Azrbaycan dövlt aqrar universiteti mühndýSLÝk fakultsý



Yüklə 423.82 Kb.
səhifə5/8
tarix16.06.2018
ölçüsü423.82 Kb.
1   2   3   4   5   6   7   8

ªYkil 1. GeniºlYnmY taktýnda tYzyiqin (P) vY geniºlYnmYnin

tolitropik göstYricisinin (µ §) dYyiºmYsi.

BelYliklY real mühYrriklYrdY geniºlYnmY dYyiºYn göstYricili politropik proses-dir. Lakin geniºlYnmY prosesinin sonundaký parametrlYri tYyin etmYk üçün politro-pik göstYricinin orta qiymYti sabit kYmiyyYt kimi qYbul edilir. Normal yük rejimin-dY iºlYyYn traktor vY avtomobil mühYrriklYri üçün bu göstYrici aºaðýdaký qiymYtlYri ala bilir: karbüratorlu mühYrriklYr üçün

µ § dizellYr üçün µ § qazla iºlYyYn mühYrriklYr üçün µ § Bu zaman n2-nin aºaðý qiymYti yüksYk fýrlanma tezlikli vY yüksYk basqýlý dizellYrY aiddir. Bu mühYrriklYrdY yanacaðýn geniºlYnmY Yyrisi boyunca yanmasý daha çox olduðundan n2 kiçik qiymYt alýr.

GeniºlYnmYnin politropik göstYricisi konstruktiv vY istismar faktorlarýndan, hYmçinin mühYrrikin iº rejimindYn asýlý olaraq seçilmYlidir. MühYrrik hissYlYrinin soyudulma intensivliyinin, istilik mübadilYsi vaxtýnýn vY nisbi sahYsinin, yanma sü-rYtinin vY qaz sýzmasýnýn artmasý n2-ni artýrýr. Fýrlanma tezliyinin artmasý bir tYrYf-dYn geniºlYnmY prosesindY yanmanýn davam etmYsini artýrýr, digYr tYrYfdYn isY tsiklin davamý azaldýðýndan istilik itkisinin vY qaz sýzmasýnýn azalmasýna sYbYb olur. NYticYdY geniºlYnmYdY istilik verilmYsi istilik itkisini üstYlYdiyi üçün fýrlan-ma tezliyinin artmasý n2-ni azaldýr. Bu fikrin doðruluðunu n2-ni tYyin etmYk üçün tYklif edilYn empirik asýlýlýq da tYsdiq edir:

µ § (6)


MühYrrikin yükünün artmasý nYticYsindY istilik itkisi vY qaz sýzmasý artýr, la-kin dizellYr üçün daha xarakterik olan bu iº rejimindY yanacaðýn geniºlYnmY Yyrisi üzrY yanmasý daha intensiv olduðundan n2 nisbYtYn kiçik qiymYt alýr.

Karbüratorlu mühYrriklYrdY yük azaldýqca iºçi cismin tYrkibindYki qazlarýn kütlYsi artdýðýndan yanmanýn sürYti aºaðý düºür vY uyðun olaraq yanmanýn geniº-lYnmY prosesindY davamý artdýðýndan n2 azalýr.

Çýxarma prosesinin Ysas göstYricilYri

Çýxarma prosesi porºenin a.ö.n.-nY çatmasýna 60...70o qalmýº, çýxarma klapa-nýnýn açýlmasý ilY baºlayýr vY porºen y.ö.n.-dYn 10...50o keçdikdYn sonra çýxarma klapanýnýn baðlanmasý ilY baºa çatýr. Çýxarma prosesinin davamýnýn bu qYdYr artý-rýlmasý silindrin yanmýº qazlardan daha yaxºý tYmizlYnmYsi mYqsYdini güdür. Bu prosesi bir qayda olaraq iki mYrhYlYyY bölürlYr.

Birinci mYrhYlY çýxarma klapanýnýn açýlma vaxtýndan porºen a.ö.n.-Y çatana qYdYr olan müddYti YhatY edir.

Bu mYrhYlYdY silindrdY vY çýxarma yolunda tYzyiqlY fYrqi yüksYk olduðundan qazlar kritik sürYtlY (µ §) çýxmaða baºlayýr. SilindrdY qazlarýn tYzyiqi azaldýqca tYdricYn qazlarýn çýxma sürYti 100...200m/san qYdYr aºaðý düºür. Bu mYrhYlYdY yanmýº qazlarýn 50...70 faizY qYdYr ixrac olunur.

