Teadus- ja arendustegevuse aastaaruanne


Hinnang koostööle ülikooli akadeemilise-, tugi-, ja haldusstruktuuri teiste üksustega



Yüklə 1,02 Mb.
səhifə14/23
tarix02.11.2017
ölçüsü1,02 Mb.
#27648
1   ...   10   11   12   13   14   15   16   17   ...   23

Hinnang koostööle ülikooli akadeemilise-, tugi-, ja haldusstruktuuri teiste üksustega


Väga positiivne on koostöö mitmete TTÜ allüksustega tippkeskuste ja eVikings projektide raames. Mitmes valdkonnas teevad instituudi töötajad koostööd teaduskondadega, osalevad aktiivselt nende tehtavas õppetöös.

Seoses ülikooli juhtkonna vahetumisega on lahenenud varem pikalt üleval olnud finantsküsimused Küberneetika Majas paiknevate teiste TTÜ allüksuste kulude katmiseks. Samas on jätkuvalt probleemiks asutuste staatuse ebmäärasus ülikooli struktuuris, asutuste autonoomia on endiselt õiguslikult reguleerimata ning sellest tulenevalt ka asutuste tulevikuperspektiivid ebamäärased. Aastaid räägitud teema teadusasutuste spetsialistide ning laboribaasi kaasamisest doktorantuuri tugevdamiseks ning asutuste sellesuunaliste kulutuste katmiseks ei ole seni vilja kandnud. Saavutada tuleks olukord, kus igale asutusele on kehtestatud oma kvoot RKT kohtadele vastuvõetavate doktorandide hulgas ning asutute esindajad tuleks kaasata ka vastuvõtukomisjonide töösse. Viimas osas kehtib küll rida astaid vastav rektori käskkiri, kuid mitmed teaduskonnad seda ei täida.



Teadus- ja arendustegevuse põhiülesanded järgmiseks aastaks


Osa üldiste iseloomuga ülesanded on sisuliselt lahendatavad pikema aja vältel ning korduvad aastast aastasse: a) tugevdada teadustöötajate motivatsiooni kontsentreeruda rohkem uurimistööle oma teemal ning vältima killustumist, b) uurida põhjalikumalt sihtfinantseerimise kasvu taandarengu põhjusi ning leida meetmeid selle pidurdamiseks, c) aktiivselt otsida noori võimekaid teadureid ning leida võimalusi nende kaasamiseks KübI töösse, d) suurendada instituudi administratiivset võimekust ning arendada suhteid TTÜga. Kõigis nimetatud punktides võib täheldada 2005.a teatud edu, kuid need on jätkuvalt päevakorras ka 2006. aastal. Nende täitmise seisu tuleb instituudi nõukogu tasandil analüüsida ning kavandada konkreetsemad meetmed lähemaks 1-2 aastaks. Vajadusel tuleb täpsustada ka KübI arenduskava vastavaid punkte. Arenduskava vajab nagunii ka käsitlemist TTÜ uue arengukava valguses.
Teadustöös tuleks suuremat tähelepanu pöörata teadustöö kvaliteedile. Seoses sellega tuleks soodustada KübI töötajate publitseerimist rahvusvahelise levikuga teadusajakirjades. Tegelikult vajab see punkt eraldi analüüsi, kuidas instituut saaks tulemuste publitseerimist kõrgelt koteeritud väljaannetes soodustada.

II MAJANDUSTEGEVUSE ARUANNE


Küberneetika Instituut on Tallinna Tehnikaülikooli teadusasutus, mis omab suhteliselt ulatuslikku autonoomiat. Lähtuvalt põhikirjast on instituudil õigus iseseisvalt:

  • otsustada oma eesmärkide saavutamise teede ning ressursside kasutamise üle

  • valida uurimistöö temaatika ja otsustada arendustegevuse korralduse ning tulemuste levitamise üle

  • määrata struktuur ja töökorraldus

  • arendada põhikirjalistest eesmärkidest tulenevat majandustegevust ning sõlmida lepnguid teiste asutustega.

TTÜ on delegeerinud instituudile ka tööandja õigused. Instituut peab iseseisvat raamatupidamisarvestust. Küberneetika Instituudi bilanss on osa TTÜ koondbilansist (konsolideeritud bilansist)

RAAMATUPIDAMISBILANSS

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused


TTÜ Küberneetika Instituudi 2005. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke.


Nõuded ostjate vastu

Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga konkreetse kliendi laekumata arveid hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.


Materiaalne põhivara

Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 20,000 kroonist. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 20,000 krooni, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse 100% kuludesse.

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised:
Materiaalne põhivara:

Ehitised 3%

Mööbel 20%

Sõiduautod 20%

Tööriistad, seadmed 30%

Bürooseadmed 35%

Arvutitehnika 35%
Immateriaalne põhivara:

Tarkvara 20%


Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused seisuga 31.12.2005 on ümber hinnatud Eesti kroonidesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes finantstulude ja finantskuludena.



Bilanss


(kroonides)











31.12.2005

31.12.2004

Lisa

VARAD













Käibevara
















Raha ja pangakontod

7,912,805

3,204,859







Nõuded ja ettemaksed
















Nõuded ostjate vastu

1,689,895

54,983

1







Maksude ettemaksed

75,111

8,526

5







Muud lühiajalised nõuded

24,132

1,800

2







Ettemaksed teenuste eest

17,700




3




Nõuded ja ettemaksed kokku

1,806,838

65,309







Varud
















Ettemaksed varude eest

58,265

37,360




Käibevara kokku

9,777,908

3,307,528
















Põhivara
















Materiaalne põhivara
















Ehitised (jääkmaksumuses)

3,241,853

3,422,069










Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses)

77,885

108,919










Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses)

373,845

726,680







Materiaalne põhivara kokku

3,693,583

4,257,668






















Immateriaalne põhivara (jääkmaksumuses)

69,317

100,673




Põhivara kokku

3,762,900

4,358,341

4

VARAD KOKKU

13,540,808

7,665,869














31.12.2005

31.12.2004

Lisa

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL










KOHUSTUSED










Lühiajalised kohustused













Võlad ja ettemaksed
















Võlad tarnijatele

116,961

58,901

6







Võlad töövõtjatele

744,656

571,025

7







Maksuvõlad

607,751

426,949

5







Muud võlad

50,050

13,466

8







Saadud ettemaksed




43,000







Kokku võlad ja ettemaksed

1,519,418

1,113,341







Ettemakstud tulevaste perioodide tulud

6,417,965

1,195,290

9

Lühiajalised kohustused kokku

7,937,383

2,308,631
















KOHUSTUSED KOKKU

7,937,383

2,308,631
















Omakapital













Eelmiste perioodide tulem

5,357,239

6,022,314







Aruandeaasta tulem

246,186

-665,076




OMAKAPITAL KOKKU

5,603,425

5,357,238
















KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU

13,540,808

7,665,869




Yüklə 1,02 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   10   11   12   13   14   15   16   17   ...   23




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin