Valahia university of Targoviste

Üliõpilaste arvamus ressursitõhususest

Esimeses küsimuste plokis paluti üliõpilasel kirjeldada, mida tema arvates tähendab ressursitõhusus ning lisada kolm olulist märksõna. Enamlevinud vastused ressursitõhususe kohta olid:

• 
  ressursside kasutamine kogu ulatuses, raisates nii vähe materjale, kui võimalik (25 vastajat),
  
• 
  tootmisel taaskasutamise võimalustega arvestamine, ressursside taaskasutus (12),
  
• 
  jäätmete ümbertöötlemine ja taaskasutus, säästes selle protsessiga energiat, raha ja vett (12),
  
• 
  tulu saamine mõistlikuma majandamise abil (8).
  

Harvemini väideti, et ressursitõhusus on:

• 
  väiksema koguse materjalide ringlussevõtt (3 vastajat),
  
• 
  taastuvate ressursside kasutamine (3),
  
• 
  parima tehnoloogia kasutamine (2).
  

Ressursitõhususe märksõnadena toodi kõige sagedamini välja:

• 
  säästlikkus (materjalide ja energia kasutamisel) (22 vastajat),
  
• 
  taaskasutamine (13),
  
• 
  keskonnasõbralikkus (11),
  
• 
  efektiivsus (6),
  
• 
  jäätmetekke minimeerimine (4).
  

Vähem märgiti võtmesõnadeks „taastuvate ressursside kasutamine“, „raha säästmine“ ning „ratsionaalsus“.

Järgmises küsimuste plokis tuli vastajatel nimetada kuni kolm ettevõtet, kes on ressursitõhususe seisukohalt kõige huvitavamad. Sagedamini nimetati neid ettevõtteid, kus oli käidud õppeekskursioonil - Rexest Grupp OÜ (8 vastajat), OÜ Eesti Vanapaber (4), Kuusakoski AS (3) ja AS Werrowool (3). Nimetati ka Baltic Biogas OÜ (2), AS Eesti Energia Iru põletusjaam (2), Ragn-Sells AS (2), Epler&Lorenz AS (2) ja Paide reoveepuhasti (2). Vähemalt üks kord nimetati ettevõtteid, kes kasutavad teisest tooret või kaasaegseid säästvaid tehnoloogiaid: Green Marine AS, RMK, AS Rait, Sõbralt Sõbrale, Aravete Agro OÜ, Baltfer Recycling OÜ, AS Räpina Paberivabrik, Muinasmööbel OÜ, MTÜ Tehnikaringlus, Projekt MAKU, OÜ Citynel, AS Kroonpress, Aus Design OÜ, Eesti Metall OÜ, ABB Grupp, AS Toom Tekstiil, AS Estko, AS Kunda Tsement, Shell, RA Rohstoffallianz, Väätsa prügila AS.

3. Vastajate ootused kursusele

Kolmas küsimuste plokk käsitles õppijate ootusi ja nende täitumist loengute sisu osas. Loodusvarade kasutamise ja kaitse eriala õppijad ootasid, et kursusel käsitletakse järgmiseid teemasid: biokäitlus (4), põletamine (4), ladestamine (3), taaskasutus (3), jäätmeid puudutav seadusandlus (2) ja jäätmete sorteerimine (2). Kõiki neid teemasid ka loengutes käsitleti. Veemajanduse eriala üliõpilased ootasid loengutelt informatsiooni jäätmete põletamise (6), taaskasutamise (7), biokäitluse (3) ja reoveesette kasutuse kohta (2). Neid teemasid loengus käsitleti.

4. Õppijate ootused õppemeetodite kasutamise osas

Neljandas küsimuste plokis küsiti, kuidas võiks tulevikus jäätmekäitluskursust muuta ja missugune õppemeetod meeldiks vastajale kõige rohkem. Valida võis 9 vastusevariandi vahel. Selgus, et kõik üliõpilased eelistasid loenguid nagu need juba on. Peale loengute olid eelistatumad õppemeetodid projektikeskne õpe ja rühmatöö (vt tabel 1). Kõige madalamalt hinnati tsükliõppe võimalust. Ise soovis loengute ja õppetöö ajakohastamises osaleda üks bakalaureuseõppe õppur. Õppe-tasemest tulenevalt suuri erinevusi vastustes ei olnud. Äramärkimist väärib magistri- ja doktoriõppe õppijate „külm“ suhtumine e-õppesse. Samas bakalaureuseõppe õppijatest eelistas seda meetodit kuus vastajat.

Tabel 1 Üliõpilaste õppemeetodite eelistused jäätmekäitluse õppeaine omandamiseks.

	Bakalaureuse- taseme õpe	Magistri- ja doktoritaseme õpe	Kokku
Loengud (nagu nad olid)	18	22	40
Rühmatöö (iseseisev õppimine väikestes rühmades, rühmaülesanded)	5	7	12
Projektikeskne õppimine mõne ettevõttega koostöös või ettevõtte näitel	8	11	19
E-õpe (üle võrgu, loengutes käimine ei ole vajalik)	6	0	6
Kombineeritud e-õpe (teooria e-õppena ja videotena, iseseisev töö tehakse aga auditooriumis ajurünnaku vormis)	3	6	9
Tsükliõpe (nädalane intensiivkursus „pikad päevad audikas“)	0	2	2
Õppelaager (mitmepäevased intensiivkursused „kodust eemal“)	3	2	5
Soovin ise osaleda loengute/õppe ajakohastamises	1	0	1
Mõni muu hea mõte (kirjelda)	1	0	0

Analüüsides õppemeetodite eelistusi lähtuvalt loengu külastuse sagedusest selgus, et nii vastajad, kes külastasid enam-vähem kõiki loenguid kui ka need, kes mõnda üksikut loengut külastasid, eelistasid loengute jätkumist. Samasugune oli suhe projektikeskse õppimise ja rühmatööde eelistamise puhul. Need, kes külastasid mõnda üksikut loengut leidsid, et neile meeldiks ka e-õpe, kombineeritud e-õpe ja õppelaagri vormi (vt joonis 5).

Joonis 5. Loengu külastuse seos õppemeetodite eelistustega

Viiendas küsimuste plokis taheti vastajatelt teada, missuguste jäätmeliikide käitlemist sooviksid õppetööst osavõtjad oma silmaga näha. Vastusevariante oli 18 ning lisaks avatud vastusega variant „Mõni muu jäätmeliik, nimeta …“. Valida võis mitu vastusevarianti. Avatud küsimusele saadi üks vastus – laste mähkmed. Viis vastajat tahtsid näha pakendijäätmete käitlemist. Kõiki teisi vastusevariante oli märgitud 10 – 20 korda. Kõige suuremat huvi tunti ohtlike jäätmete käitluse vastu (20), järgnesid elektroonikajäätmed, autod (18) ning akud ja patareid (18). Vaata ka joonis 8.

Joonis 8. Jäätmeliigid, mille käitlust vastajad sooviksid näha

5.