Ýkinci mYrhYlY porºen a.ö.n.-Y çatdýðý andan çýxarma klapaný baðlanana qYdYr olan müddYti YhatY edir. Bu mYrhYlYdY porºen a.ö.n.-dYn y.ö.n.-Y doðru hYrYkYt etdikcY silindrin daxilindY qalmýº qazlarý atmosferY ixrac edir.

Qazpaylama fazasýnýn düzgün seçilmYsi hYm silindrlYrin yanmýº qazlardan yaxºý tYmizlYnmYsini vY hYm dY yeni sorulan yükün kütlYsinin artmasýný tYmin edir. Çýxarma klapaný YgYr hYddindYn artýq tez qabaqlama ilY açýlarsa qazlarýn geniº-lYnmY iºi itkiyY gedYr ¨C azalar, klapan gecikmY ilY açýlsa isY onda ikinci mYrhYlYdY qazlarýn çýxarýlmasýna daha çox enerji sYrf edilYr vY silindrlYrin yanmýº qazlardan tYmizlYnmYsi pislYºir.

Sorma prosesindYn mYlumdur ki, sorma klapaný da müYyyYn qabaqlama ilY (y.ö.n.-nY 10...30o qalmýº) açýlýr vY nYticYdY klapanlarýn “görüºmYsi” baº verir -eyni zamanda hYm sorma, hYm dY çýxarma klapaný açýq olur. Qazpaylama fazasýndan düzgün seçilmYsi yanmýº qazlarýn sorma yoluna düºmYsinY, yeni sorulan yükün isY ixrac qazlarý ilY itmYsinY imkan vermir, YksinY böyük sürYtlY ixrac olunan yanmýº qazlar sorma klapaný yanýnda “infeksiya” -sorma tYsiri yaradýr.

Qazlarýn ixrac olunma sürYti vY klapanýn en kYsik sahYsi mütYmadi dYyiºdiyindYn sorma prosesi kimi çýxarma prosesi dY dalðavari proses olmaqla, çýxarma prosesinin sonundaký tYzyiq dY ºYrti olaraq sabit qYbul edilir vY onun qiymYti fýrlanma tezliyi 3200 dYq-1 qYdYr olan karbüratorlu mühYrriklYr üçün aºaðýdaký em-pirik ifadYdYn tYyin edilY bilYr:

µ § (7)

burada n ¨C dirsYkli valýn nominal fýrlanma tezliyidir, dYq-1.



Çýxarma prosesinin sonundaký tYzyiqin orta qiymYti µ § hü-dudunda dYyiºir vY onun yuxarý hüdudu karbüratorlu mühYrriklYrY uyðun gYlir.

Çýxarma prosesinin sonundaký temperatur isY aºaðýdaký empirik ifadYlYrdYn tYyin edilY bilYr:

µ § olduqda

µ § (8)


µ § olduqda:

µ § (9)


Çýxarma prosesinin sonundaký temperaturun düzgün seçilmYsi aºaðýdaký ifa-dYyY görY yoxlanýla bilYr;

µ §. (10)

Hesabat qiymYti ilY seçilmiº qiymYt arasýndaký fYrq 5 faizdYn artýq olmamalý-dýr. Çýxarma prosesinin sonundaký temperatur dizellYr üçün µ § karbüratorlu mühYrriklYr üçün isY µ § hüdudunda dYyiºY bilYr.

AZRBAYCAN DÖVLT AQRAR UNIVERSITETI

MÜHNDÝSLÝK FAKULTSÝ

KND TSRRUFATI TEXNÝKASI


kàfedrasý

MÜHAZÝRCÝ: DOSENT ÝSAYEV AYDIN YUNÝS OÐLU

FYnn: Traktor vY avtomobillYr (mod-2)

MühazirY 8

MÖVZU:

DAXÝLÝ YANMA MÜHRRÝKLRÝNÝN ÝNDÝKATOR GÖSTRÝCÝL-RÝNÝN TYÝNÝ



MühazirYnin planý:

1. Orta indikator tYzyiqi.

2. Ýndikator gücü.

3. Ýndikator faydali iç Ymsali.

4. Ýndikator xüsusi yanacaq sYrfi.

DBIYYAT SIYAHISI

1. Áîëòèíñêé Â.Í. Òåîðèÿ, êîíñòðóêöèÿ è ðàñ÷åò òðàêòîðíûõ è àâòîìîáèëüíûõ äâèãàòàëåé. Èçä.

