Azrbaycan dövlt aqrar universiteti mühndýSLÝk fakultsý



Yüklə 423.82 Kb.
səhifə8/8
tarix16.06.2018
ölçüsü423.82 Kb.
1   2   3   4   5   6   7   8

µ § vY µ § bir-birinY perpendikulyar olduðu üçün

µ § (31)

DemYli, µ § Yksyük vasitYsilY sadY üsulla müvazinYtlYºdirilY bilYr. Bu mühYr-riklYrdY dY µ § müvazinYtlYºmir vY maºýnýn çYrçivYsinY ötürülür. MYrkYzdYnqaçma qüvvYsi µ § isY yanacaqlarda yerlYºdirilYn YksyüklYrlY müvazinYtlYºdirilir.

Çoxsilindrli mühYrriklYrin müvazinYtlYºmYsi 2 vY 4 silindrli mühYrriklYrin xü-susi halý kimi baxýlýr.

AZRBAYCAN DÖVLT AQRAR UNIVERSITETI

MÜHNDÝSLÝK FAKULTSÝ

KYnd tYsYrrüfatý texnikasý kafedrasý


kàfedrasý

MÜHAZÝRCÝ: DOSENT VZÝ ÝSAYEV AYDIN YÜNÝS OÐLU

FYnn: Traktor vY avtomobillYr (mod-2)

MühazirY 15

MÖVZU:

SINAQ AVADANLIQLARI V ÖLÇÜ CÝHAZLARI.



MühazirYnin planý:

1.SINAQ AVADANLIQLARI.

2. ÖLÇÜ CÝHAZLARI.

DBIYYAT SIYAHISI

1. Áîëòèíñêé Â.Í. Òåîðèÿ, êîíñòðóêöèÿ è ðàñ÷åò òðàêòîðíûõ è àâòîìîáèëüíûõ äèâèãàòàëåé. Èçä.

2.F..NAMAZOV. TRAKTOR V AVTOMOBÝL MÜHRRÝKLRÝNÝN NZRÝYYSÝ

GNC 2017

Sýnaq avadanlýqlarý vY ölçü cihazlarý

MühYrriklYrin laboratoriya-tYdqiqat sýnaqlarý üçün aºaðýdaký sýnaq avadanlýðý vY ölçü cihazlarýnýn olmasý zYruridir:

1) mühYrriki bYrkitmYk vY saxlamaq üçün qurðu;

2) tormoz qurðusu, tormozlayýcý qüvvYni vY fýrlanma tezliyini ölçYn cihazlarla birlikdY;

3) mühYrrikin soyudulma vY yaðlanmasýný tYmin edYn qurðular, manometr vY termometrlYrlY birlikdY;

4) mühYrrikin qidalanmasýný tYmin edYn qurðular, yanacaq sYrfini ölçYn cihaz-la;

5) iºlYnmiº qazlarý vY karter qazlarýný xaric etmYk üçün qurðu, termometrlY;

6) mühYrrikin idarY orqanlarý vY pultu;

7) indikator diaqramýný çýxarmaq üçün qurðu.

Laboratoriya ºYraitindY mühYrriki sýnaq etmYk üçün onu dYmir-beton özül üzYrindY bYrkitmYk lazýmdýr ki, titrYmYlYrin vY demYli, binanýn zYdYlYnmYsinin qarºýsý alýnsýn, ölçü cihazlarý düzgün iºlYsin.

MühYrrik bYrkidilYn qurðu universal olmaqla müxtYlif ölçülü mühYrriklYri yerlYºdirmYyY, üfüqi vY ºaquli vYziyyYtdY onu tYnzimlYmYyY imkan verir.

Tormoz qurðularýnýn vYzifYsi mühYrrikin effektiv gücünü tYyin etmYk mYqsY-dilY onun valýnda tormozlayýcý qüvvY yaratmalý, tormozlanmanýn dayanýqlý olmasý-ný vY gücün dYqiq ölçülmYsini tYmin etmYlidir. Eyni zamanda mühYrrikin mexaniki itkilYrini tYyin etmYyY, onun tez vY etibarlý iºY salýnmasýna, müxtYlif mYqsYdlYrlY baºqa enerji mYnbYyindYn mühYrrikin fýrladýlmasýna vY s. imkan vermYlidir.

Müasir ºYraitdY tormoz qurðularýndan Yn geniº yayýlaný hidravliki vY elektrik tormozlarýdýr.

ªYkil 1. Hidravliki tormoz qurðusunun sxemi.

