Õppeaine teise semestri enesekontrolli- ja arvestusküsimused

Mida tähendab märkus “10 bags less in dispute” konossemendis?

Kui lastitud koguse numbrid ei klapi talimeeste ja laeva vahel, pannakse konossemendi märkus st et 10 kotti vähem – vaidluse all. Talimees sai 10 kotti vähem.

17. 
    Kuidas hindate märkust “10 bags in dispute” outturn-report-is?
    

Lossimissadamas. Kui ilmneb, et 10 kotil on mdiagi viga, puudu jms.

18. 
    Mida tähendavad lühendid konossemendis “s.t.b.” või “s.t.c”?
    

Said to be/said to contain.

Vedaja vastutusest vabastamiseks. Kui last on pakendatud või konteinerid, peab vedaja usaldama lastisaatja poolt antud kaubakirjeldust, kuid ta ei saa seda kontrollida.

19. 
    Mida kujutab endast dokument “Cargo tracer”?
    

Kauba otsimise päring. Selliseid päringuid koostatakse juhtudel, kui lasti lossimisel ilmnes lastikohtade puudujääk ja on alust arvata, et puudujäägi põhjuseks on kas lasti jäämine eksikombel lastimissadamasse või lossimine mõnes teises sadamas laeva samas reisis. Kujutab endast ametkondliku juurdluse üht tegevust. Juurdluse algetapil saadetakse vajalikud järelepärimised nn cargo tracer vormis nii lastimissadamasse kui ka kõigisse lossimissadamatesse.

20. 
    Vedaja vastutuse kindlustamise võimalused ja otstarbekus
    

Reeglina on vedaja, kui tal ei ole vastutusest vabastamiseks õiguslikku alust, kohustatud korvama kaubasaaja/saatja kahju täies summas. Kuid seda rakendatakse juhtudel, kui kauba väärtus oli avaldatud konossemendis või mere-saatekirjas.

Haagi–Visby reeglitest tuleneb, et on kaks vedaja vastutuse tekkimise üldalust. Vedaja vastutab kauba kaotuse või kahjustumise eest, mis tuleneb: a) vedaja tegelikust veast või isiklikust huvitatusest (actual fault or privity); b) vedaja töötajate, teenistujate, agentide või lepinguliste partnerite veast või hooletusest; seda tüüpi vastutust nimetatakse substituut- või asendusvastutuseks (ingl vicarious liability).

Vastutuse piiramise põhimõte seisneb selles, et vedaja hüvitab kaubaomanikule vedaja süül tekitatud kahju, ent mitte rohkem kui konventsiooniga ettenähtud kindel piirsumma ühe kaubapaki, -ühiku või brutokilo kohta. Kui konossement kirjeldab konteinerit ühe kaubaühikuna ja jätab kajastamata kaubapakkide/ühikute konkreetse nimetamise ning nende arvu konteineri sees, siis selline konteiner loetakse üheks kaubaühikuks.

1979. aasta protokollis toodi kasutusse nn.eriväljamakseõigused (ingl Special Drawing Rights ehk SDR). Tegemist on valuutakorvi põhimõttel moodustatava tingmakseühikuga ning seda saavad kasutada ainult riigid, mis on Rahvusvahelise Valuutafondi liikmed. Ülejäänute jaoks on säilinud piirmäära määramine kuldfrankides. Et üks SDR on võrdne 15 kuldfrangiga, siis on 1979. aasta protokolli alusel vedaja vastutuse piirmäär 666,67 SDR iga kadunud või vigastatud kaubapaki või -ühiku kohta ja 2 SDR ulatuses iga kaotatud või vigastatud kauba brutokilo kohta.

Vastutuse piirmäära ei saa rakendada, kui on tõestatud, et kahju on tekitatud vedaja tahtliku vale käitumise tõttu (vedaja tegu või tegematajätmine kavatsusega põhjustada vigastus, või mõtlematult ja teadmisega, et vigastus tõenäoliselt on tulemas)

Vastutuse piirangut ei saa rakendada, kui lepingus on kindlaks määratud kõrgem piirmäära summa.
Protection and indemnity insurance, more commonly known as "P&I" insurance, is a form of mutual maritime insurance provided by a P&I Club. Whereas a marine insurance company provides "hull and machinery" cover for shipowners, and cargo cover for cargo owners, a P&I Club provides cover for open-ended risks that traditional insurers are reluctant to insure. Typical P&I cover includes: a carrier's third-party risks for damage cause to cargo during carriage; war risks; and risks of environmental damage such as oil spills and pollution.

Whereas the assured pays a premium to an underwriter for cover which lasts for a particular time (say, a year, or a voyage), a P&I Club member instead pays a "call". This is a sum of money that is put into the Club's pool, a kind of "kitty" (ühiskassa). If, at the end of the year, there are still funds in the pool, each member will pay a reduced call the following year; but if the Club has made a major payout (say, after an oil spillage) club members will immediately have to pay a further call to replenish the pool.

3. 
   Teema “Pretensioonid ja hagid”
   
   1. 
      Millised on lasti mittesäiluvuse põhilised vormid?
      

Lasti puudujääk lastikohtade arvu või kaalujärgi; Lasti salajane või avalik vargus või röövimine; lastikohtade ülejääk kaubakohtade arvu või lasti kaalu järgi; Erinevate kaubapartiide segunemine; Lastikohtade vigastus; Lastikohtade riknemine; Lasti mitteõigeaegne kohaletoimetamine

2. 
   Millised on pooltevaheliste vaidluste kolm põhietappi?
   

Kõikvõimalikud vaidlused seoses kaupade mitteõigeaegse kohaletoimetamise ja nende mittesäiluvusega, samuti muud kaupade ja reisijate mereveost tulenevad pooltevahelised lahkhelid lahendatakse reeglina kolmes järgmises etapis:

• Pooltevahelised läbirääkimised

• Pretensioonide esitamine ja läbivaatamine

• Kohtu- ja arbitraaživaidlused

3. 
   Pooltevaheliste läbirääkimiste tähtsus ja õiguslik staatus
   

Vaidluste osapooled püüavad suuliselt või kirjalikult saavutada pooli rahuldava lahenduse ilma ametlikke pretensioone esitamata. Selline üldsõnaline, pooli otseselt mitte millekski kohustav tingimus lülitatakse tavaliselt enamikesse lepingutesse. Läbirääkimiste meetodit kasutatakse tavaliselt enamikel juhtudel, kui pretensioonide või hagide esitamise aeg seda võimaldab. Läbirääkimised lihtsustavad edasisi vaidlusi pretensiooni- ja hagistaadiumites või võimaldavad neid etappe vältida. Pooltevahelised läbirääkimised võivad olla nii suulised kui ka kirjalikud.

4. 
   Pretensiooni mõiste
   

Pretensioon kujutab endast ühe juriidilise või füüsilise isiku rahalist nõuet teisele (teistele) juriidilisele või füüsilisele isikule seoses esimestele materiaalse kahju tekitamise või saamata jäänud tuluga. Sõltuvalt kasutatavast seadusandlusest võib pretensioonide esitamine enne edasisi haginõudeid olla kas vabatahtlik või kohustuslik.

5. 
   Pretensioonide vormistamise üldine kord
   

Kaubasaaja poolt vedajale pretensiooni (kahjunõude) esitamine kauba kaotsimineku või kahjustumise kohta – HVR: Enne kauba vastuvõttu või selle ajal. Kui kahju ei ole väliselt arusaadav – 3 päeva jooksul. HR: 1 tööpäeva jooksul pärast kauba vastuvõtupäeva. Kui kahju ei ole väliselt arusaadav – 15 päeva jooksul

Vedajale esitatava kaubaga seotud kahjunõude aegumine, kui enne ei esitata hagi kohtusse. HVR: 1 aasta jooksul alates kauba üleandmisest või päevast, millal see pidi olema üle antud, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. HR: 2 aasta jooksul, alates kauba üleandmisest, või päevast, millal see pidi olema üle antud.

Pretensiooni vormistamine. Pretensiooni vormistamisel peavad olema täidetud järgmised nõuded:

• Pretensioon peab olema esitatud kirjalikult

• Kuigi pretensiooniavaldus vormistatakse vabas vormis, peavad selles olema näidatud:

- vedaja nimi, kellele esitatakse pretension;

- pretensiooni esitaja nimi ja tema juriidiline aadress;

- nõude esitaja panga nimi ja pangaaadress;

- pretensiooni summa;

- nõude sisu;

- lisatud dokumentide loetelu.

6. 
   Millised dokumendid peavad olema pretensioonile lisatud?
   

Pretensiooniavalduse juurde lisatakse pretensiooni esitamise õigust ja nõude summat tõendavad dokumendid. Veodokumendid (konossement, mereveokiri, pagasikviitung) esitatakse originaalis. Lasti puudujäägi, vigastuse või riknemise kohta käivate pretensioonide juurde tuleb peale pretensiooni esitamise õigust tõendavate dokumentide lisada dokument, mis tõendab saadetud lasti maksumust. Kommertspraktikas kutsub viimane nõue sageli esile tõsiseid vaidlusi, kuna lasti maksumust võib, sõltuvalt pooltevahelise lepingu tingimustest, määrata erinevates kohtades (lähte- või sihtsadamas/-kohas) ja erinevate põhimõtete (hulgi-, jae-, ostu-müügi lepingu jms.) järgi määratud hindade alusel

Asjaolud, mis võivad lastivedaja varalise vastutuse aluseks olla, tõendatakse kauba väljastamisel selle kogust ja seisundit kinnitatavate erinevate nimetustega dokumentidega (sõltuvalt lossimissadamate reeglitest või tavadest) - kommertsaktid, üldaktid, kahjustuse teatis, outturn-report jne. Kuid sellise dokumendi puudumine ei välista pretensiooni ja/või hagi esitamise õigust, kui tõendatakse, et akti koostamisest keelduti ilma mõjuva põhjuseta. Kui aga dokumendi mittekoostamine või mittenõuetekohane vormistamine toimus kolmandate isikute tegevuse või tegevusetuse tõttu, vabastatakse vedaja vastutusest ja seda kannavad süüdi olevad kolmandad isikud (näiteks, sadam).

7. 
   Mida teeb merevedaja pretensiooni saamisel?
   

Pretensiooni vastuvõtmine

• Registreeritakse pretensiooni saamine ettevõttes kehtiva korra kohaselt kas üldises sissetulnud dokumentide registreerimisnimekirjas või edastatakse kõik materjalid (kaasa arvatud postitempliga ümbrik) ettevõtte vastavasse struktuurüksusesse (kommertsteenistus või juriidiline osakond). Pretensioone võidakse nende saajale kohale toimetada ka käsipostiga. Sellisel juhul tõendab pretensiooni saaja selle kättesaamist, märkides esitaja nõudel ära kättesaamise kuupäeva, oma allkirjaga pretensioonikirja koopial. Juhul, kui pretensiooni adressaat keeldub selle vastuvõtmisest, on pretensiooni edastamise ainsaks võimaluseks selle saatmine posti teel.

• Kontrollitakse pretensiooni vastuvõtja poolt pretensioonikirjas näidatud lisatud dokumentide olemasolu (kuid mitte selliste sisu). Lisatud dokumentide piisavuse ja sisu kontrollimine on pretensiooni sisulise läbivaataja (kommertstöötaja, jurist) kohustusteks.

Pretensiooni formaal-juriidiline läbivaatamine

• Kontrollitakse, kas pretensiooniavalduses näidatud adressaat ja tegelik saaja langevad kokku.

• Hinnatakse, kas pretensioon on esitatud õigeaegselt.

• Kontrollitakse, kas vedajale ei ole varem mõne teise juriidilise või füüsilise isiku poolt juba esitatud analoogseid nõudeid.

• Kontrollitakse, kas pretensiooniavaldusele on lisatud kõik nõutavad dokumendid.

• Kontrollitakse, kas pretensiooniavalduses on näidatud nõude summa. Sellise puudumisel ei saa nõuet lugeda ametlikuks pretensiooniks, vaid ainult selle esitamise kavatsusest teavitamiseks.

Pretensiooni sisuline läbivaatamine

Kui kõik tõendusmaterjalid on esitatud nõuetekohaselt, alustatakse pretensiooni sisulise läbivaatamisega. Pretensiooni sisulisel läbivaatamisel kontrollitakse paljusid erinevaid aspekte, olulisemateks (kuid mitte ainsateks) millistest on järgmised:

• Kas on tegemist juhtumiga, millisel puhul vedaja vabaneb materiaalsest vastutusest?

• Kas laev oli enne reisi algust ja reisi jooksul merekõlbulik ja lastiveokõlbulik? Kadude või kahjude tekkimisel tõestab vedaja, et ta tegi kõik endast sõltuva laeva mere- ja lastiveokõlblikkuse tagamiseks

• Kas tulekahju ei tekkinud vedaja tegeliku süü tõttu?

• Vääramatu jõud. Mõningatel juhtudel loetakse vääramatuks jõuks mitte ainult loodusjõude, vaid ka ka muid vastutavast poolest mittesõltuvad asjaolusid (streigid, võimuorganite keelud jne.). Seepärast kasutatakse lahkarvamuste vältimiseks kõikvõimalike lepingute (veo-, agenteerimis-, ekspedeerimisleping jne.) vormistamisel laiendatud sõnastust “Vääramatu jõud ja mud taolised asjaolud”.

• Võimu- ja valitsusorganite poolt kehtestatud piirangud või keelud. Kohtu- ja arbitraažipraktikas tunnustatakse sellistena ainult piiranguid või keeldusid, millised on kehtestatud kas teatud riikide laevadele, mõningatele laevaliikidele või konkreetsetele laevadele.

• Kaubasaatja või kaubaomaniku või nende agentide või esindajate tegevused või hooletus.

• Inimelude või varanduse päästmine või päästmiskatsed merel.

• Kaotused või kahjud, millised tekkisid kauba varjatud defektist, kvaliteedist või omadustest.

- Pakendi ebapiisavus. Selle tingimuse alusel vabaneb vedaja vastutusest ainult juhtudel, kui pakendi ebapiisavust ei olnud lasti vastuvõtmise tavaliste meetoditega märgata.

- Markeeringu ebapiisavus või mittevastavus. Kaubakohtade markeering peab tagama lasti säiluvuse selle käitlemisel, veol ja hoiustamisel, samuti vältida konossemendipartiide segunemist.

- Varjatud defektid, milliseid ei ole võimalik märgata vajalikul hoolikusel.

- Kõikvõimalikud muud põhjused, millised tekkisid mitte vedaja või tema agentide ja teenistujate süül, hooletusel ja teadmisel. Sellistena vaadeldakse kõiki kauba puudujääki, vigastamist või riknemist tekitanud põhjuseid, milliseid ei ole võimalik liigitada eeltoodud tingimuste järgi. Põhjuste õigsuse tõestamine on asjasthuvitatud poole kohustus.

• Kas nõude summa on õige.

• Kas nõude summa ei ületa vedaja vastutuse ülempiiri.

8. 
   Pretensioonidele vastamise kord ja hea kommertspraktika
   

• Pretensiooni saaja võib rahuldada pretensiooninõude kas täielikult, osaliselt või keelduda rahuldamisest täielikult. Nõude täielikul rahuldamisel antakse nõude esitajale sellekohane vastus ja lepitakse kokku rahuldamise korras (summa ülekandmine, tasaarveldus jne.). Juhul, kui nõuet tunnustanud pool ei kanna nõutavat summat üle õigeaegselt või keeldub sellest üldse, võib nõude esitaja esitada hagi kohtusse või arbitraazi. Kuid reeglina esineb selliseid juhtumeid väga harva.

