Azrbaycan dövlt aqrar universiteti mühndýSLÝk fakultsý

AZRBAYCAN DÖVLT AQRAR UNIVERSITETI

MÜHNDÝSLÝK FAKULTSÝ

KND TSRRUFATI TEXNÝKASI
kàfedrasý

MÜHAZÝRCÝ: Isayev Aydýn Yunis

FYnn: Traktor vY avtomobillYr (mod -2)

MühazirY 6

MÖVZU:

QIÐILCIMLA ALIªAN V DÝZEL MÜHRRÝKLRÝND YANMA PRO-SESÝN TSÝR EDN AMÝLLR.

MühazirYnin planý:

QIÐILCIMLA ALIªDIRMA MÜHRRÝKLRÝND YANMA PROSE-SÝN TSÝR EDN AMÝLLR.

DÝZEL MÜHRRÝKLRÝND YANMA PROSESÝN TSÝR EDN AMÝLLR.

DBIYYAT SIYAHISI

1. Áîëòèíñêé Â.Í. Òåîðèÿ, êîíñòðóêöèÿ è ðàñ÷åò òðàêòîðíûõ è àâòîìîáèëüíûõ äèâèãàòàëåé. Èçä.

2.F..NAMAZOV. TRAKTOR V AVTOMOBÝL MÜHRRÝKLRÝNÝN NZRÝYYSÝ

GNC 2017

Qýðýlcýmla alýºdýrma mühYrriklYrindY yanma

prosesinY tYsir edYn amillYr

1. Yanma prosesinin indikator diaqramý üzrY tYhlili.

MühYrrikin normal iºi zamaný qýðýlcýmla mYcburi alýºdýrýlmalý karbüratorlu mühYrriklYrdY yanma prosesini xarakterizY etmYk üçün dirsYkli valýn dönmY dYrY-cYsinY görY qurulmuº indikator diaqramýnýn açýlýºýndan istifadY edirik.

Diaqramdan (ºYkil 10) göründüyü kimi belY mühYrriklYrdY yanma prosesini üç mYrhYlYyY (perioda) bölmYk olar:

ªYkil 1. Qýðýlcýmla alýºdýrma mühYrriklYrindY yanma

prosesinin mYrhYlYlYri.

1 period ¨C qýðýlcým verilYn andan (m) tYzyiqin artmaða baºlama momentinY (n) kimi olan vaxta deyilir. Bu perioda bYzYn induksiya periodu da deyilir.

II period ¨C n nöqtYsindYn tYzyiq maksimum qiymYt alana qYdYr keçYn vaxta deyilir. Bu perioda görünYn yanma periodu da deyilir.

III period ¨C maksimum tYzyiqdYn yanma gedib qurtarana qYdYr (geniºlYnmY Yyrisi üzrY) olan vaxta deyilir. Bu perioda yanýb qurtarma (doqoraniya) periodu da deyilir.

Baºlanðýcda yanma mYnbYyi vY alovun sürYti kiçik olduðundan yanma prose-sinY YsasYn kiçik miqaslý (mYhdud) turbulent döyünmYlYr tYsir göstYrir. Bu zaman yanmanýn sürYti iºçi qatýºýðýnýn (yanacaq, hava, yanmýº qazlar) fiziki-kimyYvi tYr-kibindYn asýlý olar. Alov yanma kamerasý boyunca yayýldýqca alovun sürYti 60...80m/san qYdYr artýr vY kameranýn divarlarýna yaxýnlaºdýqca turbulentliyin in-tensivliyi azaldýðýndan yenidYn azalmaða baºlayýr.

Yanmanýn ayrý ¨C ayrý periodlarýnýn davam etmY müddYtlYrinY vY bütövlükdY yanma prosesinY müxtYlif faktorlar tYsir göstYrir. Onlarýn tYsirini ayrý ¨C ayrýlýqda tYhlil edYk.

2. ݺçi qatýºýðýn tYrkibinin tYsiri

Prof. N.R. Brillinq tYrYfindYn aparýlmýº tYcrübYlYr nYticYsindY müYyyYn olun-muºdur ki, alovun yayýlma sürYti yanýcý qatýºýðýn tYrkibindYn (µ §nýn qiymYtindYn) çox asýlýdýr vY Yn yüksYk sürYt hava artýmý Ymsalýnýn µ § qiymYtlYrindY alýnýr (ºYkil 2).

ªYkil 2. Yanacaðýn növü vY yanýcý qatýºýðýn tYrkibinin

(µ §) alovun yayýlma sürYtinY (v) tYsiri.

µ § olduqda yanýcý qatýºýq kasýblaºdýðýndan alovun bir yanacaq da-nYsindYn digYrinY keçmYsi çYtinlYºir, µ § olduqda isY yanýcý qatýºýðýn zYngin-lYºir vY oksigenin çatýºmamasý nYticYsindY yenY alovun yayýlma sürYti azalýr. HYr iki halda indikator diaqramýnýn müsbYt sahYsi azalýr vY mühYrrikin gücü aºaðý dü-ºür.

Drossel qapaðý baºlandýqca silindrdY qalýq qazlarýn miqdarý artýr, bütövlükdY isY qazlarýn sýxlýðý azalýr, nYticYdY qýðýlcýmdan alýºma vY alovun yayýlma ºYraiti pislYºir. I periodun davam etmY müddYti artýr, alovun yayýlma sürYti vY mühYrrikin gücü azalýr.

3. ݺçi qatýºýðýn burulðan hYrYkYtinin tYsiri

MühYrrikin sürYti (dirsYkli valýn fýrlanma tezliyi) artdýqca iºçi qatýºýðýn burul-ðan hYrYkYti ºiddYtlYnir, induksiya periodu artýr, görünYn yanma müddYti isY azalýr. NYticYdY alovun yayýlma sürYti vY mühYrrikin gücü artýr. ݺçi qatýºýðýn burulðan hYrYkYtini sürYtlYndirmYk mYqsYdilY müxtYlif tYdbirlYrdYn ¨C sorma borusunun silindrY tangensial yerlYºdirilmYsi, sorma klapanýnda yönYldicilYr olmasý, proºenin dibindY müxtYlif formalý sýxýºdýrýcýlarýn olmasý vY s. istifadY edilir.

4. Alýºdýrma momentinin tYsiri

MYlumdur ki, mühYrrikin yükü, fýrlanma tezliyi, yanacaðýn növü, yanýcý qatý-ºýðýn tYrkibi vY s. dYyiºdikcY qabaqlama yandýrma bucaðýnýn qiymYti dY dYyiºmYli-dir. Alýºdýrma bucaðýnýn mühYrriki maksimum güc vermYsinY uyðun gYlYn qiymYti optimal (Yn Ylveriºli) alýºdýrma bucaðý adlanýr. ݺçi qatýºýðýn tYrkibinin vY mühYrri-kin fýrlanma tezliyinin dYyiºmYsi nYticYsindY alovun yayýlma sürYti azalýrsa, mü-hYrrikin iºi pislYºir, güc vY qYnaYtcilliyi azalýr. Alýºdýrmanýn qabaqlama bucaðýný bir qYdYr artýrmaqla yanmaya düºYn vaxtý uzatmaq vY qeyd edilYn nöqsan cYhYti aradan qaldýrmaq olar.

Fýrlanma tezliyinin artmasý bir tYrYfdYn burulðanvari hYrYkYtin artmasý hesabý-na alovun yayýlma sürYtinin artýrýr, digYr tYrYfdYn isY yanmaya düºYn vaxt azalýr. HYm dY ikinci amil birinciyY nisbYtYn üstünlük tYºkil edir.

Ona görY dY fýrlanma tezliyi artdýqca alýºdýrma bucaðýnýn optimal qiymYti dY artýrýlmalýdýr.

Karbüratorlu mühYrriklYrdY alýºdýrma mühYrrikin yük vY sürYt rejimindYn vY iºlYdilYn yanacaðýn keyfiyyYtindYn asýlý olaraq xüsusi nizamlayýcýlar vasitYsilY (mYrkYzdYn qaçma tipli, vakuum nizamlayýcý, oktan-korrektor) tYnzim olunur.

Müasir avtomobil mühYrriklYrindY maksimal güc almaq üçün yanma prosesi elY tYºkil edilmYlidir ki, tsiklin tYzyiqinin maksimum qiymYti dirsYkli val y.ö.n.-dYn 12...15o keçdikdYn sonra alýnsýn. Bu zaman yanma hYlY qurtarmýr vY qazlarýn orta temperaturu artaraq özünün maksimum qiymYtini dirsYkli bal y.ö.n.-dYn 20...25o keçdikdYn sonra alýr. GörünYn yanma periodunun davamý 25...30o tYºkil edir.

5. Sýxma dYrYcYsinin tYsiri.

Sýxma dYrYcYsinin artmasý qatýºýðýn sýxlýðýnýn artmasýna vY demYli yanacaq danYciklYrinin yaxýnlaºmasýna sYbYb olur. NYticYdY I vY II periodun davam etmY müddYti azalýr vY alovun yayýlma sürYti artýr. Eyni zamanda III periodda yanan qa-týºýðýn miqdarý artýr. Sýxma dYrYcYsinin artmasý hYm dY qatýºýðýn temperaturunun yüksYlmYsinY vY demYli yanmanýn normal sürYtinin artmasýna, mühYrrikin güc vY qYnaYtcillik göstYricilYrinin yaxºýlaºmasýna sYbYb olur.

6. Yanma hYdlYri

MühYrrikin iºlYmYsi qatýºýðýn qýðýlcýmla alýºdýrýlmasýnýn mümkün olmasýndan asýlýdýr. Yanýcý qatýºýðýn tYrkibinin mühYrrikin iºlYmYsini tYmin edYn qiymYtlYrinY yanma hYdlYri deyilir. µ § olduqda hava çatýºmamazlýðý üzündYn, µ § yuxarý hYddYn çox olduqda isY yanacaq danYciklYrinin bir ¨CbirindYn hYddindYn artýq uzaq-laºmasý üzündYn alovun yayýlmasýna imkan olmur vY yanma davam edY bilmir.

Qýðýlcýmla alýºdýrýlmalý mühYrriklYrdY yanma hYdlYri aºaðýdaký hüdud qiymYt-lYrini alýr:

karbüratorlu mühYrriklYrdY µ §; tYbii qazla iºlYyYn mühYrriklYrdY µ §; mayelYºmiº qazla iºlYyYn mühYrriklYrdY µ §; koks qazý ilY iºlY-yYn mühYrriklYrdY µ §; mYºYllY alýºdýrýlmalý mühYrriklYrdY isY µ §.

Yanma hYdlYri geniº olduqca mühYrrikin etibarlý iºlYmY vY qYnaYtcil iº rejim-lYrindYn istifadY etmY ehtimalý çoxalýr.

Sübut edilmiºdir ki, kasýb qatýºýqlarda lazými yanmasürYti ilY iºlYmYk müm-kün olduqda qYnaYtcilliyi artýrýla bilYr. Buna görY dY qýðýlcýmla alýºdýrmalý mühYr-riklYrdY yanma hYddini qatýºýðýn kasýblaºdýrýlmasý istiqamYtindY geniºlYndirmYk mYqsYdY uyðundur. MYºYllY alýºdýrmalý karbüratorlu mühYrriklYrdY qatýºýðýn kasýb-laºdýrýlma hYddi µ §Y çatýr.

7. Vaxtýndan qabaq alýºma

Vaxtýndan qabaq alýºma alýºdýrma ºamlarýnýn mYrkYzi elektrodlarýnýn hYddin-dYn artýq qýzmasý, çýxarma klapanlarýnýn nimçY hissYsi vY ya qýzmýº qurum hissY-ciklYri ilY qatýºýðýn hYlY qýðýlcým verilmYmiºdYn qabaq alýºmasý nYticYsindY baº ve-rir. YüksYk temperatura malik olan sYthlYrdY (TsYth=973...1073K) qatýºýðýn alýºmasý nYticYsindY yanma normal sürYtlY davam edir, lakin bu zaman alýºma momenti ida-rY olunmur vY hYddindYn artýq qabaqlama ilY baº verir. Vaxtýndan qabaq alýºma ilY iºlYyYn mühYrrikin indikator diaqramý ºYkil 12 a-da verilmiºdir. Diaqramdan gö-ründüyü kimi bu zaman tsiklin tYzyiqi (vY temperaturu) hYlY porºen y.ö.n.-nY çat-mamýº kYskin artaraq özünün maksimal qiymYtini alýr ki, nYticYdY mühYrrik qýzýr vY gücü aºaðý düºür. Diaqramda ºtrixlYnmiº sahY sýxma iºinin artdýðýný vY indikator diaqramýnýn müsbYt sahYsinin azaldýðýný göstYrir.

Vaxtýndan qabaq alýºmanýn qarºýsýnýn alýnmasýnýn baºlýca ºYrti hYddindYn ar-týq qýzmaya qarºý dayanýqlýðý xarakterizY edYn közYrmY (kalil) YdYdinY görY alýºdýr-ma ºamlarýnýn düzgün seçilmYsidir.

YüksYk sýxma dYrYcYli benzinlY iºlYyYn avtomobil mühYrriklYrindY, xüsusilY onlar detonasiyaya qarºý aºqar qatýlmýº yanacaqla iºlYdikdY, qaýðýlcýmla alýºma baº verdikdYn sonra qatýºýðýn yanmayan hissYsindY “qýzmýº yanma mYnbYlYri” YmYlY gYlir. BelY mYnbYlYr qýzmýº sYthlYrdYn qaparaq iºçi qatýºýðýn tYrkibindY hYrYkYt edYn (asýlan, üzYn) qurum hissYciklYri ola bilYr. Bu zaman Ysas görünYn yanma pe-riodunun sonunda alovun yayýlma sürYti vY tsiklin maksimal tYqyiqi kYskin artýr, nYticYdY mühYrrik sYrt iºlYyir. BelY ki, normal yanma zamaný tYzyiqin artma inten-sivliyi µ §dYrYcY olduðu halda vaxtýndan qabaq alýºmada µ § dYrYcY -yY qYdYr arta bilir.

ªYkil 3. Baxtýndan qabaq alýºma (a) vY detonasiya ilY (b) iºlYyYn

mühYrrikin indikator diaqramý.

