Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

3. Sisu ja võrdlev analüüs

Läbirääkimiste raames on Eesti saavutanud ühe alalise erandi kuuenda nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ suhtes ning viis üleminekuperioodi.

Alaline erand

Alaline erand hõlmab kohustuslikku käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära.

Liitumislepingu II lisa 9. peatüki punkt 3 alapunkt a kohaselt täiendatakse kuuendat käibemaksu direktiivi 77/388/EMÜ artikliga 24 bis, mille kohaselt võib Eesti anda käibemaksu erandi käibemaksukohustuslastele, kelle aastane käive on vähem kui 16 000 eurot (250 00 krooni).
Sellisel vabastusel ei ole mingit mõju omavahenditele, mille puhul tuleb maksubaas uuesti kindlaks määrata vastavalt nõukogu määrusele 1553/89/EMÜ, Euratom⁹ käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta.
Eestis peab käibemaksukohustuslaseks registreerima selline ettevõtja, kelle maksustatav käive ületab 250 000 krooni (16 000 eurot) aastas. Euroopa Liidus on see piirmäär ainult 78 233 krooni (5000 eurot), millest väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Ühinemislepingu II lisa 9. peatükk kehtestab selles küsimuses Eestile kuuenda nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ suhtes erandi, kuna Euroopa Liidu piirmäärale üleminek suurendaks põhjendamatult halduskulutusi, mis ületaks märgatavalt lisanduvat tulu. Madalam registreerimise piirmäär oleks vähendanud käibemaksu tulusid, kuna oleks suurenenud potentsiaalne maksutagastamise taotluste arv. Maksuameti andmetel saadakse 97% käibemaksu maksumaksjatelt, kelle käive ulatub üle 1 miljoni krooni aastas.
Eesti taotlus oli tingitud ka asjaolust, et mitmed praegused liikmesriigid on säilitanud enne direktiivi jõustumist kehtinud käibe määra. Eesti taotles võrdset kohtlemist. Täna kehtiva piirmäära säilitamine ei piira ettevõtjate õigust registreerida ennast vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks ja seeläbi on tagatud õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Samas leidub hulgaliselt ettevõtjaid, kes ei ole huvitatud käibemaksukohustuslase staatusest, sest neil puudub kogemus, ressurss ja oskused käibemaksuarvestuse pidamiseks ja kõikide käibemaksukohustuslase kohustuste täitmiseks.

Üleminekuperioodid

Rahvusvahelise transporditeenuse käibemaks

Ühinemislepingu VI lisa 7. peatüki punkti 1 alapunkti b kohaselt võib Eesti direktiivi 77/388/EMÜ artikli 28 lõike 3 punkti b kohaldamisel säilitada käibemaksuvabastuse direktiivi lisas F punktis 17 kehtestatud rahvusvahelise reisijateveo puhul seni, kuni on täidetud direktiivi artikli 28 lõikes 4 ettenähtud tingimus (s.o kuni nõukogu teeb ühehäälse nimetatud erandi kaotamise kohta) või kuni mõni praegustest liikmesriikidest kohaldab samasugust vabastust, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
Sama direktiivi artikli 9 lõike 2 punkti b kohaselt tuleb rahvusvahelist reisijatevedu maksustada käibemaksuga teenuse osutamise kohas. Maksustada tuleb igas riigis see transporditeenuse osa, mis asjaomases riigis aset leiab. Seega tuleb rahvusvahelise reisijateveo puhul Eestisisene reisijate vedu maksustada 18%-lise käibemaksumääraga ning alates riigipiiri ületamisest, käsitleda seda kui eksporti ja maksustada 0%-ga.
Enne kuuenda direktiivi vastuvõtmist kohaldas enamus liikmesriike rahvusvahelisele reisijateveole käibemaksumäära 0% ega maksustanud eraldi liikmesriigi sisse jäävat vahemaad. Tulenevalt praktilistest probleemidest otsustati lubada liikmesriikidel üleminekuperioodil jätkata nendes riikides kehtinud rahvusvahelist reisijate transporditeenuse maksustamist ka pärast kuuenda direktiivi vastuvõtmist. See üleminekuperiood kestab, kuni nõukogu teisiti otsustab.

Soojusenergia käibemaks

Ühinemislepingu VI lisa 7. peatüki ” punkt 1 alapunkti a kohaselt võib Eesti kuni 30. juunini 2007. a kohaldada käibemaksu vähendatud määra 5% füüsilistele isikutele, elamu- ja korteriühistutele, kirikutele ja kogudustele ning riigi-, valla- või linnaeelarvest finantseeritavatele asutustele ja organisatsioonidele müüdavale soojusenergiale ning füüsilistele isikutele müüdavale kütteturbale, briketile, kivisöele ja küttepuidule.

Läbirääkimistel oli sellise kokkulepe põhjuseks Eesti madal elatustase. Soojusenergia käibemaksumäära tõstmine 18%-le liitumishetkest oleks mõjunud rängalt lõpptarbijate elatustasemele. Vastavalt Statistikaameti andmetele kasutab 66% kodutarbijatest kaugkütet. Käibemaksu 18% määra kehtestamine liitumishetkest oleks toonud kaasa leibkondade eluasemekulutuste kasvu 3-7,1% kuus. Selle tulemusena oleks tõusnud tarbijahinnaindeks 0,58 protsendipunkti ulatuses ceteris paribus (kui muud tingimused on võrdsed). Hinnatõus tooks kaasa täiendava vajaduse eluasemetoetuste maksmiseks ning suurendaks sotsiaalkulutuste osakaalu riigieelarves. Järsk kütteenergia hinnatõus oleks võinud lisaks kaasa tuua keskkütte asendamise keskkonnakahjulikuma lokaalküttega gaasiboileritest või kerget kütteõli kasutavatest konteinerkatlamajadest. Lisaks vajab keskkütte jaotusvõrgustik rekonstrueerimist ja moderniseerimist, et muuta küttetootmine keskkonnasõbralikumaks. Üleminekuperiood on vajalik selleks, et vältida kumulatiivset hinnatõusu, mis alandaks kõige vaesemate leibkondade ostujõudu allapoole vaesuspiiri.
Vähendatud käibemaksumäär soojusenergiale on Eesti käibemaksuseaduses kindlaks määratud tähtajaliselt. Alates 1. juulist 2007. a on käibemaksuseaduse (RT I 2001, 64, 368; 88, 531; 102, 669; 2002, 11, 60; 30, 177; 44, 284; 62, 377; 84, 493; 90, 521; 110, 658; 2003, 18, 104) kohaselt soojusenergia maksustatud 18% maksumääraga.

Ema- ja tütarettevõtete tulu maksustamine

Ühinemislepingu VI lisa 7. peatüki punkti 2 kohaselt on Eestil direktiivi 90/435/EMÜ (nn ema- ja tütarettevõtete direktiiv) artikli 5 lõike 1 rakendamiseks üleminekuperiood nii kaua kuni jaotatud kasum on tulumaksuga maksustatav, kuid seejuures peab jaotamata kasum olema maksustamata. Selle maksu kohaldamist kasumile, mida Eesti tütarettevõtted maksavad oma teises liikmesriigis asuvatele emaettevõtetele võib jätkata kuni 31. detsembrini 2008. a.

Direktiivi 90/435/EMÜ artikli 5 lõike 1 kohaselt peab emaettevõttele jaotatav kasum vähemalt 25%-lise osaluse puhul olema vabastatud kinnipeetavast maksust (withholding tax). Eesti tulumaksuseadus näeb ette kasumi maksustamise selle väljamaksmisel tütarettevõttelt emaettevõttele. Artikli 5 lõike 1 kohaselt käsitletakse igasugust dividendide jaotamisel võetud maksu kinnipeetud maksuna. EL järeldab sellest, et dividendide maksustamine nende jaotamisel teise liikmesriigi emafirmale, mille osalus on üle 25% tütarfirma kapitalist, on vastuolus artikli 5 lõikega 1. Poolte kokkuleppel sai Eesti üleminekuperioodi tulumaksuseaduse direktiivi nõuetega vastavusse viimiseks.