• Pretensiooni täielikul rahuldamisel jääb kogu pretensioonimaterjal pretensiooni saajale. Nõude osalisel rahuldamisel või nõude rahuldamisest täielikul keeldumisel antakse nõude esitajale argumenteeritud, vajadusel dokumentaalselt tõestatud vastus. Koos vastusega tagastatakse pretensioonimaterjal, välja arvatud pretensiooniavaldus. Juhul, kui on alust arvata, et vastus nõude esitajat ei rahulda, võidakse vajadusel välja pakkuda vaidluse lahendamise kord ja koht hagistaadiumis (kohus, arbitraaž).

• Pretensioonile mitteõigeaegset vastamist tavaliselt hinnatakse kui pretensiooni rahuldamisest keeldumist koos kõige sellest tulenevaga.

Pretensioonistaadiumi lõpetamisel teostab pretensiooni läbivaataja veel sellised tegevused, nagu:

• Teeb juhtumist, seda eriti siis, kui tulemusena selgusid (vaatamata sellele, kandis ettevõte kahju või mitte) teatud puudused lasti säiluvuse tehnilisel tagamisel ja juhtumi dokumentaalsel vormistamisel, sellekohased järeldused analoogsete juhtumite edaspidiseks vältimiseks;

• Kui on alust oletada, et seoses pretensiooninõude mitterahuldamise või mittetäieliku rahuldamisega ei loe nõude esitaja vaidlust lõplikult lahendatuks, edastatakse kõik pretensioonimaterjalid ja muud küsimust puudutavad dokumendid ettevõtte juriidilisse osakonda.

Kõik eelpool loetletud tegevused on teatud määral tinglikud, kuna igal konkreetsel juhul on vajalik pretensioonide saamisel või selliste esitamisel äärmiselt põhjalikult uurida kõiki juhtumiga seotud asjaolusid. Seega võiks lugeda kommertsspetsialistide ja meretranspordi juristide seisukohta – ei ole kaht ühesugust lahendust võimaldavat pretensiooni - sisuliselt õigeks.

9. 
   Millistel juhtudel võib vedaja piirata enda vastutust lasti mittesäiluvuse eest?
   

Haagi–Visby reeglitest tuleneb, et on kaks vedaja vastutuse tekkimise üldalust. Vedaja vastutab kauba kaotuse või kahjustumise eest, mis tuleneb: a) vedaja tegelikust veast või isiklikust huvitatusest (actual fault or privity); b) vedaja töötajate, teenistujate, agentide või lepinguliste partnerite veast või hooletusest; seda tüüpi vastutust nimetatakse substituut- või asendusvastutuseks (ingl vicarious liability).

• õigus vastutuse piiramisele pole ainult vedajal – ka tema teenistujad ja agendid (kes ei ole sõltumatud lepingulised partnerid) omavad õigust oma vastutust piirata vastavalt piirmäärale

• vastutuse piirmäära ei saa rakendada, kui on tõestatud, et kahju on tekitatud vedaja tahtliku vale käitumise tõttu (vedaja tegu või tegematajätmine kavatsusega põhjustada vigastus, või mõtlematult ja teadmisega, et vigastus tõenäoliselt on tulemas)

Teoreetiliselt oleks võimalik suurendada merevedaja vastutust, kuid selline suurendamine ei ole, mis esialgselt näib paradoksaalsena, kaubasaatjate ja kaubasaajate huvides. Vedaja vastutuse suurendamisel kataks vedaja oma täiendava vastutusega seotud riskid samuti veorahade (prahihinnad, tariifimäärad) suurendamisega ja teeks seda mingi “tagavaraga”. Aga kõik selliste hinnatõusudega seotud kulud katab lõppude lõpuks ikkagi kaubasaaja.