Hidravliki tormoz qurðusu (ºYkil 1) ¨C maye içYrisindY fýrlanan cismin ¨C löv-bYrin (9) yaratdýðý müqavimYt qüvvYsinin (dirsYkli valý tormozlayýcý qüvvYnin) öl-çülmYsinY Ysaslanmýºdýr. LövbYrin fýrlanan diski (9) diyircYkli yastýqlar üzYrindY (4) mühYrrik yerlYºYn tormoz örtüyünün (8) gövdYsinin içYrisindY yerlYºYrYk, onun valý (5) iki oynaqlý gödYk kardan ötürmYsi, yaxud elastik elementli müfta vasitYsilY sýnaq edilYn mühYrrikin dirsYkli valý ilY YlaqYlYnir. GövdY içYrisindY suyun sYviy-yYsi boru (2 vY 3) vY kran (1) vasitYsilY daxil olan vY çýxan (6) suyun miqdarý ilY tYnzimlYnir.

Tormoz momenti, yaxud mühYrrikin yaratdýðý burucu moment aºaðýdaký kimi tYyin edilir:

µ § (1)


burada µ §tormoz örtüyünü müvazinYtlYºdirmYk üçün tYtbiq edilYn yükün aðýrlýðý, kq(H);

µ §yükün aðýrlýq mYrkYzi ilY tormoz valýnýn (lövbYrin) oxu arasýndaký mYsafY, m.

AdYtYn tormozlaºdýrýcý qüvvY rYqqaslý tYrYzi ilY tYyin edilir.

Sýnaq zamaný mühYrrikin effektiv gücü aºaðýdaký kimi tYyin edilir:

µ § (2)

burada µ §dirsYkli valýn fýrlanma tezliyi, dYq-1;



µ § tYrYzi mexanizminin çiyinliyinin uzunluðudur.

Onda effektiv gücü kVt-la ifadY etmYk üçün:

µ § (3)

Tormoz valýnýn vY ya dirsYkli valýn fýrlanma tezliyini ölçmYk üçün induksiya tipli mYsafYdYn idarY edilYndistansion taxometrlYrdYn (TÝ-205, TÝ-45 vY s.) vY ya sayðaclardan istifadY olunur.



Ýstismar nöqteyi nYzYrindYn elektrik tormozlarý daha Ylveriºlidir. Bu stenddY nYinki mühYrrikin effektiv gücünü tYyin etmYk, hYmçinin onun istYnilYn fýrlanma tezliyindY mYcburi fýrladýlmasýný da tYmin etmYk olur.

Balansir tipli elektrik tormozunun (ºYkil 2) lövbYri (1) sýnaq edilYn mühYr-rikin dirsYkli valýna baðlanýr, gövdYsi isY diyircYkli yastýqlarla (2) dayaqlar (3) üzY-rindY yerlYºdirilir. Bu zaman stator lövbYrin fýrlanma oxu Ytrafýnda dönmY imkaný YldY edir. Statorla lövbYrin maqnit sahYlYrinin qarºýlýqlý tYsiri nYticYsindY statorda mühYrrikin dirsYkli valýndaký burucu momentY bYrabYr olan müqavimYt momenti yaranýr ki, bu müqavimYt momenti dY tYrYzi mexanizmi vasitYsilY asanlýqla ölçülY bilir.

ªYkil 2. Balansir tipli elektrik tormozu.

Sabit cYrYyan tormozlarýnda mühYrrikin yükünü ya oyadýcý sarðýdaký maqnit sahYsini, ya da lövbYr dövrYsindY müqavimYti dYyiºmYklY tYnzimlYmYk olar.

MYlum Leonard sxemi üzrY dövrYyY qoºulan MPB tipli sabit cYrYyan tormozu avtotraktor mühYrrikinin sýnaðý üçün qoyulan bütün tYlYblYri ödYyir. Lakin bu tor-mozlarýn tYtbiq sahYsi lövbYrin buraxýla bilYn fýrlanma tezliyinin nisbYtYn az olma-sý ilY mYhdudlaºýr.

Böyük güc (µ §) vY sürYt (µ §dYq-1) rejimlYrindY mühYrriklYrin sýnaðý üçün qýsa qapanmýº lövbYri olan dYyiºYn cYrYyan balansir maºýnlarýndan isti-fadY olunur. BelY tormozlarda lövbYrin fýrlanma tezliyini nizamlamaq üçün cYrYya-nýn tezliyini dYyiºdirmYk lazým gYlir ki, bu mYqsYdlY dY mürYkkYb vY baha olan xüsusi aparatýn tYtbiq edilmYsi lazým gYlir.

MühYrriklYrin xarakteristikalarýný çýxarmaq üçün faza rotorlu dYyiºYn cYrYyan maºýnlarýnýn tYtbiqi mYqsYdYuyðun deyildir. Çünki bu tormozlar yük vY sürYt reji-mini geniº hüdudda dYyiºmYyY vY stabil dayanýqlý iº rejimini saxlamaða imkan ve-rir. ST tipli elektrik tormozlarý ancaq mühYrriklYrin iºlYyib-açýlma vY tYhvil-tYslim (yoxlama) sýnaqlarý zamaný tYtbiq edilir.

Tormozlama gücü vY sürYt hYdlYrini, tormozlama rejiminin dayanýqlýq dYrYcY-sini vY s. tYyin etmYk mYqsYdilY tormozlarýn xarakteristikalarýndan istifadY edilir.

Tormozlama gücü ilY rotorun (lövbYrin) fýrlanma tezliyi arasýndaký asýlýlýðý göstYrYn qrafikY tormozun xarakteristikasý deyilir. (ºYkil 3)

ªYkil 3. Hidravlik vY elektrik tormozlarýnýn xarakteristikalarý.

Xarakteristikada 0-1-2-3-4-0 sahYsi tormozun müxtYlif yük vY sürYt rejiminY müvafiq olan iºçi-iºlYyY bilmYk imkanlarýný göstYrir. 0-1 Yyrisi tormozun tam yük-lYnmYsindY, 0 -1a; 0 ¨C 1b; vY 0 -1v Yyrisi isY qismYn yüklYnmY rejimlYrindY tormoz gücünün dYyiºmY qanununu ifadY edir.

Hidravlik tormozun xarakteristikasý

µ § (4)

Elektrik tormozun xarakteristikasý isY



µ § (5)

tYnliklYri ilY ifadY edilir.

Bu ifadYlYrdY N ¨C tormozlama gücü, kVt;

µ §tormoz valýnýn fýrlanma tezliyi, dYq-1;

A,B ¨Csabit Ymsallardýr.

1-2 xYtti tormoz valýnýn möhkYmliyinY görY buraxýla bilYn tam burucu mo-mentdY, 2-3 xYtti hidravliki tormozda suyun, elektrik tormozunda isY naqillYrin qýzma hYddindYn, 3-4 xYtti mYrkYzdYn qaçma qüvvYsinin buraxýla bilYn qiymYtinY tYvafüq edYn fýrlanma tezliyindY, 0-4 xYtti isY tormozda su olmadýqda vY ya oyadýcý sarðýda cYrYyan olmadýqda gücün dYyiºmY sYrhYdlYrini göstYrir.

Sýnaq edilYn mühYrrikin bütün sürYt vY yük rejimlYri seçilYn tormozun xarak-teristikasýnýn iºçi imkanlarý daxilindY olmalýdýr. BYzYn mühYrrikin xarakteristikasý-ný tormozun xarakteristikasýnýn imkanlarý daxilinY yerlYºdirmYk üçün reduktorlar-dan istifadY edilir.

Yuxarýdaký ifadYlYrin müqayisYsi göstYrir ki, hidravliki tormozun dayanýqlýðý elektrik tormozuna nisbYtYn daha çoxdur.

Sýnaq edilYn mühYrrikdY ölçmY dYqiqliyinY xYlYl gYlmYsin deyY mühYrrikin soyutma vY yaðlama sistemlYrinY ciddi nYzarYt edilmYli ¨Conlarýn normal istilik reji-mini tYmin etmYk lazýmdýr.

Bu mYqsYdlY civYli vY distansion (mYsafYdYn idarY edilYn) termometrlYrdYn is-tifadY edilir. Distansion termometr olaraq ölçü hYdlYri 0...120oS (082 tipli) vY 0...1250S (0,16, 0,71, 0,73 tipli) arasýnda olan manometrik termometrlYr geniº tYt-biq olunur (ºYkil 4).

ªYkil 4. Manemetrik termometrin sxemi.

Daha dYqiq vY dYyiºYn iº rejimlYrindY temperaturu ölçmYk üçün müqavimYtli elektrik termometrlYrindYn istifadY olunur. (ºYkil 5).

MühYrrikin qidalandýrýlmasý üçün tYtbiq edilYn qurðular, onu sýnaq zamaný la-zými qYdYr yanacaq vY hava ilY tYmin etmYli, bunlarýn sYrfini, tYzyiq vY temperatu-runu ölçmYyY imkan vermYlidir.