2.F..NAMAZOV. TRAKTOR V AVTOMOBÝL MÜHRRÝKLRÝNÝN NZRÝYYSÝ

GNC 2017

MühYrrikin indikator göstYricilYri

MühYrrikin indikator göstYricilYrinY aºaðýdakýlar daxildir: orta indikator tYzyi-qi ¨C Pi, indikator gücü ¨C NI, indikator xüsusi yanacaq sYrfi -gi vY infikator f.i.Y. -µ §. Orta indikator tYzyiqi mühYrrikin silindri daxilindY ºYrti sabit tYzyiqin elY qiymY-tinY deyilir ki, bu zaman iºçi cismin bir taktda gördüyü iº, tsiklin indikator iºinY bY-rabYr olsun.

µ § (1)


burada µ §porºenin sahYsi;

µ §porºenin yoludur.

DigYr tYrYfdYn orta indikator tYzyiqi silindrin vahid iºçi hYcminY düºYn tsiklin indikator iºinY bYrabYr qiymYtidir:

µ § (2)


Bir qayda olaraq µ § ölçülür, lakin onu Coul/litr ¨C xüsusi iº kimi dY ölç-mYk olar.

NYzYri orta indikator tYzyiqini Pi tapmaq üçün qurulmuº indikator diaqramýnýn sahYsi planimetr vasitYsilY ölçülür vY aºaðýdaký ifadYdYn tYyin edilir:

µ §, (3)

burada µ §indikator diaqramýnýn sahYsi, mm2;

µ §indikator diaqramýnýn uzunluðu, mm;

µ §indikator diaqramýnýn qurulduðu miqyas (µ §).

NYzYri orta indikator tYzyiqini tYyin etmYyin ikinci üsulu sýrf analitik üsuludur (ºYkil 1)

ªYkil 1. Karbüratorlu (a) vY dizel (b) mühYrriklYrinin nYzYri orta indikator tYzyiqlYrini tYyin etmYk üçün indikator diaqramlarý.

µ § (4)

burada µ §nYzYri indikator diaqramýnýn sahYsi olub, iº vahidi ilY ölçülür.



Dizel mühYrriklYri üçün sahY ilY ifadY olunmuº indikator iºi aºaðýdaký kimi hesablana bilYr:

µ §


NYzYrY alsaq ki,

µ §; µ §; µ §; µ § vY µ §

onda µ §

µ §in qiymYtini (3.6) ifadYsindY yerinY yazsaq vY µ § olduðunu nY-zYrY alsaq, dizellYr üçün nYzYri indikator tYzyiqini tYyin edY bilYrik:

µ § (5)

Karbüratorlu mühYrriklYr üçün µ § vY µ § olduðunu nYzYrY alsaq, nYzYri orta indikator tYzyiqi aºaðýdaký kimi yazýla bilYr:



µ § (6)

HYqiqi orta indikator tYzyiqi isY aºaðýdaký kimi tYyin edilir:

µ § (7)

burada µ §indikator diaqramýnda burulmalarý nYzYrY alan Ymsal olub, µ §arasýnda dYyiºir; µ §kömYkçi taktlarýn getmYsinY sYrf olunan indika-tor tYzyiqini nYzYrY alýr vY tYqribi olaraq aºaðýdaký kimi hesablanýr:



µ §;

Ýkitaktlý mühYrriklYr üçün isY

µ §, (8)

burada µ §çýxarma pYncYrYsinin hündürlüyü olub, porºen yolunun µ § hissYsi qYdYr qYbul edilir. Karbüratorlu mühYrriklYr üçün µ §; 4 vY 2 taktlý dizellYr üçün µ §; çarxqolu ¨C kameralý 2 taktlý karbüratorlu mühYrriklYr üçün µ § hüdudunda dYyiºir.

Ýndikator gücü Ni qazlarýn silindrin daxilindY vahid zamanda gördüyü iºY de-yilir vY yaxud tsiklin indikator iºinY uyðun gYlYn gücdür. Çoxsilindrli mühYrriklYr üçün indikator gücü

µ § (9)


burada i -silindrlYrin sayý; µ §mühYrrikin taktlýq Ymsalý olub, dördtaktlý mü-hYrriklYr üçün µ § ikitaktlý mühYrriklYr üçün isY µ § qYbul edilir.

Göründüyü kimi indikator gücü hYm konstruktiv (µ §) vY hYm dY istismar (µ §) göstYricilYrindYn asýlýdýr. HYr hansý mühYrrik üçün konstruktiv parametrlYrin sabit qiymYtindY indikator gücü YsasYn orta indikator tYzyiqindYn vY ona tYsir gös-tYrYn faktorlardan asýlý olaraq geniº hüdudda dYyiºY bilYr. HYmçinin mühYrrikin yük vY sürYt rejimlYrinin dYyiºmYsi dY indikator gücünY ciddi tYsir göstYrir.

Ýndikator faydalý iº Ymsalý µ §indikator iºinY ekvivalent olan istiliyin µ § yan-dýrýlan yanacaðýn verdiyi istiliyY µ § olan nisbYtinY deyilir.

