Teadus- ja arendustegevuse aastaaruanne

Koondhinnang

2005. aastat võib lugeda Küberneetika Instituudi jaoks edukaks

Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu oma otsusega nr 107 18.12.2001 kinnitas soovitused TTÜ asutuste teadustegevuse ja teadustegevusega seotud arendustegevuse hindamiseks. Lähtudes nendest soovitustest, võtsime katseliselt kasutusele formaliseeritud valemi instituudi tegevuse hindamiseks

A=1,8*(TP+MP)+D+J+(RE+REV)/400,

kus TP on igasuguste eelretsenseeritud publikatsioonide arv teadustöökohusliku töötaja kohta (edaspidi töötaja kohta), MP on muude publikatsioonide arv töötaja kohta, D on kaitstud doktoritööde arv töötaja kohta, J on juhendatavate kraadiüliõpilaste arv töötaja kohta, RE on riikliku sihtfinantseerimise ja ETF grantide summa tuhandetes kroonides ühe töötaja kohta ning REV muude TAT lepingute summa tuhandetes kroonides ühe töötaja kohta. Saadud tulemuse põhjal võiks hinnang kujuneda siis järgmiselt:

“väga hea” kui A > 4,5

“hea” kui 3,5

“rahuldav” kui 2,5

“mitterahuldav” kui A<=2,5

Kuigi saadud hinnang on tuletatud väga üldistatud parameetrite alusel, annab ta siiski mingi ülevaate instituudi arengu dünaamikast.

Kui võrrelda esitatud valemi alusel instituudi nelja eelmise aasta tulemusi käesoleval aruandeaastal saadutega , siis kujuneb pilt alljärgnavaks:






	2001	2002	2003	2004	2005
A	4,015813	4,41108	4,78261	4,7870	5,6989


Instituudi töö tulemuslikkuse formaalse parameetri oluline suurenemine võrreldes eelmiste aastatega on tingitud tavalisest suuremast kaitstud doktoritööde arvust ja asjaolust, et instituudile laekus ettemaksuna Euroopa Liidu projektide raha, mis on arvestatud 2005.a. tuluna. Mõnevõrra on suurenenud ka publikatsioonide arv

Lähtudes formaalsetest parameetritest ja 2005.a. saadud teaduslikest tulemustest Instituudi nõukogu otsustas oma 9.veebruari istungil tunnistada instituudi teadus- ja arendustegvuse 2005. aaastal hinde “väga hea”. vääriliseks (otsus nr. 94).

1. 
   
   

Võrdlus eelmise aruandeperioodiga

Võrreldes eelmise perioodiga teadus- ja arendustegevuse finantseerimise maht sihtfinantseeritavate teemade ja grantide osas oluliselt ei muutunud. Peaaegu kolmekordne kasv lepinguliste tööde osas on tingitud asjaolust, et 2005. aastal täideti Euroopa Liidu programmide raames 7 lepingut, millede täitmiseks laekus 2005. aastal ettemakseid. Järgneval joonisel on toodud jaotus sihtfinantseerimise (1), grantide (2) ja lepingute (3) osas aastatel 2001-2005.

1 – sihtfinantseerimine, 2 – grandid, 3 - lepingud

Publikatsioonide arvu muutumine aastatel 2001-2005 on esitatud jaotusena ilmumiskoha järgi: 1 – artuklid ajakirjades, mida refereerib ISI Web of Science, 2 – artiklid teistes rahvusvahelistes ajakirjades ja konverentside kogumikes, 3 – Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised ja 4 - artiklid muudes teaduslikes ajakirjades ja kogumikes.

Aparatuuri uuendamisele kulunud summa (641 tuh.kr.) hõlmab kulutusi niihästi põhivahenditesse (148 tuh.kr) kui ka infotehnoloogilistesse vahenditesse, millised võetakse arvele väikevahenditena

Olulisemad teaduslikud tulemused

Alusuuringud

Tõestati mikrostruktuuriga tahkise ühemõõtmelise lainevõrrandi koefitsientide identifitseeritavus

kahe sõltumatu üksiklaine mõõtmise tulemuste alusel (J. Janno).

Madalas vees levivate solitonide interaktsiooni geomeetria kirjeldus (T. Soomere, J. Engel­brecht).

Rakendusuuringud

Loodi teatriagendi prototüüp, so teatriinfo dialoogsüsteem, mis võimaldab kasutajal esitada süsteemile suulisi päringuid Eesti teatrite mängukavade kohta ja saada adekvaatseid suulisi vastuseid. Dialoogsüsteemis on integreeritud erinevad keeletehnoloogilised moodulid – kõnetuvastus, dialoogihaldur ja kõnesüntees (T. Alumäe, M. Treumuth, E. Meister).

Arendustöö

Identifitseeriti Pirita liivaranna funktsioneerimise põhilised parameetrid ja koostati rannakaitse rajatiste projekteerimise lähteülesanne (T. Soomere, A. Kask, TTÜ ehitusteaduskond, J. Kask, TTÜ MSI). Näidati, et Pirita rannas on peamiseks liiva transporti kujundavaks teguriks lainetus. Liivaranna ahenemise ning rannametsa kahjustuste peamiseks põhjuseks on liiva defitsiit. Optimaalse rannakaitse rajatisena soovitati ranna täitmist liivaga rannajoont järgiva eelluite kujul. Optimaalselt dimensioneeritud eelluite rajamise tagajärjel ei muutu ranna loodusliku käitumise põhijooned. Selline luide on isetaastuv ning kaitseb rannametsa ka kõrge veeseisuga kombineeritud tugeva lainetuse ja rüsijää eest.

Olulisemad puudused

• 
  Instituudi teaduslik potentsiaal võimaldaks teaduspublikatsioonide arvu kiiremat kasvutempot.
  
• 
  Suure osa juhtivate teadustöötajate teaduskorraldusliku töö koormuse, ühiskondlike ülesannete ja õppekoormuse optimeerimine soodustaks intensiivsemat teadustööd.
  
• 
  Vaja on suurendada sihtfinantseerimise taset, eriti matemaatika alal.
  

Organisatsioonilis-administratiivses tegevuses:

• 
  Instituudi struktuur ei vasta tegelikele uurimisteemadele, mis tekitab aeg-ajalt probleeme allüksuste juhtide ja teiste töötajate pädevuse ning vastutuse määratlemisel.
  
• 
  Instituudi osatähtsuse suurendamine Eesti teaduspoliitilisel maastikul vajab pidevat tähelepanu.
  
• 
  EL rahastavate projektide administreerimine on mõnevõrra paranenud, kuid jätkuvalt ebaefektiivne, eriti struktuuri- ja tõukefondidest rahastatavate projektide keeruka bürokraatia tõttu.