Mazmuní: Kirisiw I bap. ÓZbekstan xalq quramı HÁm miynet resurslarına sípatlama

2.3. Miynet resurslarınan paydalanıw.
Islep shig’ariw, miynet etiw qábiletine iye bolg’an, quramali social-ekonomikalıq kategoriya esaplang’an miynet resursları jámiyettiń social-demografiyalıq rawajlanıwı menen birgelikte payda boladı. Anig’raq qilip aytqanda xalıqtiń tábiyiy, social mexanikalıq háreketi nátiyjesınde miynet resursları qáliplesedi, rawajlanadı hám bólistiriledi.
Bizge belgili, eski sovet dúzimi onıń quramindag’ı respublikalar xalıq xojalıg’ı tarmaqları rawajlanıwın rejelestiriwde miynet resursları menen támiyinlew, xalıqtiń tolıq bántligine hám miynettiń joqari nátiyjeliligine erisiw úlken waziypalardan etip belgilengen edi. Bul dúzimnen bazar ekonomikasına ótiw ekonomikani g’árezsiz ayaqqa turg’ıziw usi mámleketler ushin, ásirese, xalıq sanin kóbeytiwge qaratilg’an aktiv demografiyalıq siyasat alıp barilg’an mámleketler sonıń ishinde Ózbekstan, Tajikstan, yag’niy Orta Aziya mámleketleri hámde Kavkaz arti respublikaları aldinda quramali sheshiwi qiyin mashqalalardi keltirip shig’ardi.
Ózbekstan Respublikasi xalqınıń yariminan kóbin quraytug’ın miynet resursları jaqsi demografiyalıq jag’day sebepli turaqli ósip rawajlanbaqta. Sol sebepten mámleket basshiları g’árezsizliktiń dáslepki kúnlerinen aq xalıqtiń hámme qatlamin social qorg’awdi óz aldina maqset etip qoydi. Bul barista Qatar mámleket áhmiyetine iye dástúrler qabil qilindi hám olar nátiyjeli qollanilip atir.
Bazar ekonomikasına ótiw hám ekonomikani modernizaciyalaw dáwirinde miynet resurslarına bolag’an talap hám xalıqtiń bántlik kórsetkishleri bazar mútájliklerinen kelip shiqqan halda ámelge asiriladı. G’árezsizlik dáwirinde islep shiqariwda xojalıq júritiwdiń túrli formaları payda boldi, ayirim tarmaqlar iskerliginde ózgerisler júz berdi. Bunnan tisqari, demografiyalıq toltiriw hám onnan keyingi, sonıń ishinde 1960-1985 jıllar aralıg’ında tuwilg’anlardiń er jetiwi hám xalıqtiń qayta tolisiwi processınde qatnasi mámlekette miynet resurslarınıń kereginen artip mazmunina kóre xalıq qayta tolisiwinan tar bolip, ol ekonomikalıq aktiv xalıq sani hám sapasi, mánáwiy hámde fizikalıq qábileti qayta tikleniwinde óz kórinisın tabadı. Mámleket miynet resursların qáliplestiride xalıqtiń tábiyiy háreketi, jas-jinislıq qurami áhmiyetli orın tuca, onnan paydalanıwda hámde ishki aymaqlıq bólistiriwde qaysidur regionlar ushin miynet háreketinıń de belgili dárejede úlesi bar. Sonıń ishinde, tap demografiyalıq processlerdiń tásirinde búgingi kúnde miynet resursları sani hám salmag’ı joqari, jinsiy qurami aytarlıqtay teń, ortasha miynet jasi jas esaplanadı.
Ózbekstan Respublikasi birinshi Prezidentinıń 2007-jılda mámleketti social-ekonomikalıq rawajlandırıw juwmaqları 2008-jılda ekonomikalıq reformalardi tereńlestiriwdiń eń áhmiyetli ústin bag’darlarına bag’ıshlang’an leksiyasında «Ushinshi ústin bag’dar –xalıqti jumis penen támiyinlewdi jánede jaqsilaw hám onıń párawanlıg’ın asiriwdiń eń áhmiyetli bag’dari sapasında kishi biznes hám jeke isbilermenlik, xizmet kórsetiw hám kasanashılıq tarawların qollap-quwatlaw hám rawajlandırıwdi bahalawdan ibarat»¹, dep belgilewi tosınnan emes.Tap usi leksiyada keltiriliwinshe, respublika xalqı ushin bir-jılda 630 mińnan artiq jańa jumis orınları jaratildi hám onıń úshten eki bólimi awıllıq orınlarda esaplanadı. Bunnan tisqari, jańa jumis orınlarınıń 65 % ke jaqinin kishi biznes hám xizmet kórsetiw tarmaqları, 20 % ten artig’ı bolsa kasanashılıq tarawina tuwri keledi.
Ózbekstandag’ı miynet resursları xalıqtiń tiykarinan tábiyiy hám social háreketi nátiyjesınde qayta tolisbaqta. Mexanikalıq háreket onıń kóbeyiwin emes, balki respublikadan tisqarida aymaqlıq bólistiriliwin yáki kemeyiwin támiyinlemekte.
Mag’liwmatlarg’a qarag’anda, 1.01.2013-jılda Ózbekstanda miynetke jaramli jastag’ılar jámi xalıqtiń 64,0 % ti quraydi. Ekonomikalıq aktiv xalıq 13,2 mln adam, ekonomikada bánt bolg’anlar 12,5 mln adamdi quraydi. Aytip ótiw orınli, keyingi jıllarda, materiallıq emes islep shiqariw tarawinda bánt bolg’anlar sani tezirek kóbeyip barmaqta. Mámleketlik emes sektorında bánt bolg’anlar 80 % ke jaqin. Jańa jumis orınlarınıń 2/3 bóliminen artiqirag’ı awıllıq orınlarda jaratilmaqta. Bul “Awıllıq orınlar rawajlanıwı” dástúrin ámelge asiriw sebepli bolip tabiladı.
Juwmaqlap aytatug’ın bolsam Ózbekstanda ótkerilip atirg’an reformalardiń negizinde xalıqtiń turmis tárzi menen baylanisli máseleler turadı. Bul orında respublikamiz basshilarınıń xalıqtiń jasaw shárayatin jaqsilaw barisındag’ı, ekonomikadag’ı reformalardi tereńlestiriwge qaratilg’an áhmiyetli bes principtiń tórtinshisınde óz aldina itibar berilgenligin aytip ótiw lazim.
Házirde mámlekette júzege kelgen social-ekonomikalıq processler eń aldi menen xalıqtiń yarimina jaqinin ózinde toplag’an awıllıq orınlarda aniq sezile basladı. Sol sebepli awılda keń tarmaqli social hám islep shig’ariw infradúzilmesın jaratiw, xalqı tig’ız jaylasqan aymaqlarda jańa orınların shólkemlestiriw úlken áhmiyetke iye.
Ózbekstan g’árezsizlikke eriskennen berli ótken waqıt aralıg’ında xalıq xojalıg’ınıń aytarlıqtay hámme tarawlarında tikleniw, jańalanıw hám ósiw processleri dawam etpekte. Sol menen birge xalıqtiń ósiwi hám jaylasiwinda da úlken ózgerisler júz bere basladı. Sebebi tábiyiy kóbeyiw ústin bolg’an awıllıq orınlarda artiqsha jumis kúshi payda boldi. Xalıqtiń jasawi, dem alıwi, dawalanıw, úy-jay menen támiyinleniw siyaqli máselelerde mashqalalar júzege keldi. Bul bolsa aymaqtiń demografiyalıq rawajlanıwına tásir etpesten qalmaydi.
Jańa ekonomikalıq munasibetler xalıq bántligi hám onıń rawajlanıwında miynetti shólkemlestiriwdiń tariyxiy dástúrlerin saqlap qalg’an halda, jáne jańadan-jańa zamanagóy túrlerin qáliplestiriw, jumissizlıqtiń aldin alıwg’a qaratilg’an ilajlardi kúsheytiriw, bántlikti támiyinlew úlken áhmiyetli waziypalardan esaplanadı. Sonıń menen birge xalıqtiń turmis dárejesın kóteriw, jumis penen támiyinlewde xizmet kórsetiw hám servis tarawin keńeytiriw, jumis orınları sanin kóbeytiw hám olardi xalıq punktlerinıń real dizimlerin esapqa alg’an halda aymaqlıq duris jaylastiriw maqsetke muwapiq esaplanadı.
Prezidentimiz jaslardi jumis penen támiyinlew boyinsha bir missal keltiredi. Bunda: Andijan wálayatinıń xalqı tig’ız jaylasqan Altınkól rayoninda 7 kásip-óner kolledji bar, olardi bul jıli túrli qániygelikler boyinsha 2300 pitkeriwshi tamamlaydi. Rayon aymag’ında 714 xojalıq júritiwshi subekt, sonıń ishinde, sanaatta-371 subekt, qurilista-167 subekt, sawda hám xizmet kórsetiw tarawinda-156 subekt hám basqa shólkemler jumis isleydi.
Rayondag’ı hár bir xojalıq subektine ortasha 3 pitkeriwshi tuwri keledi.
Rayonda byudjetten aylıq alatug’ın ekonomikalıq kompleks shólkemlerdegi jámi 400 jumisshi usi kárxanalardiń nátiyjeli islewine ámeliy járdem berse, máselen, kimgedur kredit, jáne kimge shiyki zat jaqsi másláhát penen kómeklesse, bul jumisti arqayin orınlasa boladı. Eger áne usi 400 adam ayina birewden jumis orni ashiwg’a kómeklesse, bir-jılda 4800 jańa jumis ornina iye boliw múmkin.