µ § (10)


MühYrrikdY bir kq yanacaq yandýrýldýðýný nYzYrY alsaq, indikator f.i.Y. üçün aºaðýdaký ifadYni yaza bilYrik:

µ § (11)


Qazlarýn hal tYnliyindYn µ §nin qiymYtini tapýb (11) ifadYsindY yerinY yaz-saq, indikator f.i.Y. aºaðýdaký kimi tYyin edilY bilYr.

µ § (12)


BelYliklY, indikator f.i.Y. hYqiqi tsikldY bütün istilik itkilYrini nYzYrY alýr.

Maye yanacaqla iºlYyYn traktor vY avtomobil mühYrriklYri üçün indikator f.i.Y. aºaðýdaký ifadYdYn dY tapýla bilYr:

µ § (13)

burada µ § Lo - kq/kq yanacaq, µ §la ifadY olunmuºdur;

µ §basqýlý mühYrriklYrdY silindrY verilYn yükün sýxlýðý olub µ § tYyin edilir, basqýsýz mühYrriklYr üçün isY µ §qYbul edilir.

Müasir traktor vY avtomobil mühYrriklYri üçün nominal iº rejimindY indikator f.i.Y. aºaðýdaký hüdud daxilindY dYyiºY bilir: dizellYr üçün µ §;

karbüratorlu mühYrriklYr üçün µ §;

qazla iºlYyYn mühYrriklYr üçün µ §.

Ýndikator xüsusi yanacaq sYrfi gi vahid zamanda (1 saat) mühYrrik tYrYfindYn indikator gücünY sYrf olunan yanacaðýn miqdarýna deyilir. MühYrrikin indikator gücü Ni vY saatlýq yanacaq sYrfi Gm mYlum olarsa indikator xüsusi yanacaq sYrfi aºaðýdaký kimi tYyin edilYr:

µ § (14)


Ýndikator f.i.Y. vY indikator xüsusi yanacaq sYrfi arasýnda YlaqY aºaðýdaký kimi ifadY edilir:

µ § (15)


gYr nYzYrY alsaq ki, µ §la, µ §saatla ifadY edilmiºdir, onda

µ §


vY ya

µ § (16)


tYyin edilY bilYr.

Müasir traktor vY avtomobil mühYrriklYri üçün nominal rejimdY indikator xü-susi yanacaq sYrfi dizellYrdY µ §; karbüratorlu mühYrriklYrdY µ §; qazla iºlYyYn mühYrriklYrdY isY

µ § hüdudunda dYyiºir.

ÜmumiyyYtcY isY yanýcý qatýºýðýn tYrkibindYn, dolma Ymsalýndan, silindrin di-varý ilY olan istilik itkisindYn vY iº rejimindYn asýlý olaraq, mühYrriklYrin indikator göstYricilYri daha geniº hüdudda dYyiºY bilYr.

AZRBAYCAN DÖVLT AQRAR UNIVERSITETI

MÜHNDÝSLÝK FAKULTSÝ

KND TSRRUFATI TEXNÝKASI
kàfedrasý

MÜHAZÝRCÝ: DOSENT ÝSAYEV AYDIN YUNÝS OÐLU

FYnn: Traktor vY avtomobillYr (mod-2)

MühazirY 9

MÖVZU:

DAXÝLÝ YANMA MÜHRRÝKLRÝNÝN EFFEKTÝV GÖSTRÝCÝL-RÝNÝN TYÝNÝ



MühazirYnin planý:

1. Mexaniki itkilYr vY mühYrrikin effektiv göstYricilYri.

2.MühYrrikin indikator vY effektiv göstYricilYrinY müxtYlif faktorlarýn tYsiri.

DBIYYAT SIYAHISI

1. Áîëòèíñêé Â.Í. Òåîðèÿ, êîíñòðóêöèÿ è ðàñ÷åò òðàêòîðíûõ è àâòîìîáèëüíûõ äèâèãàòàëåé. Èçä.

2.F..NAMAZOV. TRAKTOR V AVTOMOBÝL MÜHRRÝKLRÝNÝN NZRÝYYSÝ

GNC 2015

Mexaniki itkilYr vY mühYrrikin effektiv göstYricilYri

Mexaniki itkilYr. MühYrrikin indikator gücünün bir hissYsi mexaniki (daxili vY xarici) itkilYrin dYf olunmasýna sYrf olunur.

Daxili itkilYrY bütün növlYrdYn olan sürtünmY itkilYri, qaz mübadilYsi ilY Yla-qYdar olan itkilYr, kömYkçi mexanizmlYrY (ventilyator, generator, yanacaq, su vY yað nasoslarý vY s.) hYrYkYt verilmYsi ilY baðlý itkilYr, qazodinamiki itkilYr (bö-lünmüº kameralý dizellYrdY) vY s. aid edilY bilYr.

Orta indikator tYzyiqi mYvhumunda olduðu kimi mexaniki itkilYrin orta tYz-yiqi, yYni porºenin bir gediºindY bir tsikldY mexaniki itkilYrin görY bilYcYyi iºY bY-rabYr iºin sYrf olunduðu qYbul edilir. Bütün mexaniki itkilYrin 80 faizY qYdYrini sürtünmYyY sYrf olunan güc itkilYri tYºkil edir. Bütün daxili itkilYrin dY 45...55 faizi porºen-silindr vY porºen-üzüklYr qovºaq hissYlYrinin payýna düºür. Yastýqlardaký sürtünmY itkilYri isY 20 faizY qYdYr olur.

Mexaniki itkilYrin orta tYzyiqi mühYrrikin sürYt rejimindYn dY ciddi surYtdY asýlýdýr vY tYqribi olaraq aºaðýdaký kimi ifadY edilY bilYr:

µ § (1)

burada a vY b ¨C hesabat Ymsallarý olub, onlarýn YdYdi qiymYti mühYrrikin tipindYn, konstruksiyasýndan, Ysas ölçülYrindYn, silindrlYrin sayýndan vY s. asýlýdýr. (cYdvYl 1.)



a vY b Ymsallarýnýn qiymYti.

CYdvYl 1.

MühYrrikin tipiµ §

µ §µ §Birkameralý dizellYr0,1050,012Bölünmüº kameralý dizellYr0,1050,0138Karbüratorlu mühYrriklYr

µ §olduqda

µ §olduqda 0,05

0,040,0155

0,0135


Basqýlý dizellYrdY mexaniki itkilYr eyni zamanda µ § nisbYtindYn dY asýlýdýr vY tYqribi hesablamalarda aºaðýdaký kimi tYyin edilY bilYr:

µ § (2)


Mexaniki itkilYrin orta tYzyiqi karbüratorlu mühYrriklYrdY µ § dizellYrdY isY µ § hüdudunda dYyiºir.

Mexaniki güc itkisi aºaðýdaký ifadYdYn tYyin edilY bilYr:

µ § (3)

MühYrrikdY mexaniki itkilYri qiymYtlYndirmYyY imkan verYn göstYrici mexa-niki f.i.Y.-dýr. Mexaniki f.i.Y. indikator iºindYn Li (gücündYn vY ya tYzyiqindYn) me-xaniki itkilYrY nY qYdYr iº Lm (güc vY tYzyiq) sYrf olunduðunu göstYrir:



µ §; (4)

µ §; (5)


µ § (6)

MühYrrikin nominal iº rejimindY mexaniki f.i.Y. aºaðýdaký qiymYtlYri ala bilYr: dördtaktlý karbüratorlu mühYrriklYrdY µ §; dördtaktlý basqýsýz dizellYrdY µ §; basqýlý dizellYrdY µ §; ikitaktlý dizellYrdY µ § vY qazla

iºlYyYn mühYrriklYrdY µ §.

Effektiv göstYricilYr. MühYrrikin effektiv göstYricilYrinY orta effektiv tYzyiq ¨C Pe, effektiv güc ¨C Ne, effektiv f.i.Y. - µ § vY effektiv xüsusi yanacaq sYrfi ¨C ge aid edilir.

Orta effektiv tYzyiq Pe ¨C mühYrrikin silindri daxilindY elY ºYrti sabit tYzyiqY deyilir ki, bir takt YrzindY silindrdY hasil olan tYzyiq, bir tsikldY görülYn iºY bYrabYr olsun. Orta effektiv tYzyiq xüsusi iº ölçü vahidinY malikdir, µ §vY ya Coul/litr ¨ClY ölçülür. Buna görY dY orta effektiv tYzyiqi bir tsikldY görülYn effektiv iºin Le si-lindrin iºçi hYcminY Vh olan nisbYti kimi dY ifadY etmYk olar:

µ §; (7)


Orta effektiv tYzyiq orta indikator tYzyiqi ilY mexaniki tYzyiq itkilYrinin fYrqi kimi dY tYyin edilY bilYr:

µ § (8)


Effektiv güc µ §mühYrrikin dirsYkli valýnda alýnan gücY deyilir vY bu güc traktorun vY ya avtomobilin gücötürücü mexanizminY ötürülür. Orta effektiv tYz-yiqdY olduðu kimi effektiv güc dY aºaðýdaký kimi tYyin edilY bilYr:

µ § (9)


Silindrin iºçi hYcmi Vh, silindrlYrin sayý i, fýrlanma tezliyi n vY mühYrrikin tipi mYlum olarsa, effektiv gücü aºaðýdaký formula ilY dY tYyin etmYk olar:

µ § (10)


DirsYkli valla gücötürücü mexanizmlYrY verilYn burucu moment µ § tsikl Yr-zindY alýnan burucu momentin orta qiymYti olub, effektiv gücün aºaðýdaký ifadYsin-dYn tYyin edilY bilYr:

µ § (11)


burada µ §dirsYkli valýn bucaq sürYtidir vY µ § olduðunu (11) ifadYsindY nYzYrY alsaq, burucu moment

µ § (12)


Burucu momentin (12) ifadYsindY gücün (3.28) ifadYsini yerinY yazsaq,

µ §


vY ya buradan orta effektiv tYzyiq

µ § (13)


BelYliklY, konkret mühYrrik üçün bütün sabit kYmiyyYtlYri C ilY iºarY etsYk, burucu moment

µ § (14)


Yuxarýdaký ifadYyY YsasYn belY nYticYyY gYlmYk olar ki, konkret mühYrrik üçün burucu momentin qiymYti orta effektiv qiymYti ilY düz mütYnasibdir. Effektiv f.i.Y. µ §mühYrrikdY istilikdYn dY dYrYcYdY sYmYrYli istifadY olunduðunu göstYrir vY dirsYkli valda alýnan iºY çevrilYn istiliyin µ § tsikl YrzindY mühYrrikY verilYn isti-liyY µ § olan nisbYtinY deyilir:

µ § (15)


µ § effektiv iº olduðunu, µ § vY µ § ifadYlYrini nYzY-rY alsaq, effektiv f.i.Y. üçün aºaðýdaký ifadYno yazmaq olar:

µ § (16)


Analoji olaraq, µ §vY µ § olduðunu vY (16), (10) ifadYlYrini nYzYrY alsaq, orta effektiv tYzyiq vY effektiv güc üçün aºaðýdaký ifadYlYri yaza bilY-rik:

µ §; (17)

µ § (18)

Bu ifadYlYr mühYrrikin orta effektiv tYzyiqinY vY effektiv gücünY müxtYlif fak-torlarýn tYsirini tYhlil etmYyY daha yaxºý imkan verir.

MühYrrikin yanacaq qYnaYtcilliyi bir qayda olaraq effektiv xüsusi yanacaq sYr-fi ilY qiymYtlYndirilir vY bir saatda mühYrrikin vahid gücünY sYrf olunan yanacaðýn miqdarý ilY ölçülür:

µ § (19)


burada µ §mühYrrikin saatlýq yanacaq sYrfidir, kq/saatla. Effektiv f.i.Y. ilY effektiv xüsusi yanacaq sYrfi arasýnda aºaðýdaký ºYkildY üzvi YlaqY mövcuddur.

µ § (20)


Effektiv xüsusi yanacaq sYrfi ilY mühYrrikin Ysas iº tsikli parametrlYri arasýnda YlaqY yaratmaq üçün (17) vY (20) ifadYlYrindYn istifadY edY bilYrik:

µ § (21)


Buradan

µ § (22)


Bu ifadYlYrdY µ § vY µ § saat ¨C la ifadY edil-miºdir.

Dizel yanacaðýnýn aºaðý istilik törYtmY qabiliyyYtini µ § ben-zinin aºaðý istilik törYtmY qabiliyyYtini µ § qYbul etsYk, effektiv xü-susi yanacaq sYrfi üçün müvafiq surYtdY aºaðýdaký sadY ifadYlYri yaza bilYrik:

dizellYr üçün

µ §; (23)

karbüratorlu mühYrriklYr üçün

µ § (24)


Qazla iºlYyYn mühYrriklYr üçün effektiv xüsusi qaz sYrfi (hYcm üzrY) m3/kVt.saat-la aºaðýdaký kimi hesablana bilYr:

µ § (25)


burada µ §sYrf olunan qazýn miqdarý, m3/saat-la.

Qazla iºlYyYn mühYrriklYrin effektiv f.i.Y.

µ § (26)

gYr µ § vY µ §saatla ifadY edilYrsY, effektiv f.i.Y. aºaðýdaký kimi tYyin edilYr:

µ § (27)

Nominal iº rejimindY traktor vY avtomobil mühYrriklYrinin effektiv göstYrici-lYrinin hüdud qiymYtlYri cYdvYl 3.2.-dY verilmiºdir.

Traktor vY avtomobil mühYrrikinin effektiv göstYricilYri

CYdvYl 2.

MühYrrikin tipiµ §µ §µ §µ §Bölünmüº kameralý dizellYr0,50...0,800,70...0,80245...2700,33...0,37Birkameralý dizellYr0,55...0,850,70...0,85225...2600,35...0,40Basqýlý dizellYr2,0 qYdYr0,80...0,90210...2500,36...0,40Karbüratorlu mühYrriklYr0,60...1,100,70...0,85300...3700,23...0,33Qazla iºlYyYn mü-hYrriklYr0,50...0,750,75...0,8514...17 MCoul/kVt saat0,23...0,30

MühYrrikin indikator vY effektiv göstYricilYrinY

müxtYlif faktorlarýn tYsiri

MühYrrikin Ysas dinamiki vY iqtisadi keyfiyyYtlYri onlarýn indikator vY effek-tiv göstYricilYri ilY üzvi surYtdY baðlýdýr. Buna görY dY istYr layihYlYndirmY vY istYr-sY dY istismar zamaný müxtYlif faktorlarýn bu göstYricilYrY tYsirini bilmYk lazýmdýr.

MühYrrikin faydalý gücü olan dinamiki keyfiyyYtlYrini xarakterizY edYn Ysas göstYricilYrdYn biri olub, (20) ifadYsi ilY tYyin edilir. Dördtaktlý mühYrriklYr üçün taktlar Ymsalýnýn µ § qYbul edildiyini nYzYrY alsaq, hYmin ifadYni aºaðýdaký kimi yaza bilYrik:

µ § (28)


Formuladan aydýn görünür ki, müasir mühYrriklYrin konstruktiv ölçülYrini dY-yiºmYdYn onlarýn güclYrinin artýrýlmasý ya dirsYkli valýn fýrlanma tezliyinin n vY ya da orta effektiv tYzyiqin Pe artýrýlmasý hesabýna hYyata keçirilY bilYr. Hal-hazýrda hYr iki yoldan geniº istifadY olunur. Lakin tYcrübY göstYrir ki, fýrlanma tezliyinin artýrýlmasý YksYr hallarda mühYrrik hissYlYrinin sürYtlY yeyilmYsinY vY yaðýn artýq sYrf edilmYsinY sYbYb olur. Buna görY dY mühYrrikin faydalý gücünün artýrýlmasý üçün onlarýn orta effektiv tYzyiqlYrinin artýrýlmasý tYqdirY layiq yol hesab edilY bi-lYr. Orta effektiv tYzyiq isY (3.36) ifadYsindYn göründüyü kimi hYm orta indikator tYzyiqindYn, hYm dY mexaniki itkilYrin qiymYtindYn asýlýdýr. Mexaniki tYzyiq itkisi Pm YsasYn mühYrrikin fýrlanma tezliyindYn, karter yaðýnýn göstYricilYrindYn vY bun-larýn mühYrrikin yük vY temperatur rejiminY nY dYrYcYdY uyðun olmasýndan asýlýdýr. Mexaniki itkilYrin müxtYlif üsullarla azaldýlmasý f.i.Y.-nýn vY demYli orta effektiv tYzyiqin artmasýna sYbYb olur.

Mexaniki itkilYrin azaldýlmasýnýn yolu qovºaq hissYlYri sYthinin azaldýlmasý, onlarýn formasýnýn vY becYrilmY keyfiyyYtinin yaxºýlaºdýrýlmasý, yaðýn vY mühYrri-kin istilik vYziyyYtinin düzgün seçilmYsidir.

Aparýlmýº elmi-tYdqiqat iºlYrinin nYticYsi vY mühYrriklYrin inkiºaf dinamika-sýndan aydýn görünür ki, bu yolla mühYrrikin dinamiki vY iqtisadi keyfiyyYtlYrinin yaxºýlaºdýrýlmasý texnikanýn müasir tYlYbatýný ödYyY bilmYz. MühYrrikin effektiv göstYricilYrinin vY yanacaq qYnaYtcilliyinin geniº hüdudda yaxºýlaºdýrýlmasý ancaq onlarýn indikator göstYricilYrinin yaxºýlaºdýrýlmasý hesabýna YldY edilY bilYr.

V.M. Anikeviçus orta indikator tYzyiqini aºaðýdaký formula ilY tYyin etmYyi tYklif etmiºdir:

µ § (29)

burada µ §normal ºYrait üçün sabit Ymsal kimi qYbul edilmiºdir.

DemYli, mühYrrikin indikator göstYricilYrini yaxºýlaºdýrmaq üçün ya dolma Ymsalýnýn - µ § vY ya da µ §nisbYtinin artýrýlmasý zYruridir.

Dolma Ymsalý hYr ºeydYn YvvYl sormanýn sonundaký tYzyiqdYn - µ § asýlýdýr, demYli, eyni zamanda µ §ya tYsir edYn bütün faktorlardan da asýlý olur. Son za-manlar turbobasqýdan istifadY etmYklY Pa-ný vY µ §ni artýrmaqla orta indikator tYz-yiqinin artýrýlmasýna daha böyük fikir verilir. Turbobasqýdan istifadY edilmYsi me-xaniki itkilYrin artmasýna sYbYb olur, lakin bu zaman orta indikator tYzyiqi daha sü-rYtlY artýr, mexaniki f.i.Y. yüksYlir. Buna görY dY turbobasqýdan istifadY edildikdY Pe Pi ¨CyY nYzYrYn daha çox artýr.

Bir sýra tYdqiqatçýlarýn fikrincY sýxma dYrYcYsinin µ § artmasý az da olsa, µ §ni azaldýr. DigYr qrup tYdqiqatçýlar isY bu fikrin tamamilY Yksini sübut etmYyY çalýºýr-lar. Üçüncü qrup tYdqiqatçýlar isY µ §nun dYyiºmYsilY µ §nin sabit qaldýðýný göstY-rirlYr. ªübhYsiz ki, müxtYlif mühYrriklYr üzYrindY aparýlan bu tYdqiqatlar µ §nun µ §yY tYsirini düzgün izah edY bilmYzdilYr. Lakin karbüratorlu mühYrriklYrdY sýx-ma dYrYcYsinin artýrýlmasý istilikdYn istifadYnin yaxºýlaºmasý hesabýna Pi vY µ §artmasýna imkan verir. Ancaq, bu zaman yüksYk oktan YdYdinY malik yana-caqdan istifadY edilmYli, mühYrrik hissYlYrinin istilik vY mexaniki yüklYnmYlYrinY ciddi fikir verilmYlidir.

(1) vY (29) ifadYlYrindYn göründüyü kimi indikator f.i.Y.-nýn armasý ilY iº prosesinin Ysas indikator parametrlYri yaxºýlaºýr (Pi-artýr vY gi-isY azalýr). TYdqiq edilYn mühYrrik üçün µ §nin YhYmiyyYtli dYrYcYdY artýrýlmasý µ §qiymYtindY iºçi qatýºýðýn bircinsliyini yaxºýlaºdýrmaqla YldY edilY bilYr. µ §ni yanmanýn birinci fazasýnýn (gizli yanma periodu vY ya öz-özünY alovlanmnýn gecikmY vaxtýný) 20...30 faiz azaldýlmasý ilY dY müYyyYn qYdYr artýqmaq olar.

ݺçi qatýºýðýn bircinsliliyinin yaxºýlaºdýrýlmasý vY öz-özünY alovlanmanýn ge-cikmY vaxtýnýn azaldýlmasý son zamanlar dizellYrdY sorulan hava yoluna yanacaq hissYciklYri YlavY edilmYsilY hYyata keçirilY bilYr.

Ýndikator f.i.Y.-nýn vY µ § nisbYtinin hava artýmý Ymsalýndan, mühYrrikin yü-kündYn asýlý olaraq dYyiºmYsi karbüratorlu vY dizel mühYrriklYri üçün ºYkil 19 vY 20-dY göstYrilmiºdir.

Burulðan kameralý dizellYrin enegetik vY iqtisadi göstYricilYrinin yük-sYldilmYsi yollarýnýn analizi göstYrir ki, bu mühYrriklYrin iºçi proseslYrinin daha da tYkmillYºdirilmYsi imkaný artýq tamamilY mYhdudlanmýºdýr.

ªYkil 1. Ýndikator f.i.Y. µ §vY µ § nisbYtYnin hava artýmý Ymsalýndan

µ §asýlýlýðý.

a ¨C dizel üçün; b ¨C karbüratorlu mühYrrik üçün

Burulðanvari kameralý dizellYrin indikator yanacaq sYrfi orta indikator tYzyiqi-nin µ § qiymYtindY µ § tYºkil edir. Ýndikator yanacaq sYrfinin aºaðý salýnmasý üçün burulðan kameranýn vY yanacaq vermY sistemi ele-mentlYrinin hYndYsi ölçülYrinin dYyiºdirilmYsi sahYsindY aparýlan iºlYr heç bir müs-bYt nYticY vermYmiºdir.

ªYkil 2. YükdYn asýlý olaraq indikator f.i.Y. dYyiºmYsi.

1 ¨Cdizel üçün; 2 ¨C karbüratorlu mühYrrik üçün.



Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə