Tallinna linnavalitsus istungi protokoll

Planeeringut on täiendatud insolatsiooni kestuse muutumise analüüsiga ja liiklustiheduse ning liiklussageduse kasvu prognoosiga. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis lisati planeeringule avaliku väljapaneku tulemuste arutelu ajaks.

Vastuväite esitajad pidasid planeeringut puudulikult vormistatuks, sest puudus planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs ning leiti, et määramata oli kavandatud hoone suurim lubatud kõrgus meetrites ja suurim lubatud korterite arv.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et viimased kaks näitajat olid põhijoonisel antud. Kavandatud korterite suurim arv oli 75 ja hoonete kõrgus oli tabelis. 24-korruselise (praeguseks on kõrgust suurendatud 27 korruseni) hooneosa suurim lubatud kõrgus oli 80 meetrit maapinnast (praegu 95 meetrit maapinnast ehk 100 m absoluutkõrguses). Amet nõustus, et planeeritava maa ala kontaktvööndi linnaehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs ei ole piisavalt põhjalik.

Analüüsi on täiendatud.

MAAKRI 42 KORTERIÜHISTU liikmete ühiselt esitatud vastuväited ja ettepanekud.

MAAKRI 42 KORTERIÜHISTU liikmed pidasid 24-korruselise hoone kavandamist Maakri tn 30 krundile põhjendamatuks, sest leidsid, et nii kõrge hoone varjab akendest vaate taevale. Piirkonna asustuskoormuse ja planeeritud Tornimäe tänava pikenduse liikluskoormuse vähendamiseks ning projekteeritud parkimiskohtade defitsiidi leevendamiseks tehti ettepanek vähendada hoone lubatud suurimat korruste arvu üheteistkümne korruseni.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et kavandatud hoone on ette nähtud Maakri tn 42 elamust 75 m kaugusele ja vaade Maakri tn 42 korteritest taevavõlvile kindlasti säilib. Tallinna Linnavolikogu 4. märtsi 2004 otsusega nr 42 algatati teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” koostamine, et määrata Tallinna silueti omapära arvestavad ja linnaruumiliselt sobivad kohad kõrghoonete ehitamiseks. Algatatud teemaplaneeringu koostamisel tehtud analüüsides oli Maakri tänava ümbrus tunnistatud kõrghoonete ehitamiseks sobivaks. Täiendavalt oli lisatud Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringusse liiklustiheduse ja liiklussageduse kasvu prognoos.

Piirkonna asustuskoormuse vähendamiseks ei nähtud põhjust. Tegemist on infrastruktuuriga hästi varustatud linna keskusega, avaliku ja erasektori pakutavad teenused on mitmekesised ja asuvad lähedal. Teenused on kättesaadavad jalgsikäigutee kauguselt või ühissõidukit kasutades. Asustuse hajutamine viib valglinnastumiseni ja avalike teenuste nagu tehnovõrkudega varustatus, teede rajamise ja kasutamise ning ühissõidukite liikluse korraldamise kallinemiseni, mille tulemus on kõigi linlaste jaoks elukalliduse tõus.

Amet selgitas, et planeeritavale alale kavandatud parkimiskohtade arv vastab Eesti Standardi EVS 843:2003 „Linnatänavad” kohasele linnakeskuse normile (praeguseks on planeering kooskõlla viidud pärast planeeringu I avalikku väljapanekut kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006 2014”). Parkimiskohtade defitsiidi planeerimine linna keskusesse on eesmärgipärane. Parkimiskohtade defitsiidi kavandamise eesmärk on mõjutada inimesi auto asemel kasutama ühissõidukeid ja sel moel saavutada liiklusvoogude vähenemine ning keskkonnaseisundi paranemine kesklinnas.

Kolmandaks tegi korteriühistu ettepaneku säilitada Maakri tn 28 hoone esiküljel olevad puud ja jätta Tornimäe tn pikendusele jäävad puud kõnnitee sisse.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et tehtud ettepanekuga nõustuti, kuid hiljem peeti siiski mõistlikuks vahetult Maakri tn 28 mälestise juures kasvavad puud likvideerida, et parandada puithoone ümbruse mikrokliimat (praeguseks on mälestise kõrval kasvavate puude seisund tulekahju tagajärjel halvenenud).

Osaühingu Mark Invest esindaja A. Ildi esitatud vastuväited ja ettepanekud.

Vastuväitja märkis, et esitas vastuväite kui planeeritava ala omaniku esindaja.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et ehitisregistri andmete alusel on osaühing Mark Invest ainult Maakri tn 28 asuva vallasvara kaasomanik. Planeeritavale alale jäävad veel Maakri tn 30 hooned ja Maakri tn 32a maaüksus ning Tornimäe tänava pikendus.

Pöördumises märkis A. Ild, et Osaühing Mark Invest on 20. veebruaril 2006 esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 25. jaanuari 2006 korralduse nr 133-k tühistamiseks (korraldusega võeti vastu Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering).

Tallinna Halduskohus võttis Osaühingu Mark Invest esitatud kaebuse menetlusse haldusakti tühistamisnõudes. Tallinna Halduskohus otsustas oma 23. novembri 2007 kohtuotsusega jätta kaebus rahuldamata ja mõistis välja menetluskulud.

Vastuväitest ei selgunud küll, kas kohtule esitatud kaebuse sisu edasiandmisega esitati samad argumendid ka vastuväidetena avalikul väljapanekul olnud detailplaneeringule, kuid amet vastas neile siiski.

Osaühingu Mark Invest esindaja väitis, et Muinsuskaitseamet ei ole andnud luba Maakri tn 28 arhitektuurimälestise E. Lenderi Gümnaasiumi hoovipoolse hoone kaitsevööndisse ehitamiseks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et Muinsuskaitseamet on Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu 7. augustil 2002 kooskõlastanud. Planeerimisprotsessi käigus tehtud muudatused kooskõlastas Muinsuskaitseamet 22. septembril 2005.

Teiseks väideti, et Tallinna Maa-amet on detailplaneeringule andnud tingimusliku kooskõlastuse, mille kohaselt Maakri tn 28, 28b ja 28c kruntide moodustamise eelduseks on nende ehitiste kaasomanike notariaalselt sõlmitud kokkulepe kaasomandi lõpetamise ja ehitise reaalosadeks jagamise kohta, ja et nimetatud kokkulepe peab olema sõlmitud enne detailplaneeringu kehtestamist.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et oma kooskõlastuses kirjeldas Tallinna Maa-amet (praegu Tallinna Linnavaraamet) kruntide moodustamise eeldust. Tegelikult ei ole Tallinna Maa amet seadnud ehitise kaasomandi lõpetamist detailplaneeringu kehtestamise eeltingimuseks, vaid tegi ettepaneku need lepingud sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist. Lepingute sõlmimise initsiatiiv võib tulla eelpoolnimetatud vallasvara ükskõik milliselt kaasomanikult. Tallinna Maa-ameti ettepanekut kaaluti ning on peetud otstarbekaks eelpoolnimetatud lepingud enne detailplaneeringu kehtestamiseks esitamist sõlmida. Nimetatud lepingud võib sõlmida ning Maakri tn 28, 28b, 28c ja 30 hoonete teenindamiseks vajaliku maa piirid määrata ka detailplaneeringut kehtestamata. Praeguseks on Maakri tn 28b, 28c ja Maakri tn 30 hoonete juurde teenindusmaa määratud ja katastriüksused moodustatud.

Osaühingu Mark Invest esindaja A. Ildi sõnul ei rahuldanud neid, et detailplaneeringut koostati ja kooskõlastati viie aasta jooksul.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et õigusaktides ei ole detailplaneeringu koostamiseks ja kooskõlastamiseks lubatud aega normitud. Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu koostamine on olnud planeeritava maa-ala asukohast ja komplitseeritud omandisuhetest tingitult keerukas ja tavapärasest aeganõudvam.

Avaldaja väitis, et planeeringu koostamisel ei ole täidetud planeerimisseaduse § 16 nõuet kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeritaval maa-ala asuvate kinnistute omanikke.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et Osaühingu Mark Invest väide, et nad ei ole saanud esitada oma argumenteeritud soove, ei pea paika. Detailplaneeringut koostanud osaühing R KONSULT kutsus oma 17. juuli 2001 kirjaga nr 56 vastuväitjat planeeringuga tutvuma ajavahemikus 9. juulist kuni 27. juulini 2001. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik arutelu, mis on üks huvitatud isikute planeeringu koostamisse kaasamise viise, toimus 4. juulil 2002. Teade arutelu toimumise kohta ilmus 3. juuli 2002 ajalehes Postimees. Avalikul arutelul on vastuväitja esindaja M. Pork esitanud planeeringu kohta kirjaliku arvamuse, milles üks olulisemaid ettepanekuid oli tagada Maakri tn 28 mälestise vaadeldavus. Antud ettepanekut on arvestatud. Planeeringu koostamise käiku kajastavatele dokumentidele on lisatud ka vastuväitja ja aktsiaseltsi Vilming ühine avaldus 28. märtsist 2003, milles väideti, et on jõutud kokkuleppele Maakri tn 28 ja 30 kruntide ühises arendamises. Kirjast nähtus, et vastuväitja on planeeringulahendusega tuttav. Järgnevalt on esitanud vastuväitja oma arvamuse planeeringulahenduse kohta kirjalikult Tallinna Linnavalitsusele 4. mail 2005 ja 4. augustil 2005. Mõlemale on saadud Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt vastused, esimesele 6. juunil 2005 ja teisele 2. septembril 2005. Vastuväitja seisukohad edastati detailplaneeringu koostajale. Avaldaja kasutas ka võimalust oma ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks detailplaneeringu avalikul väljapanekul. Avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast teatati tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastavalt planeerimisseaduse § 18 lõikele 5.

Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu puuduseks pidas vastuväitja, et planeeritud kruntidele ei ole ette nähtud normikohast arvu parkimiskohti.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et planeeritud maa-ala asub linna keskuses. Eesti Standardi EVS 843:2003 „Linnatänavad” punktis 10.2.2 on parkimiskohtade vajaduse arvutamise juhistes öeldud, et parkimisnormatiivi tuleb linna keskuse jaoks rakendada suurima väärtusena. Kesklinnas on parkimise reguleerimise strateegiline eesmärk mõjutada inimesi auto asemel kasutama ühistransporti ja sel moel saavutada liiklusvoogude vähenemine ning keskkonnaseisundi paranemine. Linna keskuses on teenused kättesaadavad jalgsikäigutee kauguselt või ühistransporti kasutades.

Vastuväitja leidis, et kahe maa-aluse parkimiskorruse rajamine planeeringuala kruntidele ei ole võimalik maa-aluse Härjapea jõe olemasolu tõttu. Antud väitele vastati, et seda kontrollitakse ning planeeringule lisatakse vastav uuring. Samas märkis vastuväitja ekslikult, et Maakri tn 30 hoonesse on kavandatud 100 korterit. Planeeritavale maa-alale oli I avalikul väljapanekul olnud variandis ette nähtud kuni 75 korterit.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et detailplaneeringule on lisatud Aktsiaseltsi Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. koostatud geotehnika aruanne ja hüdrogeoloogiline hinnang. Hinnang on antud planeeringulahendusele, mille puhul on kavandatud 3 maa-alust korrust. Hinnangule tuginedes on maa-aluse parkla rajamine võimalik kui kasutatakse lõikuvatest vaiadest valmistatud vaiseina. Tingimuseks on, et vaiade süvistamisel tuleb kasutada vibratsioonivaba tehnoloogiat. Süvendist väljapumbatava vee ärajuhtimiseks saab kasutada sademevee ärajuhtimise süsteemi. Hinnangu alusel on planeeringus määratud nõuded ehitusprojekti koostamiseks.

Teine ekslik väide avalduses oli, et detailplaneeringus ei ole toodud kavandatud hoone kõrgust, vaid ainult korruste arv. Tegelikult olid planeeringu põhijoonisel hoonete kõrgus tabelis antud. 24 korruselise hooneosa suurim lubatud kõrgus oli 80 m maapinnast. Praeguseks on korruste arvu suurendatud 27-ni ja hoone kõrgust 95 meetrini.

Vastuväitja leidis, et detailplaneering ei vasta kinnismälestise kaitsekohustuse teatisele nr 176, ja et detailplaneeringus kavandatu muudab Maakri tn 28 mälestise Maakri tänavalt vaadeldamatuks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et Maakri tn 28 E. Lenderi Gümnaasiumi hoovipoolse hoone kohta 25. septembril 2005 koostatud kinnismälestise kaitsekohustuse teatises on märgitud, et mälestise kaitsevööndi ulatuseks on krunt. Planeerimisseaduse § 9 lõige 3 defineerib krunti kui ehitamiseks kavandatud maaüksust. Kaitsekohustuse teatise koostamise ajal ei olnud Maakri tn 28 maaüksus piiritletud. Planeerimisseaduse § 9 lõike 2 alusel on detailplaneeringu koostamise üks eesmärkidest jaotada planeeritav maa-ala kruntideks, ehk piiritleda maaüksused. Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu kooskõlastamisega on Muinsuskaitseamet nõustunud muu hulgas Maakri tn 28 krundi piiridega ja seeläbi ka mälestise kaitsevööndi piiridega.

Maakri tn 28 E. Lenderi Gümnaasiumi hoovipoolse hoone vaadeldavuse parandamiseks on planeeringus kavandatud lammutada Maakri tn 32a õigusliku aluseta ehitatud kuur. Maakri tn 32a planeeritud hoone maapealsete korruste ehitusjoon on määratud mälestise Lennuki tänava poolse fassaadiga ühele joonele ja hoone kavandatud kõrgus on kuni 2 korrust sarnaselt mälestise kõrgusega. Tornimäe tänava pikenduselt mälestise vaadeldavuse sektor laieneb. Maakri tänava ja Tornimäe tänava nurgalt avanev vaade küll kaob, kuid ka vastuväite esitamise ajal oli see vaade inimese silma kõrguselt Maakri tn 30 elamu ja abihoonete tõttu väga ahtake. Hoone kõrgus ei oma antud kohas tähtsust tänaval käija silma kõrguselt vaate sulgemisel. Samavõrra sulgeks vaate ka kahekorruseline hoone. Praeguseks on planeeringulahendust muudetud ning Maakri tn 32a hoone kõrguseks on kavandatud kuni 4 korrust, et arvestada riigi huve esindava Maa-ameti seisukohta.

Väideti, et Maakri tn 28 arhitektuurimälestise naabruses on rikutud tuleohutusnõudeid. Vastuväitja oli veendunud, et 1. tulepüsivuse klassi puhul on ehitisele ja selle osale esitatavate tuleohutusnõuete alusel 8-meetrisesse tsooni uusehitiste rajamine keelatud.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” § 19 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Nimetatu täitmiseks peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet (praegu Põhja-Eesti Päästekeskus) on Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu kooskõlastanud. Tulemüüride asukohad on planeeringus määratud. Tulemüürid on ehituslik abinõu tule leviku takistamiseks.

Vastuväitja arvates jätab detailplaneeringus kavandatu Maakri tn 28 hoone loomuliku valguseta.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet oli seisukohal, et vastuväitja seisukoht ei ole põhjendatud. Maakri tn 28 hoonest põhja ja lääne poole ei ole hooneid kavandatud. Tõenäoliselt ida poolt valgustustingimused mingil määral halvenevad, sest olemasolevate hoonete asemele on planeeritud kõrgemad. Selle kompenseerimiseks on lõuna pool asuv kuur ette nähtud lammutada ja valgustustingimused paranevad.

Täiendavalt on lisatud Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringusse analüüs kavandatud hoone põhjustatud insolatsiooni kestuse muutuste kohta Maakri tn 28 eluruumides. Detailplaneering on Eesti standardiga EVS 894:2008+A1:2010 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” kooskõlas.

Vastuväitja väitel puudub detailplaneeringus liikluskorralduse lahendus ja kõrghoonesse sisse väljasõitude lahendus on asjatundmatu.

Tallinna Linnaplaneermise Amet viitas, et liikluskorralduse lahendus on detailplaneeringus esitatud. Tallinna Transpordiamet (toonase nimega Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet) on detailplaneeringus esitatud lahendust kaalunud ja selle kooskõlastanud.

Vastuväidete kokkuvõttes paluti detailplaneering kehtestamata jätta.

Maa-ameti esindaja K. Kanguri esitatud vastuväited ja ettepanekud.

Maa-amet andis teada, et nende 27. juuni 2005 kirja nr 6.2-3/2186 on ekslikult käsitletud kui detailplaneeringu kooskõlastust.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et võrreldes Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu koostamisel Maa-ametiga peetud varasema kirjavahetusega ei sedastanud see kiri selgesõnaliselt planeeringu kooskõlastamata jätmist. Kirjas esitatud ettepanekud võeti arvesse. Planeerimisseaduse § 17 lõike 4 alusel, mis sätestab, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele.

Lisaks pidas Maa-amet vajalikuks märkida, et linnavalitsuse korraldusega vastuvõetud detailplaneering ei ole põhilahenduselt identne Maa-ametile 3. juunil 2005 kooskõlastamiseks esitatud dokumendiga.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas Maa-ametile, et planeeringu koostamine on pikaajaline protsess. Linnaehituslikku lahendust kaalutakse korduvalt ja seda muudetakse vastavalt töö käigus esitatud ettepanekutele. Suurimad muudatused on tehtud Maa-ameti ettepanekute alusel. Maa ameti 27. juuni 2005 kiri nr 6.2-3/2186 sisaldas täiendavaid ettepanekuid ja nende arvestamiseks tuligi jooniseid ja seletuskirja veelkord muuta.

Maa-amet oli seisukohal, et riigimaad on erastatavast maast oluliselt madalamalt väärtustatud vaatamata asjaolule, et märkimisväärne osa planeeritavast maa-alast kuulub riigile. Tehti ettepanek Maakri tn 32a võimalikku ehitusõiguse ulatust enim määrava ja piirava Maakri tn 28 mälestise teisaldamiseks Wismari tn 23 kinnistule.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet leidis, et ettepanek on põhjendamata. Arhitektuurimälestised Maakri tn 28 E. Lenderi Gümnaasiumi hoovipoolne hoone ja Maakri tn 28a E. Lenderi Gümnaasiumi tänavapoolne hoone moodustavad ühe kompleksi. Ühe hoone teisaldamine rikub mälestise terviklikkuse ja algupära. Ettepanek on eriti kummastav seetõttu, et peetakse Maakri tn 32a ärimaa krundi müügist saadava tulu suurendamist mälestise säilimisest olulisemaks riigi huviks. Muinsuskaitseseaduse § 2 sätestab, et mälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundiline või muu kultuuriväärtus. E. Lenderi Gümnaasiumi hoonete mälestiseks tunnistamisega on riik hinnanud need hooned väärtuslikeks.

Detailplaneeringu koostamise jätkamisel suurendati ehitusõiguse ulatust Maakri tn 32a kinnistu hoonestamiseks.

Maa-amet juhtis tähelepanu, et Maakri tn 30 naabermaaüksuste omanike kooskõlastuseta ei ole võimalik Maakri tn 30 krundile planeerida hoonet, mille tulemusel kujuneb krundi hoonestustiheduseks 15,6 ja täisehituseks 100%.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet leidis, et Maa-ameti seisukoht ei tugine ühelegi õigusaktile. Ükski Eesti Vabariigi õigusakt ei sätesta krundi täisehituse ja hoonestustiheduse kvantitatiivseid näitajaid. Naabermaaüksuste omanikega detailplaneeringu kooskõlastamise vajadus ei sõltu ka krundi täisehitusest ega hoonestustihedusest.

Maa-amet leidis, et Tallinna kalleima kinnisvarapiirkonna arendamine tervikkontseptsioonita ei ole põhjendatud.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõustus, et planeeringu koosseisus olev lähiala analüüs ja planeeritu linnaehituslik põhjendus ei ole piisavalt sügavad ja põhjendas Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu koostamist.

Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitati ka pärast avaliku väljapaneku lõppu seisukohti ja ettepanekuid. Amet on neid kaalunud ja pöördumistele vastanud, kuid ei käsitlenud neid vastuväidetena planeerimisseaduse § 20 lg 1 mõistes.

Kuna Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu avalikust väljapanekust oli möödunud pikk ajavahemik ja detailplaneeringu põhilahendust oli muudetud, korraldasid Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Kesklinna Valitsus uue avaliku väljapaneku.

Detailplaneeringu uuel avalikul väljapanekul, mis toimus 27. detsembrist 2010 kuni 11. jaanuarini 2011 esitasid detailplaneeringu kohta ettepanekud ja vastuväited Eesti Arhitektide Liidu esindaja P. Pere, ühiselt Hooneühistu Maakri 36C esindaja T. Tomann ning Hooneühistu Lennuki 5b/Maakri 30a esindaja M. Kadarik, Osaühingu Maakri KVF esindaja U. Kivisalu, Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS esindaja vandeadvokaat J. Nõgisto (Osaühingu Versio Kinnisvara esindaja), MAAKRI 42 KORTERIÜHISTU esindaja K. Leisi ja Osaühingu Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi esindaja advokaat T. Ehrlich (Osaühingu Mark Invest esindaja).

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohad edastati 2. veebruari 2011, 3. veebruari 2011, 4. veebruari 2011, 8. veebruari 2011, 9. veebruari 2011 ja 10. veebruari 2011 kirjadega.

Eesti Arhitektide Liidu esindaja P. Pere esitatud vastuväited ja ettepanekud.
Vastuväitja pidas Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringut vastuolus olevaks Tallinna Linnavolikogu 11. detsembri 2008 otsusega nr 239 kehtestatud Maakri tn 19 // 21 krundi detailplaneeringuga. Ta väitis, et nimetatud detailplaneeringus on Maakri tänav määratud jalakäijate tänavaks, kuid see ei kajastu Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringus.

Maakri tn 19 // 21 krundi detailplaneeringus on Maakri tänav määratud rahustatud liiklusega jalakäijate tänavaks, mille kaudu tagatakse teenindava transpordi juurdepääs neile asutustele, kellel puudub teise juurdepääsu võimalus.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõustus vastuväitjaga, et Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringus ei ole Maakri tänava liikluskorralduse põhimõte sama selgelt sõnastatud. Detailplaneeringu seletuskirja ja jooniseid on täiendatud nii, et liikluskorralduse kirjeldus ei oleks teisti mõistetav kui on määratud Maakri tn 19 // 21 krundi detailplaneeringus.

Teiseks leidis vastuväitja, et Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering on vastuolus teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” määratud põhimõtetega detailplaneeringute koostamiseks. Vastuväitja pidas silmas järgmist aspekti: kõrghoone või kõrghoonete grupi kavandamisel mingisse piirkonda tuleb arvestada nende mõju avalikule välisruumile ja inimesele ning looduskeskkonnale ja liiklusele. Selle tagamiseks on vajalik luua piirkonna terviklahendus, mis võimaldab kasutusfunktsioone kinnistute vahel jagada. Detailplaneering tuleb koostada linnaehituslikult piiritletud tervikalale.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu koostamine algatati ja planeeritav ala määrati 27. detsembril 2000. Tallinna Linnavolikogu 4. märtsi 2004 otsuse nr 42 „Teemaplaneeringu Kõrghoonete paiknemine Tallinnas algatamine” punktis 3 on sätestatud, et teemaplaneeringu koostamise ja menetlemise ajal tuleb kooskõlastada lähteülesanded linnamajanduskomisjoniga nende detailplaneeringute puhul, mis sisaldavad ettepanekut määrata hoone suurimaks kõrguseks üle 27 meetri. Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu lähteülesanne oli kooskõlastatud linnamajanduskomisjoniga juba varasemalt, s.o 25. mail 2000. Varem algatatud detailplaneeringute koostamist ei peatatud. Seega ei olnud Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu koostamise jätkamine õigusaktiga vastuolus.

Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 25. jaanuari 2006 korraldusega nr 133-k. See on kaks aastat enne teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” vastuvõtmist 17. aprillil 2008 ja kolm aastat enne teemaplaneeringu kehtestamist 16. aprillil 2009. Teemaplaneeringu rakendussätetes on määratud, et teemaplaneering on aluseks detailplaneeringutele, mis teemaplaneeringu jõustumise hetkeks ei ole vastu võetud. Teemaplaneeringu kehtestamisel ei ole tagasiulatuvat mõju Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringule.

Arvestades, et teemaplaneeringu koostamiseks oli tellitud 7 alusuuringut ja 2007. aastal viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, pidas Tallinna Linnaplaneerimise Amet põhjendatuks jälgida, et Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering oleks teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” võimalikult suures ulatuses kooskõlas. Uuringute eesmärk oli selgitada välja reaalne vajadus kõrghoonete järele Tallinna linnas elamu- ja ettevõtlus-/ äriruumidena ning kõrghoonete mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõrghoonete ehitamiseks määratud alad on kaalutletult määratud.

Detailplaneeritud ala moodustab linnaehituslikult piiritletud tervikala. Kavandatud kõrghoone jääb Maakri tänava, Tornimäe tänava pikenduse, planeeritud haljasala ja mälestise vahelisele alale. Detailplaneeritava ala piire muudeti niivõrd kuivõrd muutmise vajadus tulenes vahepeal läbiviidud maareformist ja riigi huve esindava Maa-Ameti ettepanekutest ja vastuväidetest. Kasutusotstarve kinnistute vahel on jagatud. Planeeritud kruntidele on kavandatud mitmeotstarbelised hooned. Planeeritud on nii eluruume kui äriruume ja krunt avalikult kasutatavaks haljasalaks. Paindlikkuse huvides on Maakri tn 30 krundi hoonestamiseks kavandatud kaks varianti, mis erinevad eluruumide osakaalu poolest.