Soyutma vY qida sistemlYrindY baº verYn pozðunluqlar vY yanacaðýn mühYr-rikY uyðun olmamasý nYticYsindY dY vaxtýndan qabaq alýºma baº verY bilYr. Vaxtýn-dan qabaq alýºma çoxsilindrli mühYrriklYrin qeyri-müntYzYm iºlYmYsinY sYbYb olur.

8. Detonasiya

Yanma prosesindY iºçi qatýºýðýn hYlY alov çatmamýº son sahYlYrindY, xüsusi ºYrait olduqda baº verYn vY öz-özünY alýºma ilY baºlayan partlayýº xarakteri yanma-ya-detonasiya hadisYsi deyilir. Bu zaman yanmamýº vY alov çatmamýº son iºçi qatý-ºýq Pz tYzyiqinY qYdYr sýxýlýr vY onun temperaturu yanacaðýn öz-özünY alovlanma temperaturundan xeyli artýq olur ki, nYticYdY aktiv mYhsularla zYngin mYrkYzlYr ya-ranýr vY özüalýºma baº verir. Aktiv mYhsullarýn özüalýºmasý ºiddYtli partlayýº xa-rakteri daºýyýr. Detonasiya hadisYsinin baº vermY momenti vY onun intensivliyi ak-tiv mYhsullarýn YmYlY gYlmY sürYtindYn vY miqdarýndan asýlýdýr.

Detonasiyanýn Ysas xarici YlamYti ¨C kYskin cingiltili metal sYsidir. ZYif detona-siya zamaný bu sYs hYr iºçi prosesindY eºidilmYyY dY bilYr, çünki bu zaman tYzyiqin titrYmY amlitudasý çox da yüksYk olmayýb, iºçi qatýºýðýnda zYrbY dalðalarýnýn orta sürYti 1000...1200 m/san tYºkil edir. Güclü detonasiya vaxtý bu sürYt 1200...2500 m/san-yY çata bilYr. Bu zaman yanmanýn sonunda tYzyiqin tYdricYn sönYn dalðavari titrYyiºi qeyd edilir. ªYkil 12,b-dY detonasiya zamaný alýnan indikator diaqramý ve-rilmiºdir. Detonasiya ilY iºlYyYn mühYrrikin gücü aºaðý düºür vY yanmýº qazlarda tüstü müºahidY edilir. Detonasiya zamaný yanmýº qazlardan silindrin divarýna istili-yin verilmYsi hYddindYn artýq çoxalýr ki, nYticYdY mühYrrik qýzýr vY ayrý ¨Cayrý his-sYlYrin sýradan çýxmasý baº verir. Mexaniki yüklYnmYlYrin artmasý vY zYrbY dalða-larýnýn qüvvYtlYnmYsi porºenlYrin, sürgüqolu yataqlarýnýn daðýlmasýna, silindrin yuxarý hissYsinin kYskin yeyilmYsinY sYbYb ola bilYr. hYmçinin yanma mYhsullarda aktivbirlYºmYlYrin miqdarýnýn artmasý nYticYsindY hissYlYrin korroziya yeyilmYsi dY sürYtlYnir. Aºaðý oktan YdYdinY malik olan yanacaqlar üçün sYciyyYvi olan yüksYk reaksiyaya girmYk qabiliyyYti vY hYlY yanmamýº son iºçi qatýºýðýnýn tYzyiq vY tem-peraturunun artmasýna gYtirib çýxaran yüksYk sýxma dYrYcYsi detonasiyanýn baº vermYsi üçün zYmin yaradan sYbYblYrdir. Buna görY dY yanacaðýn oktan YdYdi onun sýxma dYrYcYsinY uyðun olmalýdýr.

Aºaðý fýrlanma tezliyindY alovun yayýlma sürYti azaldýðýndan vY son iºçi qatý-ºýq payýnýn yüksYk tYzyiq vY temperatur altýnda qalma müddYti artdýðýndan detona-siyanýn baº vermY ehtimalý çoxalýr. Qatýºýqda yanmýº qazlarýn sýxlýðýnýn azalmasý vY tYzyiqin artma sürYtinin çoxalmasý da bu proseslYrin intensivliyinin artmasýna zYmin yaradýr. MühYrrikin yükünün artmasý tYzyiq vY temperaturun yüksYlmYsinY vY qatýºýqda qalýq qazlarýnýn sýxlýðýnýn azalmasýna sYbYb olur ki, onlar da detonasi-yalý yanma üçün ºYrait yaradýr.

Qabaqlama yandýrma bucaðýnýn qiymYtinin artmasý tsiklin maksimal tYzyiqini Pz vY tYzyiqin arma sürYti intensivliyini artýrýr ki, nYticYdY son qatýºýq payý hYd-dindYn artýq çox sýxýlýr, tsiklin temperaturu vY alovun qýðýlcým mYnbYyindYn yan-ma kamerasýnýn Yn kYnar nöqtYsinYdYk yayýlma yolu artýr.

Bütün bunlar detonasiyanýn baº vermY ehtimalýný artýrýr.

Yanýcý qatýºýðýn µ § qiymYtindY yuxarýda qeyd edilYn proseslYrin intensiv-liyi daha yüksYk olduðundan detonasiya üçün daha Ylveriºli ºYrait yaranýr.

DemYli, fýrlanma tezliyinin artýrýlmasý, mühYrrikin yükünün vY qabaqlama yandýrma bucaðýnýn azalmasý, sýxma dYrYcYsinY uyðun gYlYn yanacaqdan istifadY edilmYsi vY yanacaða detonasiyaya qarºý davamlý aºqarlarýn YlavY edilmYsi detona-siyanýn qarºýsýný ala bilYr.

Qatýºýðýn turbulent hYrYkYtinin artýrýlmasý, silindrin diametrinin vY alovun yo-lunun uzunluðunun azaldýlmasý, hYmçinin müxtYlif vasitYlYrlY son qatýºýq payýnýn soyudulmasý vY s. detonasiyanýn baº vermY ehtimalýný azaldýr. Bu mYqsYdlY daha yýðcam vY qatýºýðýn intensiv hYrYkYtini tYmin edYn yanma kameralarýndan istifadY edilmYlidir.

Bütün bu tYlYblYri yarýmkürYvari yanma kameralarý ödYyir. Bununla bYrabYr qatýºýðýn intensiv hYrYkYtini tYmin edYn yastýkürYvari, pazvari vY yarýmpazvari yanma kameralarý daha yüksYk antidetonasiya keyfiyyYtlYrinY malikdir.

Dizel mühYrriklYrindY yanma prosesinY tYsir edYn amillYr

Yanma fazalarýnýn tYsiri. DizellYrdY yanma prosesini qýðýlcýmla alýºdýrmalý mühYrriklYrindYn fYrqlYndirYn Ysas xüsusiyyYt odur ki, yanacaðýn sýxma taktýnýn sonunda dirsYkli valýn y.ö.n. vYziyyYtinY 5...20o qalmýº püskürülmYsinY, püskürül-mY vY yanmanýn dirsYkli valýn 30...50o dönümündY, yYni çox az vaxt müddYtindY baºa çatmasýna baxmayaraq, onlarda alýºma bir “mYrkYzdYn” deyil, eyni zamanda yaranan çoxlu miqdarda “mYrkYzlYrdYn” baº verir. Hava mühitinY düºYn hYr bir ya-nacaq danYsi alýºma “mYrkYzinY” çevrilir.

Yanma fazasý müddYtlYrinin vY xarakterlYrinin dizelin iºinY çox böyük tYsiri olur. I fazanýn tYsiri daha çox özünü büruzY verir. Bu fazanýn uzanmasý nYticYsindY alýºma baºlayana qYdYr silindrdY yanacaq miqdarý çoxalýr vY belYliklY II fazada tYz-yiqin artma dYrYcYsinin µ § yüksYlmYsi ¨C mühYrrikin sYrt iºlYmYsi vY tsiklin mak-simum tYzyiqinin kYskin artmasý baº verir. Buna görY dY I fazanýn azaldýlmasý mü-hYrrikin uzunömürlülüyünün artýrýlmasý vY kütlYsinin azaldýlmasýnda hYlledici rol oynayýr. Dizel mühYrriklYrindY tYzyiqin artma dYrYcYsinin normal qiymYti II fazada µ § hesab edilir.

II fazanýn müddYti I fazanýn davam etmY müddYtindYn, I vY II fazalarda yana-caðýn püskürmY xarakterindYn, yanacaðýn tozlanma vY havanýn burulðan hYrYkYti-nin intensivliyindYn asýlýdýr.

II faza yanmaqda olan yanacaq danYciklYri ilY havanýn qarýºma intensivliyin-dYn asýlýdýr. Bu faza yanacaq verimi ilY eyni zamanda baºa çatarsa, istilikdYn daha sYmYrYli istifadY edilir.

IV faza III fazada yanma intensivliyindYn, püskürmYnin sonunda tozlanma vY qarýºmanýn keyfiyyYtindYn asýlýdýr. IV fazanýn uzanmasý soyutma sisteminY verilYn vY yanma mYhsullarý ilY itirilYn istiliyin artmasý ilY nYticYlYnir. Yanacaðýn xassYlY-rinin tYsiri. Yanacaðýn öz-özünY alovlanma temperaturu Ysas keyfiyyYt göstYricisi olmaqla, yanmanýn I fazasýna ciddi tYsir göstYrir. Bu temperatur nY qYdYr aºaðý olarsa, I faza ¨C induksia periodu da bir o qYdYr kiçik olur. Yanacaðýn öz-özünY alovlanma temperaturu setan YdYdi ilY xarakterizY olunur. Setan YdYdi yüksYk olan yanacaqlarda yanmanýn I fazasý kiçik olur.

Yanacaðýn buxarlanma keyfiyyYti dY yanma prosesinY ciddi tYsir göstYrir. Bu-xarlanma keyfiyyYti yüksYk olan yanacaqlarýn öz-özünY alovlanma temperaturu yüksYk olur vY onlarýn tez buxarlanmasý nYticYsindY qatýºýðýn temperaturu aºaðý düºür. Buna görY dY belY yanacaqlarla iºlYyYn mühYrriklYrdY yanmanýn I fazasý nis-bYtYn böyük olur. MüYyyYn edilmiºdir ki, asan buxarlanan yanacaqlar çYtin alýºýr, lakin alýºdýqdan sonra çox intensiv yanýr, yYni yanmanýn II vY III fazalarý intensiv gedir. I fazanýn böyümYsi vY II fazanýn intensiv getmYsi mühYrrikin çox sYrt iºlY-mYsinY µ § nisbYtinin kYskin artmasýna sYbYb olur. III fazanýn intensiv getmYsi isY yanýb qurtarma müddYtini aradan qaldýrýr, ya da onu azaldýr.

Qatýºýðýn tYrkibinin vY hazýrlanma üsulunun tYsiri. DizellYrdY yanma prosesi-nin I fazasýna tYsir edYn Ysas amillYrdYn biri yanacaðýn özüalýºma temperaturudur. Bu temperaturun qiymYti yanacaðýn setan YdYdi ilY xarakterizY olunur. Özüalýºma temperaturu aºaðý vY setan YdYdi yüksYk olan yanacaqlarýn yanmasýnda yanmanýn I fazasý kiçik olur. TYcrübYlYrlY müYyyYn edilmiºdir ki, asan buxarlanan yanacaqlar çYtin alýºýrlarsa da yüksYk keyfiyyYtli yanýcý qatýºýq alýnmasýnda böyük üstünlüklY-rY malik olurlar. Qýðýlcýmla alýºdýrmalý mühYrriklYrdY olduðu kimi dizellYrdY dY mühYrrik yanýcý qatýºýðýn müYyyYn tYrkibindY iºlYyY bilYr.

DizellYrdY iºlYmY hYdlYri.

CYdvYl 1.

Yanýcý qatýºýðýn hazýrlanma üsuluHava artýmý Ymsalý, µ §Birkameralý dizellYr1,65...8,0Bölünmüº kameralý dizellYr1,3...8,0TYbYqYli qatýºýqyaranma ilY iºlYyYn1,2...8,0ÝkimYrhYlYli qatýºýq yaranma ilY iºlYyYn dizellYr1,1...8,0Yanýcý qatýºýq zYnginlYºdikcY (µ §nýn aºaðý hüduduna yaxýn) yanma yaxºý ge-dir vY ayrýlan istilik çoxaldýðýndan mühYrrik qýzýr. Lakin dizellYrdY yanýcý qatýºý-ðýn hazýrlanmasý ºYraiti pis olduðundan, zYnginlYºmY müYyyYn hYddYn keçdikdYn sonra mühYrrik bYrk tüstülYyir vY onun iºi normal hesab olunmur.

NYzYri olaraq yanma µ §nýn cYdvYl 2.2.-dY göstYrilYn hüdudlarýndan daha yüksYk qiymYtlYrindY dY mümkündür. Lakin bu zaman mühYrrikin yaratdýðý güc daxili müqavimYtlYri dYf etmYk imkanýna malik olmadýðýndan dizel iºlYyY bilmir. Buna görY dY cYdvYldY göstYrilYn qiymYtlYr qýðýlcýmla alýºdýrmalý mühYrriklYrdY olduðu kimi yanma hYdlYri yox, dizellYrin iºlYmY hYdlYri adlanýr.

DeyilYnlYrdYn mYlum olur ki, dizellYrdY µ §nýn aºaðý hüdudlarýnýn geniºlYndi-rilmYsi mYqsYdYuyðundur, çünki bu zaman silindrlYrY sorulan havadan daha sYmY-rYli istifadY olunmasý hesabýna mühYrrikdYn daha çox güc almaq mümkündür. Qa-týºýðýn tYrkibindY qalýq qazlarýn olmasý yanacaðýn nisbYtYn sürYtlY qýzýb, tez yan-masýna sYbYb olduðundan yanmaný yaxºýlaºdýrýr. Lakin tYcrübYlYrlY müYyyYn olun-muºdur ki, qatýºýðýn tYrkibindY qalýq qazlarýnýn hYddindYn artýq çox olmasý dolma Ymsalýný azaltdýðýndan havadan sYmYrYli istifadYni çYtinlYºdirir vY dizelin göstYri-cilYri pislYºir.

Qatýºýðýn hazýrlanma üsullarý da dizellYrdY yanma fazalarýna ciddi tYsir göstY-rir. I fazada silindrY yýðýlan yanacaðýn miqdarýný azaltmaqla, havanýn burulðanvari hYrYkYtini artýrmaqla, YvvYlcYdYn yanacaðýn bir hissYsini aktivlYºdirmYklY (ikimYr-hYlYli yanacaq vermY sistemi) vY s. üsullarla qatýºýðýn hazýrlanmasýný tYkmillYºdir-mYklY yanacaq vY havadan daha sYmYrYli istifadY edilY bilYr ki, bunlar da yanma-nýn yaxºý getmYsinY vY dizelin göstYricilYrinin yaxºýlaºmasýna sYbYb olur.

Sýxma dYrYcYsinin tYsiri. Sýxma dYrYcYsi yüksYk olan dizellYrdY tsiklin tYzyiq vY temperaturu yüksYk olduðundan yanmanýn I fazasý kiçik olur vY yanma yaxºý gedir. Lakin sýxma dYrYcYsi hYddindYn artýq çox götürüldükdY maksimum tYzyiq çox olduðundan mühYrrik sYrt iºlYyir.

Basqýnýn tYsiri. Basqýlý mühYrriklYrdY silindrY doldurulan havanýn baºlanðýc tYzyiq vY temperaturu da sýxma dYrYcYsinin sabit qiymYtindY yüksYk olur. NYticYdY yenY dY yanmanýn I fazasý kiçilir.

Qabaqlama püskürmY bucaðýnýn tYsiri. Qabaqlama püskürmY bucaðýnýn qiy-mYti kiçildikcY yanacaq nisbYtYn daha çox sýxýlmýº, yYni temperaturu yüksYk olan havanýn içYrisinY püskürülür. BelYliklY, yanacaq nisbYtYn tez alýºýr vY I faza kiçik alýnýr. Lakin silindrY püskürülYn yanacaðýn miqdarý artdýqca gec püskürülYn yana-caq tez alýºsa da vaxtýnda yanýb qurtara bilmir, nYticYdY yanmanýn yanýb qurtarma fazasý artýr.

DirsYkli valýn fýrlanma tezliyinin artmasý bir tYrYfdYn yanmanýn sürYtini artý-rýrsa, digYr tYrYfdYn yanma vaxtýnýn azalmasýna sYbYb olur. HYm dY vaxtýn azalma-sýnýn tYsiri yanmanýn sürYtlYnmYsinin tYsirindYn çox olur. Baºqa sözlY, yenY dY ya-nýb qurtarma fazasý böyüyür.

MühYrrikin yük vY sürYti artdýqca qabaqlama püskürmY bucaðýnýn qiymYti ar-týrýlmalýdýr ki, nisbYtYn tez püskürülYn yanacaðýn etibarlý öz-özünY alýºmasý vY vax-týnda yanýb qurtara bilmYsi tYmin edilsin. Buna görY dY son zamanlar dizellYrdY dY mühYrrikkin yük vY sürYt rejimindYn asýlý olaraq, qabaqlama püskürmY bucaðýnýn tYnzimlYyicilYrdYn istifadY edilmYsinY ciddi YhYmiyyYt verilir.

Yanma kamerasýnýn konstruksiyasýnýn tYsiri. Yanma kamerasýnda qýzmýº his-sYlYrin olmasý digYr fazalara xYlYl gYtirmYdYn I fazaný ¨Cinduksiya fazasýný azaldýr. Bölünmüº yanma kameralý dizellYrdY Ysas vY kömYkçi kameraný YlaqYlYndirYn tangensial formalý soyudulmayan (D-50, SMD-14A), bölünmYyYn kameralý dizel-lYrdY isY porºenin dibindY müxtYlif formaya malik pis soyudulan çýxýntýlar vY s. bu qýzmýº hissYlYrY misal ola bilYr (ºYkil 13).

MühYrrikin yük rejiminin artmasý, soyutma sistemindY temperaturun yüksYl-mYsi vY s. bu kimi hallar da mühYrrikin qýzmýº hissYlYrinin temperaturunun yüksYl-mYsinY, induksiya fazasýnýn kiçilmYsinY vY yanmanýn yaxºý getmYsinY tYsir göstYrir.

AZRBAYCAN DÖVLT AQRAR UNIVERSITETI

MÜHNDÝSLÝK FAKULTSÝ

KND TSRRUFATI TEXNÝKASI

kàfedrasý

MÜHAZÝRCÝ: DOSENT ISAYEV AYDIN YUNÝS OÐLU

FYnn: Traktor vY avtomobillYr (mod-2)

MühazirY 7

MÖVZU:

GENݪLNM V ÇIXARMA PROSESLRÝNÝN PARAMETRLRÝNÝN TYÝNÝ.

MühazirYnin planý:

1. GeniºlYnmY prosesinin Ysas parametrlYrinin tYyini.

2. GeniºlYnmYnin politropik göstYricisi.

3. Çýxarma prosesinin Ysas göstYricilYri.

DBÝYYAT SIYAHISI

1. Áîëòèíñêé Â.Í. Òåîðèÿ, êîíñòðóêöèÿ è ðàñ÷åò òðàêòîðíûõ è àâòîìîáèëüíûõ äèâèãàòàëåé. Èçä.

2. F..Namazov. Traktor vY avtomobil mühYrriklYrinin nYzYriyyYsi.

GNC 2015

GeniºlYnmY prosesinin Ysas parametrlYrinin tYyini

GeniºlYnmY prosesindY yanacaðýn istilik enerjisi mexaniki iºY çevrilir. NYzYri tsikl üzrY karbüratorlu vY dizel mühYrriklYrindY geniºlYnmY prosesi adiabat üzrY gedir. HYqiqi mühYrriklYrdY isY geniºlYnmY prosesindY yanmanýn davamý, qazlarýn kipliklYrdYn sýzmasý vY istiliyin bir hissYsinin soyutma sisteminY verilmYsi nYticY-sindY geniºlYnmY dYyiºYn göstYricili n2 politropik prosesi ilY gedir. Hesabatý sadY-lYºdirmYk üçün isY politropik geniºlYnmYnin göstYricisi n2 sabit kYmiyyYt kimi qY-bul edilir. Buna görY dY indikator diaqramýnýn z vY b nöqtYlYri üçün aºaðýdaký bYra-bYrliyi yaza bilYrik:

µ §.

Bu tYnlikdYn geniºlYnmY prosesinin sonundaký tYzyiqi Pb tYyin edY bilYrik; karbüratorlu mühYrriklYr üçün:

µ §. (1)

Dizel mühYrriklYri üçün isY µ § iºarY olunur vY sonradan geniºlYn-mY dYrYcYsi adlanýr, baºqa sözlY dizellYr üçün

µ §

yaza bilYrik.

Burada µ §qabaqcadan geniºlYnmY dYrYcYsi adlandýrýlýr vY µ § arasýn-da dYyiºY bilir. Bütün yuxarýda qeyd edilYnlYri nYzYrY alsaq, dizellYr üçün v nöqtY-sindY qazlarýn tYzyiqi aºaðýdaký ifadYdYn tYyin edilir:

µ § (2)

GeniºlYnmY prosesinin sonunda qazlarýn temperaturu indikator diaqramý üzrY z vY b nöqtYlYri üçün qazlarýn xarakteristika ¨C Mendeleyev-Klayperon tYnliyindYn tYyin edilir:

µ §; µ §;

Ýkinci tYnliyi birinciyY bölsYk vY µ § qYbul etsYk

µ § (3)

µ §nisbYtini hYcmlYrin nisbYti ilY YvYz etsYk, karbüratorlu mühYrrik üçün ge-niºlYnmY prosesinin sonundaký temperaturu aºaðýdaký ifadYdYn tYyin edY bilYrik:

µ § (4)

dizellYr üçün isY geniºlYnmY prosesinin sonundaký temperatur:

µ § (5)

GeniºlYnmY prosesinin sonunda tYzyiq vY temperatur mühYrrikin normal yük-lYnmY rejimindY aºaðýdaký qiymYtlYti ala bilYr:

karbüratorlu mühYrriklYr üçün µ §µ §, µ §;

dizellYr üçün µ §, µ §

Fýrlanma tezliyi yüksYk olan mühYrriklYr üçün tYzyiq vY temperaturun nisbY-tYn yuxarý hüduda yaxýn qiymYtlYri xarakterikdir.

GeniºlYnmYnin politropik göstYricisi

Real mühYrriklYrdY geniºlYnmY prosesi zamaný yanacaðýn yanmasý davam edir vY istilik enerjisinin mexaniki iºY çevrilmYsi mütYmadi dYyiºYn tYzyiq, temperatur vY istilik mübadilYsi ºYraitindY baº verir. Prosesin YvvYlindY qazlarýn temperaturu yüksYlYrYk özünün maksimum qiymYtini alýr, proses YlavY istilik verilmYsi ºY-raitindY baº verdiyinY görY geniºlYnmYnin politropik göstYricisinin qiymYti adiabat göstYricisindYn kiçik olur µ § Porºen a.ö.n.-Y doðru hYrYkYt etdikcY yanacaðýn yanmasý azalýr, iºçi cismdYn slindrin divarýna verilYn istiliyin miqdarý isY artýr vY müYyyYn vaxtdan sonra µ § olur. Porºenin a.ö.n-nY doðru hYrYkYti davam etdik-cY iºçi cismY verilYn istiliyin miqdarý, silindrin divarýna verilYn (itirilYn) istilikdYn az olduðundan geniºlYnmYnin politropik göstYricisi adiabat göstYricisindYn artýq olur µ § (ºYkil 15).