10. 
    Mida tähendavad mõisted “Inherent vice” ja “Latent defect”?
    

Inherent Vice – lasti sisemised omadused, mis võivad põhjustada lasti riknemist. Nt kakaoubade veol on nõutav lasti säilimise tagamiseks hoolikas ventileerimine, kuid samaaegselt põhjustab niiskuse eemaldamine lasti kaalu vähenemist.

Latent defect – varjatud defekt. Defekt, mida ei olnud vedajal ega tema agendil võimalik avastada kauba vastuvõtul-üleandmisel, olenemata poolte vajalikust hoolikusest. Kakao-oad võivad, vaatamata kvaliteedisertifikaadi olemasolule olla lubatust suurema niiskusesisaldusega ja reisi jooksul rikneda.

11. 
    Mis on “Subrogation” (Subrogation List)?
    

Subrogatsioonivorm – Kui kaubaomanikul on kaubakindlustus ja kaup saab vedaja süü tõttu kahjustada, siis korvab kaubaomaniku kahjud kindlustus. Kaubaomanik saadab kindlustusele subrogatsioonikirja (õiguste loovustamise kiri) ning selle alusel pöörab kindlustus nõuded vedaja vastu.

12. 
    Millised on hagide läbivaatamise kaks võimalust?
    

Vaidluste lahendamine kohtukorras

Kohus menetleb tsiviilasja, kui juriidiline või füüsiline isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sisuliselt tähendab see, et kohtusse peab olema esitatud sellekohane hagi või muu avaldus. Vaidluste lahendamine on võimalik kolmel tasandil – maakohus, ringkonnakohus ja Riigikohus.

Vaidluste lahendamine arbitraažis (vahekohtus)

Kommertsvaidluste lahendamise teiseks võimaluseks on, lisaks tavalisele kohtukorrale, selliste edastamine vahekohtu põhimõtetel töötavasse arbitraažikohtusse. Vaidluste lahendamine vahekohtutes, sõltumata sellest, millise (reeglina – mitteriikliku) institutsiooni juures konkreetne arbitraažikohus tegutseb, omab, võrreldes tavalise kohtusüsteemiga, mitmeid eeliseid.

13. 
    Kohtu- ja vahekohtu (arbitraažikohtu) kasutamise pluss- ja miinuspooled
    

Arbitraaži eelised:

• Arbitrid on otseselt valitud poolte poolt, seega neid usaldatakse.

• Samal põhjusel on arbitrid reeglina väga kompetentsed konkreetsete vaidluste lahendamisel.

• Rahvusvaheliste lepingutega seotud kaasustes võivad arbitrid olla erinevatest riikidest ja mõnikord isegi kolmandast riigist.

• Arbitraaži läbiviimise kohaks võivad pooled valida mistahes koha.

• Pooled võivad rakendada mistahes protseduurireegleid ja valida mistahes keele, võttes arvesse arbitraaži läbiviimise riigi piirangud.

• Protseduur on seega palju paindlikum ja tavaliselt kiirem, kui kohtumenetlus.

• Arbitraaži otsus on tavaliselt lõplik ja viivitamatult siduv poolte jaoks; seda saab tühistada vaid väga spetsiifiliste põhjenduste korral.

• Arbitraaži otsuse tunnustamine ja jõustamine on, suure hulga ratifitseeritud konventsioonide olemasolu tõttu, lihtsam, kui sama kohtuotsuste suhtes.

• Rõhuv enamus vahekohtuid töötab ühtsete põhimõtete alusel. Reeglina, sealhulgas ka Eestis, on nende reglement välja töötatud ÜRO Rahvusvahelise Kaubanduse Õiguse Komisjoni (UNCITRAL) Arbitraaži reglemendi (vastu võetud ÜRO Peaassamblee 15. detsembri 1976.a resolutsiooniga 31/98) alusel. Oma tegevuses juhinduvad vahekohtud ka ÜRO 1958.a. konventsioonist “Välisriikide arbitraažiotsuste tunnustamisest ja täitmisest”.

• Reeglina moodustatakse arbitraažikohtud (üks või mitu) riikide Kaubandus-Tööstuskodade juures. Enamikel juhtudel on väikestes ja keskmise suurusega riikides ainult üks arbitraažikohus, mis lahendab ükskõik milliseid küsimusi puudutavaid vaidlusi. Suuremates riikides, näiteks Venemaal, on kaubandus-tööstuskoja juures kaks spetsialiseeritud arbitraaži – Mere-arbitraažikomisjon ja Väliskaubandus-arbitraažikomisjon. Belgias on Mere-arbitraažikoda moodustatud Antverpeni Laevandusföderatsiooni juures.

• Vahekohtus võivad tegutseda arbiteritena, vaatamata nende määramise või valiku korra mõningatele erinevustele, mitte ainult kogenud juristid, vaid ka kõrgeltkvalifitseeritud erialaspetsialistid. Arbitereid on vaidluse osapooltel võimalik valida, lähtudes konkreetse vaidluse iseloomust. Kuid arbiterid ei tegutse neid valinud poolte “advokaatidena”, vaid on oma kohustuste täitmisel sõltumatud..

14. 
    Milline on esmane tingimus hagiasja arutamiseks võtmisel arbitraažikohtus?
    

Arbitraaž stardib, kui üks pool võtab ühendust vastava institutsiooniga (Eesti – Kaubandus- ja Tööstuskoda) või saadab teatise arbitraažist teisele poolele. Arbitraaži alguseks loetakse hetke, millal see teatis on kätte saadud.

Teatis peab, inter alia (muuhulgas), sisaldama:

1.Viide arbitraaži kokkuleppele või lepinguklauslile;

2.Viide lepingule, millega seoses vaidlus on tekkinud;

3.Nõude üldiseloomustus;

4.Ettepanekud arbitrite määramiseks.

HAGIAVALDUS
• Arbitraažikohus lahendab vaidlusi hagiavalduste alusel, kui:

- Poolte vahel on kirjalik kokkulepe juba tekkinud või tekkida võiva vaidluse üleandmise kohta arbitraažikohtu lahendada;

- Nõusolek vaidluse lahendamiseks arbitraažikohtus on väljendatud hageja poolt hagi esitamisega, mis annab tunnistust tema vabatahtlikust allumisest arbitraažikohtu jurisdiktsioonile;

- Vaidlus kuulub arbitraažikohtu jurisdiktsiooni alla tulenevalt rahvusvahelistest kokkulepetest;

- Vaidluse allumise arbitraažikohtule otsustab arbitraažikohtu nõukogu

Arbitraažikohus lahendab vaidlusi hagiavalduse alusel. Hagiavalduses märgitakse:

- poolte nimed ja aadressid;

- haginõude sisu ja hagi hind;

- asjaolud, millel põhineb haginõue ja tõendid;

- tõendid selle kohta, et vaidlus kuulub arbitraažikohtu kompetentsi;

- poolte valitud arbiteri või arbiterite, nende hulgas eesistuja, nimed ning töökohad või asjaolu, et arbitraažikohus on moodustamata.

Hagiavaldusele lisatakse:

- haginõuet põhjendavad tõendid;

- tõendid hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite ärakirjade kostjale saatmise kohta;

- tõendid (poolte allakirjutatud kokkulepe, kirjad, telegrammed jne.) arbitraažikohtu moodustamise kohta.

15. 
    Kohtu- ja arbitraažikohtu otsuste täideviimise kord
    

Kohtuotsus. Kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kohtuotsusega lõppeb menetlus selles kohtuastmes. Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Otsuse täitmise kord ja tähtaeg. Kohus võib otsuses poolte taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Otsuses märgitakse ka, kas otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Otsus kuulutatakse asja arutamist lõpetaval istungil või tehakse viivitamatult teatavaks kohtukantselei kaudu peale kohtuistungit. Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhud, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Välisriigi kohtulahendite täitmine. Välisriigi kohtulahend kuulub Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti