetele. Eesti ja ELi liikmesriikide vahel sõlmitud kahe- ja mitmepoolsed autoveoalased kokkulepped jäävad kehtima nendes valdkondades, mida ei reguleeri ühinemisleping.
Eesti vedajad hakkavad teostama autovedusid Eesti ja ELi ning erinevate ELi liikmesriikide vahel veoseveo puhul määruses 881/92/EMÜ kehtestatud ühenduse veoloa alusel ning sõitjateveo puhul määruses 684/92/EMÜ (muudetud määrusega 11/98/EÜ kehtestatud ühenduse veoloa alusel. Selline veoturu avanemine annab Eesti vedajatele piiramatud võimalused autovedude teostamiseks ELi liikmesriikide vahel.
Praegu kasutusel olevad kahepoolsed veoload ja CEMT-i veoload annavad küll võimaluse vedude teostamiseks, kuid kujutavad endast kvantitatiivset piirangut vedude teostamisele. Turu avanemisega need piirangud kaovad ja vedajale jäävad kehtima ainult kvalitatiivsed piirangud, mis tulenevad direktiividest 96/26/EÜ ja 98/76/EÜ. Nendes direktiivides sätestatud nõudeid täidab Eesti täielikult alates 1. jaanuarist 2003.
Raudteetransport
Raudteetranspordi alavaldkonnas toimub turu avanemine, mille tõttu EL liikmesriikide raudtee-ettevõtjatel on võimalik tulla Eesti raudteevõrgustikule opereerima. Seoses COTIFi ratifitseerimisega hakkavad kehtima ohtlike kaupade veo eeskiri (RID), rahvusvahelise reisi- ja pagasiveo eeskiri (CIV) ja rahvusvahelise kaubaveo eeskiri (CIM). Olulisemad mõjud rautee valdkonnas toob endaga kaasa uus raudtee acquis pakett, mille jõustumine toimub ilmselt peale Eesti ELga liitumist. Uue raudtee acquis paketiga suurendatakse nõudeid ohutusele raudteesektoris, laiendatakse koostalitlusvõimet kogu võrgustikule (võib kaasa tuua tehnilist laadi meetmeid koostalitlusvõime parandamiseks), soovitakse avada täielikult nii rahvusvaheline kui ka siseriiklik raudteevedude turg ning tulevikus ka reisijateveo turg.
Merendus ja lennundus
Merendus ja lennunduse alavaldkonnad on oma iseloomult rahvusvahelised ning seetõttu ei too ELga liitumine kaasa antud valdkondades olulisi mõjusid s.t. nõudeid nendes valdkondades on vaja sektori edukaks arenguks täita ka ELiga liitumata.
Merenduses on EL nõudeid arvestatud meresõiduohutust ning sadamaid puudutavate õiguaktide väljatöötamisel. Euroopa Liidu veeteedevõrgu areng on suunatud lähimerevedude (short sea shipping) arendamisele, sadamate infrastruktuuride ning veeliikluse korraldussüsteemi integreerimiseks ühtsesse transpordivõrku. Samuti on eesmärgiks veeteede tehniliste nõuete vastavuse tagamine rahvusvahelises gradatsioonis vähemalt klassile IV. Euroopa Liidu laienedes suureneb ka EL mererannik, mis lubab laevade monitooringut efektiivsemalt organiseerida ning minimeerida õnnetuste riske eriti ohtlikke ja saastavaid kaupu vedavate laevade osas. Et riske vähendada näeb Komisjon ette riigi sadamate kontrolli tugevdamist ja kindlustamist.
Lennunduses kaob ära kohaliku kapitali enamusosaluse nõue lennuettevõtjas, samuti EL riikidega sõlmitud kahepoolsete lennutranspordilepingute piirav mõju juurdepääsule lennuliinidele. Rakenduvad lennundusega seotud konkurentsi- ja keskkonnakaitsereeglid, samuti lennunduse tarbijakaitselisi aspekte puudutavad määrused, mis sätestatavad lennuettevõtja vastutuse õnnetuse, hilinemise ja reisist mahajätmise korral. 2003. aasta sügisel tööd alustava Euroopa Lennuohutuse Ameti EASA mõjul tugevneb järelevalve lennuohutusnõuete rakendamise üle. Tulemusena suureneb konkurents lennuettevõtjate vahel, avarduvad reisija võimalused ja tõuseb nii tarbija, ettevõtja kui kolmanda isiku kaitstus.
6. Rakendamine
Institutsiooniline baas transpordi acquis rakendamiseks on olemas.
Maanteetranspordi rakendamise eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maanteeamet, Riiklik Autoregistrikeskus ning Politseiamet. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutab veondusalaste tegevuslubade ja liinilubade väljaandmise ning väljaandmise korraldamise eest. Kontrolli sõidukikaartide, liinilubade ja sõidu- ja puhkeaegade üle teostab politsei. Maanteeamet teostab järelevalvet teede korrashoidmise ja kasutamise, liikluse korraldamise ja liiklusohutuse tagamise, häireteta ja ohutu liikluse korraldamise, riigimaanteede arvestuse koostamise, kohalike maanteede ja tänavate korrashoiu lühiajalise ja pikaajalise teehoiukava, teehoiukulude eelarve ning kulude katteks kavandatud tulude riigieelarve, kohalike eelarvete, laenude, välisabi ja muude rahastamisallikate jms eest.
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja haagisele esitatavatele nõuetele vastavuse üle korraldab järelevalvet Riiklik Autoregistrikeskus läbi sõidukitele tesostavate iga-aastaste korraliste tehnoülevaatuste ning koostöös politseiga liikuvate sõidukite tehnoseisundi kontrollide korraldamise eest.
Raudteetranspordi eest vastutab põhiliselt Raudteeamet, kes jälgib vaba juurdepääsu ja ausa konkurentsi kindlustamist raudteel. Uue raudteeseaduse alusel, mis jõustub 1. jaanuaril 2004. a, eristatakse selgelt riikliku tururegulaatori ja tehnilise järelvalve ülesanded - Raudteeameti ümberkujundamine Raudteeinspektsiooniks (tehnilise järelvalve teostaja) ning tururegulaatori ülesannete (eeskätt tegevuslubade väljastamine ja läbilaskevõime jaotamise suhtes kaebuste menetlemine) määramine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, aitamaks tõhustada järelevalvet.
Seaduse eelnõuga nähakse ette ka volitusnorm, mille kohaselt Vabariigi Valitsus moodustab sõltumatu alalise struktuuriüksuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis raudteeliiklusõnnetuste või –intsidentide uurimise korraldamiseks. Uurimisüksusel on kohustus avaldada regulaarselt aastaaruandeid, milles kajastuvad ka uurimise tulemusel tehtud raudteeliiklusohutusalased ettepanekud. Raudteeveoteenuse osutamiseks vajalikku tegevusluba hakkab uue raudteeseaduse alusel väljastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Merenduse rakendamise eest vastutab Veeteede Amet, kes tegeleb laevaliikluse organiseerimisega ja ohutuse tagamisega Eesti vetes. Teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi ohutu meresõidu tagamiseks seadusega ettenähtud korras ja ulatuses.
Lennunduse rakendamise eest vastutab Lennuamet, kelle ülesandeks on lennuohutuse tagamine ja lennunduspoliitika teostamine ning rahvusvahelisel tasemel koostöö teiste riikide ja rahvusvaheliste tsiviillennundusorganisatsioonidega. Lennuõnnetuste- ja intsidentide uurimiseks ja uurimise korraldamiseks on loodud sõltumatu alaline struktuuriüksus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
7. Jõustumine
Ühinemislepingus ei ole transpordi valdkonnaga seonduvaid sätteid, mis jõustuksid Eesti suhtes hilisemal kuupäeval kui leping ise v.a üleminekuperiood kabotaažvedude suhtes. Selles valdkonnas rakendub vastastikune üleminekumehhanism ajalise kestvusega 2 aastat üldist üleminekuperioodi pluss 2 aastat bilateraalset üleminekuperioodi (valikuliselt) pluss 1 aastat üleminekuperioodi (valikuliselt, põhjendatuna) peale Eesti liitumist ELiga.
Dostları ilə paylaş: |