Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Sigarettide aktsiisimäär

Ühinemislepingu VI lisa 7. peatüki punkti 3 kohaselt on Eestil üleminekuperiood kuni 31. detsembrini 2009. a aktsiisi alammäära kohaldamiseks levinuima hinnakategooria sigarettide jaehinna suhtes koos kõigi maksudega (direktiivi 92/79/EMÜ artikkel 2 lõige 1) tingimusel, et selle aja jooksul kohandab Eesti järk-järgult oma kehtivad aktsiisimäärad direktiivis sätestatud aktsiisi üldise alammääraga.

Ilma, et see piiraks direktiivi 92/12/EMÜ artikli 8 kohaldamist, võivad liikmesriigid pärast komisjoni informeerimist üleminekuperioodi jooksul säilitada sigarettidele samad koguselised piirangud nagu impordi puhul kolmandatest riikidest e sigaretid, mida reisija võib Eestist tuua nende territooriumile ilma täiendava aktsiisi tasumiseta, Seda võimalust kasutavad liikmesriigid võivad teha vajalikke kontrollimisi tingimusel, et kontrollimine ei mõjuta siseturu nõuetekohast toimimist.
Direktiiviga 2002/10/EÜ, (muudab direktiivi 92/79/EMÜ) kehtestati sigarettidele lisaks senikehtinud miinimummäärale 57% levinuima hinnakategooria sigarettide jaemüügihinnast, fikseeritud maksumäär 64 eurot 1000 sigareti kohta. Järsk sigarettide hinnatõus ei vastaks Eesti elanike ostujõu ja sissetulekute kasvule ning oleks leibkondadele täiendavaks koormaks. Sigaretihinna tõus mõjutab suurt osa elanikkonnast, eelkõige aga hinnatundlikke maaelanikke. Hinnatõus mõjutab ka Eesti inflatsiooni tervikuna, mida tuleb piirata majanduskasvu ja stabiilsuse säilitamiseks.

Järsk sigarettide aktsiisimäära tõstmine viiks aktsiisimäärad oluliselt kõrgemale naaberriikide (eelkõige Venemaa ja Läti) omadest, mistõttu muutub aktsiiside kogumine raskesti administreeritavaks. Samuti tekitaks järsk hinnatõus musta turu osa ja naaberriikidest pärit salakaubanduse kasvu ohtu.

Suitsetamistubaka aktsiisimäär

Ühinemislepingu VI lisa 7. peatüki punkti 4 kohaselt on Eestil üleminekuperiood direktiivi 92/80/EMÜ artikli 3 lõike 1 rakendamiseks, mistõttu võib Eesti edasi lükata suitsetamistubakale aktsiisi alammäära kohaldamise kuni 31. detsembrini 2009. a tingimusel, et selle aja jooksul kohandab Eesti järk-järgult oma kehtivad aktsiisimäärad direktiivis sätestatud aktsiisi üldise alammääraga.

Ilma, et see piiraks nõukogu direktiivi 92/12/EMÜ artikli 8 kohaldamist, võivad liikmesriigid pärast komisjoni informeerimist üleminekuperioodi jooksul, säilitada suitsetamistubakale, mida reisija võib Eestist tuua nende territooriumile ilma täiendava aktsiisi tasumiseta, samad koguselised piirangud nagu impordi puhul kolmandatest riikidest. Seda võimalust kasutavad liikmesriigid võivad teha vajalikke kontrollimisi tingimusel, et kontrollimine ei mõjuta siseturu nõuetekohast toimimist.

4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavusest Eesti/EL õigusele

Otsesed maksud

Selles alavaldkonnas toimub liikmesriikide tegevuse ühtlustamine eeskätt ajendatuna Euroopa Kohtu kohtulahenditest.

Läbirääkimiste käigus tõstatatud küsimustest seoses Eesti otseste maksude alaste õigusaktide EL õigusele vastavusega oli 01.01.2002 seisuga kehtinud tulumaksuseaduse (TMS) redaktsioonis lahendamata kaks alljärgnevat:

1) erinevus majandusliku topeltmaksustamise vältimiseks nõutavas osaluse protsendimääras Eesti äriühingute vaheliste dividendimaksete puhul võrrelduna Eesti äriühingu poolt mitteresidendist äriühingule makstud dividendidega;

2) liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühist maksustamissüsteemi käsitleva direktiivi 90/435/EMÜ artikli 5 lõike 1 täitmine.
Eelnimetatutest esimese lahendamiseks võttis Riigikogu 2002. aasta 11. detsembril vastu tulumaksuseaduse § 29 lõike 8 muudatuse, mis jõustub Euroopa Liiduga liitumise päeval. See puudutab tulumaksu kinnipidamist Eesti residendist äriühingu poolt mitteresidendist juriidilistele isikutele makstavatelt dividendidelt. Tulumaksuseaduse § 29 lõike 8 kohaselt peetakse selliselt dividendilt tulumaksu kinni siis, kui dividende saava mitteresidendist juriidilise isiku osalus dividende maksvas Eesti äriühingus on alla 25%. Seega, kui arvesse võtta sama seaduse § 50 lõige 1, mille kohaselt maksustatakse Eesti äriühingu kasumit, siis välditakse dividendide majanduslikku topeltmaksustamist 25%-se või suurema osaluse korral. Tulumaksuseaduse 2003. aasta alguses jõustunud redaktsiooni § 54 lõigete 5 ja 5¹ kohaselt välditakse aga residendist äriühingutelt saadud dividendide majanduslikku topeltmaksustamist, kui dividendi saaja osalus dividendi maksvas residendist või mitteresidendist äriühingus on vähemalt 20%. Seega, on residentide ja mitteresidentide puhul majandusliku topeltmaksustamise vältimiseks nõutavad osaluse määrad erinevad (vastavalt 20% ja 25%) ja vastuolus ELi kehtestatud võrdse kohtlemise põhimõtetega.
EÜ asutamislepingus kehtestatud võrdse kohtlemise nõude tagamiseks, ühtlustatakse nõutavad osaluse määrad. Tulumaksuseaduse § 29 lõike 8 muudatuse kohaselt ei peeta pärast Euroopa Liiduga liitumist dividendilt tulumaksu kinni, kui dividendi saava mitteresidendist juriidilise isiku osalus Eesti äriühingus on vähemalt 20% (senise 25% asemel).
Direktiivi 90/435/EMÜ (nn ema- ja tütarettevõtjate direktiiv) artikli 5 lõike 1 kohaselt peab emaettevõtjale jaotatav kasum vähemalt 25%-lise osaluse puhul olema vabastatud kinnipeetavast maksust (withholding tax). Eesti tulumaksuseadus näeb ette kasumi maksustamise selle väljamaksmisel tütarettevõtjalt emaettevõtjale. Euroopa Kohus oma eelotsuses 294/99 Athinaiki Zithopiia AE versus Kreeka riik), jõudis järeldusele, et direktiivi mõistes on kinnipeetava maksuga tegemist igasuguse maksu puhul, mida võetakse dividendide jaotamisel.
Nimetatud kohtulahendi valguses võib järeldada, et dividendide maksustamine nende jaotamisel teise liikmesriigi sellistele emaettevõtjale, kelle osalus tütarettevõtja aktsia- või osakapitalis on üle 25%, on vastuolus direktiivi 90/435/EMÜ artikli 5 lõikega 1. Eesti äriühingute kasumi jaotamisel tulumaksuseaduse § 50 lõike 1 alusel on tasumisele kuuluv tulumaks oma olemuselt kasumit jaotava äriühingu kasumimaks, mitte dividendilt kinnipeetav tulumaks. Maksumaksjaks on dividendi saaja. Maksustamise hetke nihutamine kasumi teenimise perioodilt kasumi jaotamise hetkeni on Eesti süsteemi eripära ning ei muuda maksu olemust.
Seoses direktiivi 90/435/EMÜ artikli 5 lõikega 1 ei ole seni paika pandud Eesti edasisi võimalikke samme tulumaksuseaduse muutmisel. Otsuse puudumine tuleneb asjaolust, et EL liikmesriigid on eesmärgiks võtnud ettevõtte tulumaksu ühtlustamise ning jätkub nendevaheline diskussioon erinevate võimalike lahenduste osas. Olukorras, kus vastavat otsust ei ole Euroopa Liidu tasandil tehtud, ei ole põhjendatud ka Eesti-poolse otsuse tegemine. Otsusele eelnevat põhjalikumat analüüsi võimaldab ka liitumislepinguga ettenähtud üleminekuperioodi pikkus (periood kuni 2008. aasta lõpuni).

Kaudsed maksud

Aktsiisid

Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduses käsitletakse kolme aktsiisikaupa koos, laiendades aktsiisiladude süsteemi lisaks alkoholile ka kütusele ja tubakatoodetele. Aktsiisiladude süsteemi väljatöötamisel on põhiliselt võetud aluseks nõukogu direktiiv 92/12/EMÜ, millega sätestatakse nõuded aktsiisilaopidajale, aktsiisilaole, aktsiisikauba liikumisele ja aruandlusele. Aktsiisikaupade maksuhalduriks on Tolliamet.
Põhilised aspektid, mille osas alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus ei ole veel vastavuses Euroopa Liidu õigusega, on järgmised:

• 
  ei rakendata registreeritud ja mitteregistreeritud kauplejate põhimõtet. Säte on vajalik ELiga ühinemise hetkest. Sisuliselt on tegemist hulgimüüjatele teatud tingimuste esitamisega, selleks et nad saaksid omandada registreeritud kaupleja staatuse ja seega õiguse vastu võtta ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa teistest EL liikmesriikidest;
  

• 
  vajalik on mõistete “eksport” ja “import” ümberdefineerimine. Impordi all mõeldakse EL õigusaktide kontekstis kauba sissevedu EL territooriumile kolmandatest riikidest, st riikidest, mis pole liikmesriigid. Eksport tähendab EL õigusaktide seisukohalt kauba väljavedu kolmandatesse riikidesse.
  

Tubakaaktsiis

Tubakaaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud ja Eestisse imporditud suitsetamistubakat, sigarette, sigareid ja sigarillosid, närimistubakat ja muid tubakatooteid. Enne Eesti liitumist ELiga on vajalik ühtlustada tubakatoodete aktsiisimäärad EL liikmesriikidelt nõutavate minimaalsete aktsiisimääradega.
Sigarettide miinimumaktsiisimäär peab vastama kolmele tingimusele:

• 
  aktsiisimäär peab moodustama vähemalt 57 % levinuima hinnakategooriaga sigarettide jaehinnast;
  
• 
  summaarselt peab aktsiisimäär moodustama vähemalt 64 eurot 1000 sigareti kohta;
  
• 
  aktsiisimäär peab koosnema fikseeritud määrast ja proportsionaalsest määrast.
  

Kahekomponendiline aktsiisimäär rakendati sigarettidele 2001. aasta 1. juulist. Seni on sigarettide aktsiisimäära tõstetud iga aasta 1. juulist. Eesmärgiks on jõuda nõutud miinimummääradeni sigarettide suhtes 1. jaanuariks 2010. a. Liitumishetkeks on vaja võrdsustada sigarite ja sigarillode aktsiisimäär.

Alkoholiaktsiis

2001. aasta 1. jaanuaril jõustunud alkoholiaktsiisi seadusega rakendati alkoholiaktsiisi kogumiseks aktsiisiladude süsteemi, mis vastab nõukogu direktiivi 92/12/EMÜ nõuetele. Alkoholi aktsiisimäärad on kooskõlas EL liikmesriikidelt nõutavate minimaalsete aktsiisimääradega.
Alkoholiaktsiisi osas ei ole EL õigusaktidega täielikus kooskõlas kääritatud joogi ja veini aktsiisimäär, mis peaks olema võrdne. Eesti kavatseb veini ja kääritatud joogi aktsiisimäärad võrdsustada alates Euroopa Liiduga liitumisest.

Kütuseaktsiis

Eestil kütuseaktsiisiga maksustavatele mineraalõlidele üleminekuperioode ei ole. Eestis maksustatakse kütuseaktsiisiga Eestis toodetud ning Eestisse imporditud pliivaba ja pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, mootorikütusena kasutatavad vedel- ja surugaas ning nende sarnased tooted.
Direktiivides 92/81/EMÜ ja 92/82/EMÜ on sätestatud maksuobjektiks olevate mineraalõlide kaubakoodid ja maksumäärad. Eesti viib enne Euroopa Liiduga liitumist mineraalõlide aktsiisimäärad vastavusse direktiivides sätestatud miinimummääradega. Vajalik on ka maksuobjekti laiendamine, maksustada tuleb ka mootorikütuse või kütteainena kasutatav raske kütteõli.
Järgnev tabel võrdleb Eesti ja ELi mineraalõlide aktsiisimäärasid:
MINERAALÕLIDE VÕRDLUSTABEL: EL / EESTI 2003

Kütus	EL- kohustuslik miinimummäär	Aktsiisimäärad Eestis (1. aprill 2003. a)
1. Autobensiin (pliivaba)	287eurot/1000 l = 4492 krooni	3500 krooni/ 1000 l
2. Autobensiin	337EUR/1000 l = 5274 krooni	3500 krooni/ 1000 l
3. Lennukibensiin		1120 krooni/ 1000 l
4. Gaasiõli	Mootorikütusena (diislikütus): 245 eurot/1000 l = 3834 krooni	2550 krooni/ 1000 l
	Ahjukütusena (kerge kütteõli): 18 eurot/1000 l = 282 krooni	420 krooni/ 1000 l
	Muul otstarbel (eriotstarbeline diislikütus) 18 eurot/1000 l = 282 krooni	420 krooni/ 1000 l
5. Vedelgaas	Mootorikütusena 100 eurot/1000 kg = 1565 krooni	1500 krooni/ 1000 kg
	Ahjukütusena 0 eurot/1000 kg
	Muul otstarbel 36 eurot/1000 kg = 564 krooni
6. Metaan	Mootorikütusena 100 eurot/1000 kg = 1565 krooni	1300 krooni/ 1000 kg
	Ahjukütusena 0 eurot/1000 kg
	Muul otstarbel 36 eurot/1000 kg = 564 krooni
7.Raske kütteõli	13 eurot/1000 kg = 203 krooni
8. Petrooleum	Mootorikütusena 245 eurot/1000 l = 3834 krooni	3150 krooni/ 1000 l
	Ahjukütusena 0 eurot/1000 l
	Muul otstarbel 18 eurot/1000 l = 282 krooni