Yanacaq sYrfi iki üsulla ¨C hYcm vY çYki üsulu ilY ölçülür.

HYcm üsulu ilY ölçmY zamaný mühYrrikin yanacaq sYrfi (saatlýq) aºaðýdaký ki-mi hesablanýr:

µ § (6)


burada µ §ölçü qabýnýn hYcmi, sm3;

µ §yanacaðýn xüsusi kütlYsi, q/sm3;

µ §yanacaðýn sYrfi vaxtýdýr, san.

HYcm üsulunda yanacaðýn xüsusi kütlYsindYn istifadY edildiyi üçün müxtYlif temperatur ºYraitindY ölçmY dYqiqliyindY çYtinliklYr qarºýya çýxýr.

ÇYki üsulu ilY yanacaq sYrfinin ölçülmYsindY tYrYziyY qoyulan ölçü qabýndan istifadY edilir vY saatlýq yanacaq sYrfi aºaðýdaký kimi hesablanýr:

µ § (7)


MühYrrikdY hava sYrfinin ölçülmYsi dolma vY hava artýmý Ymsallarýnýn (µ § vY µ §) tapýlmasý üçün lazýmdýr. n sadY üsul mühYrrikin sorma sistemindY yerlYºdiril-miº diafraqma vY ya “soplo” vasitYsilY hava sYrfinin ölçülmYsidir.

ªYkil 5. MüqavimYtli elektrik termometrinin sxemi.

Hava sYrfinin ölçülmYsi üçün tYtbiq edilYn rotansion tipli PC-40, PC-100, PC-600 vY s. sYrf ölçYnlYri daha dYqiq nYticYlYr verir. Bu zaman saatlýq hava sYrfi Gh aºaðýdaký kimi tYyin edilir:

µ § (8)


burada µ §havanýn ölçülYn miqdarý, m3;

µ §havanýn sýxlýðý, kq/m3.

MüxtYlif ºYraitlYrdY havanýn sýxlýðý aºaðýdaký kimi hesablanýr:

µ § (9)


burada µ §ölçmY zamaný havanýn barometrik tYzyiqi, mm.civY sütunu; th- sýnaq aparýlan otaðýn temperaturu, oS.

Barometrik tYzyiqi ölçmYk üçün MÄ-19 vY MÄ-21A tipli barometr-aneroidlYrdYn istifadY etmYk mYslYhYt görülür.

Hava sYrfi ölçüldükdYn sonra dolma Ymsalý hYcmY görY

µ § (10)


çYkiyY görY isY

µ § (11)


düsturlarý ilY tYyin edilir.

Burada normal ºYrait üçün µ §

µ §civY sütunu vY µ § qYbul edilir.

Hava artýmý Ymsalý ilY aºaðýdaký kimi hesablanýr:

µ § (12)

burada µ § yanacaðýn tam yandýrýlmasý üçün lazým olan havanýn nYzYri miqdarý (µ §).

ݺlYnmiº qazlarý vY karter qazlarýný xaric edYn qurðu bu qazlarýn tYzyiq vY temperaturlarýný, laborator ¨CtYdqiqat sýnaqlarý zamaný isY karter qazlarýnýn sYrfini, iºlYnmiº qazlarýn tüstülük dYrYcisini ölçmYyY imkan vermYlidir. MühYrrikin sýnaðý zamaný yaxºý olar ki, idarY orqanlarý vY lövhYsi (pultu) ayrýca yerlYºdirilsin. Yaxýn mYsafYdY mexaniki, uzaq mYsafYlYrdY isY hidravliki vY ya elektrik idarY orqanlarý daha mYqsYdYuyðundur. ÝdarY lövhYsinY idarY orqanlarýnýn dYstYklYri vY ölçü ci-hazlarý bYrkidilir.

MühYrriklYrin tYdqiqatý zamaný silindrdY yanma prosesinin gediºini, tYzyiqin dYyiºmY xarakterini, görülYn iºi vY s. parametrlYri (dYyiºmY xarakterini) ya za-mandan, ya da dirsYkli valýn dönmY dYrYcYsindYn asýlý olaraq öyrYnmYyY, onlarýn dYyiºmY diaqramýný çýxarmaða imkan verYn qurðuya tYzyiq indikatoru, diaqramýn özünY isY indikator diaqramý deyilir.



Müasir traktor vY avtomobil mühYrriklYrinin indikator diaqramý pnevmoelek-trik vY elektron indikatorlarý vasitYsi ilY çýxarýlýr.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə