Azrbaycan dövlt aqrar universiteti mühndýSLÝk fakultsý



Yüklə 423.82 Kb.
səhifə7/8
tarix16.06.2018
ölçüsü423.82 Kb.
1   2   3   4   5   6   7   8

ªYkil 1,a. Karbüratorlu mühYrrik üçün yanýcý qatýºýðýn tYrkibinY

görY nizamlayýcý xarakteristika

ªYkil 2,b. Dizel mühYrriki üçün yanýcý qatýºýðýn tYrkibinY görY

nizamlayýcý xarakteristika.

1. Yanma havanýn azlýðý ºYraitindY getdikdY alovun yayýlma sürYti çoxalýr. Bu sürYt µ § qiymYtindY maksimuma çatýr. Bunun nYticYsi olaraq alovun yayýl-ma sürYtinin müYyyYn hüduduna qYdYr mühYrrikin gücü dY artmaða baºlayýr.

2. ݺçi qatýºýðýn havanýn azlýðý ºYraitindY yandýqda, yanma mYhsullarýnýn mol-lar sayý artýr. Bunun nYticYsindY molekullarýn hesabat dYyiºmY Ymsalý ì artýr ki, bu da silindrdY tYzyiqin artmasýna sYbYb olur. SilindrdY tYzyiqin artmasý mühYrrikin gücünün çoxalmasýna ºYrait yaradýr.

3. Hava artýmý Ymsalý µ § 0,8 ¨CdYn 1,0-Y qYdYr artdýqda ixrac qazlarýnýn tem-peraturu xeyli artýr. BelYliklY, qalýq qazlarýnýn tenperaturu yüksYlYrYk iºçi qatýºý-ðýnýn qýzdýrýlma intensivliyi artýr. Bunun nYticYsindY µ § qiymYtindY mü-hYrrikin gücü µ § qiymYtinY görY xeyli artýq olur.

4. ݺçi qatýºýðý hYddindYn artýq zYnginlYºdirildikdY mühYrrikin gücü aºaðý düº-mYyY baºlayýr. Bunun sYbYbi alovun yayýlma sürYtinin azalmasý ilY izah edilY bilir. Bu halda mühYrrik qeyri-qYnaYtcil iºlYmYyY baºlayýr.

5. ݺçi qatýºýðý kasýblandýrýldýqda (µ §) istilikdYn istifadY Ymsalý çoxalýr. Ýx-rac qazlarýnýn temperaturu isY azalýr. Bunun sYbYbi iki atomlu qazlarýn çoxalmasý nYticYsidir. Aparýlmýº tYcrübYlYr göstYrmiºdir ki, karbüratorlu mühYrriklYr üçün µ § qiymYtindY yanma mYhsullarýndan alýnan istilikdYn istifadY xeyli yax-ºýlaºdýðýndan mühYrrikin yanacaq sYrfiyyatýna görY qYnaYtcilliyi daha yüksYk olur. Ona görY karbüratorlu mühYrriklYri yanacaðýn tYrkibinY görY nizamladýqda, mütlYq hava artýmý Ymsalýnýn yuxarýda göstYrilYn qiymYtinY nYzYr yetirmYk lazýmdýr.

Dizel mühYrriklYrindYn yanýcý qatýºýðýn tYrkibinY görY nizamlama xarakteris-tikasýný (ºYkil 2,b) çýxarmaq üçün YvvYlcY Yn Ylveriºli sürYt rejimi üçün yanacaðýn qabaqlama püskürmY momenti tYyin edilir vY yanacaq nasosu bu momentY görY ni-zamlanaraq mühYrrikin üzYrinY qondarýlýr. Dizel mühYrriklYrindY dY nizamlama xa-rakteristikasý çýxarýlarkYn mühYrrikin fýrlanma tezliyi sabit (n=const) saxlanaraq, yanacaq sYrfiyyaarýnýn dYyiºdirilmYsi yanacaq nasosunun plunjerlYrini idarY edYn tamaºanýn bu vY ya digYr tYrYfY hYrYkYt etdirilmYsi ilY YldY edilir.

Nef(Gm) vY ge=f(Gm) YyrilYrindYn baºqa mühYrrikin digYr parametrlYrini gös-tYrYn YyrilYr dY qrafikY YlavY edilY bilYr. Bu parametrlYrdYn mühYrrikin tüstülYmY dYrYcYsinin D, hava artýmý Ymsalýnýn a, ixrac qazlarýnýn temperaturunun tr vY mü-hYrrikin sYrtliyinin µ §saatlýq yanacaq sYrfiyyatýndan asýlý olaraq dYyiºmY YyrilY-rini göstYrmYk olar. Dizel mühYrriklYrindY yanýcý qatýºýðýn tYrkibinY görY nizamla-ma xarakteristikasýný düzgün tYhlil etmYk üçün mühYrrikin iºini üç rejimY bölmYk kifayYt edYr. Bu rejimlYr nizamlama xarakteristikasýnda A-A, B-B vY C-C vertikal düz xYtlYrlY göstYrilmiºdir. QrafikdYn görünür ki, mühYrrik A-A rejiminY görY ni-zamlanarsa, onun qYnaYtcilliyi Yn yüksYk olacaqdýr. Daha doðrusu mühYrrikin xü-susi yanacaq sYrfiyyatý (ge) minimuma çatdýrýlacaqdýr. Qeyd etmYk lazýmdýr ki, mühYrriki qiymYtlYndirdikdY onu yalnýz xüsusi yanacaq sYrfiyyatý nöqteyi nYzYrin-cY tYhlil etmYk düzgün ola bilmYz. Çünki mühYrrikin yalnýz minimum xüsusi yana-caq sYrfiyyatýna görY nizamlanmasý onun dinamiki keyfiyyYtinY olduqca mYnfi tY-sir göstYrY bilir. Daha doðrusu mühYrriki A-A rejiminY görY saatlýq yanacaq sYr-fiyyatýna nizamlanarsa mühYrrikin gücü hYddindYn artýq az alýnacaqdýr. Yanýcý qa-týºýðýn tYrkibinY görY nizamlama xarakteristikasýnda B-B rejimindY göstYrilYn saat-lýq yanacaq sYrfiyyatýna görY nizamlandýqda o, maksimum güc verYcYkdir. Ancaq mühYrrik bu rejimdY iºlYdikdY hava artýmý Ymsalýnýn (µ §) aºaðý düºmYsi nYticYsindY mühYrrikin tüstülYmY dYrYcYsi hYddindYn artýq çoxalacaq, yanma pis gedYcYk, xü-susi yanacaq sYrfiyyatý artacaq vY mühYrrikin sYrtliyi maksimum qiymYtY çata-caqdýr. DemYli, mühYrriki bu rejimY dY nizamlamaq düzgün hesab edilY bilmYz. MühYrrikin istYr dinamiki vY istYrsY iqtisadi cYhYtcY Yn düzgün nizamlama rejimi C-C rejimi sayýla bilYr. Bu rejimY bYzYn tüstülYmYnin baºlanmasý rejimi dY demYk olar. MühYrriki C-C rejiminY görY nizamlamanýn aºaðýdaký üçün cYhYtlYri vardýr.

1. MühYrrikin verdiyi güc onun maksimum gücünY yaxýn olur.

2. MühYrrikin xüsusi yanacaq sYrfiyyatý demYk olar ki, minimum qiymYtY olduqca yaxýn olur.

3. MühYrrikin tüstülYmY dYrYcYsi maksimum gücdYkinY nisbYtYn xeyli az olur ki, bu da hava artýmý Ymsalýnýn yüksYk qiymYtY malik olmasý ilY izah edilY bilir.

4. MühYrrikin sYrtliyi, maksimum gücdYkinY nisbYtYn az olur ki, bu da sürtü-nYn hissYlYrin tez yeyilib iºdYn çýxmamasý üçün böyük imkanlar yaratmýº olur.

NYticY olaraq qeyd etmYk lazýmdýr ki, dizel mühYrriklYri C-C rejiminY görY ni-zamlandýqda onlarýn dinamiki vY iqtisadi göstYricilYri daha yüksYk olur.

MühYrrikin nizamlama xarakteristikasýnda µ §karbüratorlu mühYrriklYr üçün qabaqlama yandýrma bucaðý, dizel mühYrriklYri üçün isY µ § yanacaðýn qabaqlama püskürmY bucaðýdýr. Bu xarakteristikanýn çýxarýlmasýndan Ysas mYqsYd Yn Ylveriºli qabaqlama yandýrma bucaðýný µ § vY ya yanacaðýn qabaqlama püskürmY momen-tini (bucaðýný) µ § tYyin etmYkdYn ibarYtdir. MühYrriklYrin göstYrilYn xarak-teriskaya görY çýxarýlmýº YyrilYri µ §, µ § vY µ §, µ § funk-sional asýlýlýqlarý üzrY qurulur (ºYkil 3).

ªYkil 3. Qabaqlama bucaðýna görY nizamlama xarakteristikasý

AZRBAYCAN DÖVLT AQRAR UNIVERSITETI

MÜHNDÝSLÝK FAKULTSÝ

KND TSRRÜFATI TEXNÝKASI


kàfedrasý

MÜHAZÝRCÝ: DOSENT ÝSAYEV AYDIN YUNUS OÐLU

FYnn: Traktor vY avtomobillYr (mod-2)

MühazirY 13

MÖVZU:

MÜHRRÝKÝN KÝNEMATÝKASI.



MühazirYnin planý:

1.ÇARXQOLU-SÜRGÜQOLU MEXANÝZMÝNÝN KÝNEMATÝKASI.

DBIYYAT SIYAHISI

1. Áîëòèíñêé Â.Í. Òåîðèÿ, êîíñòðóêöèÿ è ðàñ÷åò òðàêòîðíûõ è àâòîìîáèëüíûõ äèâèãàòàëåé. Èçä.

2.F..NAMAZOV. TRAKTOR V AVTOMOBÝL MÜHRRÝKLRÝNÝN NZRÝYYSÝ

GNC 2017


Çarxqolu-sürgüqolu mexanizminin kinematikasý

MühYrrikdY porºenin irYli-geri hYrYkYti dirsYkli valýn fýrlanma hYrYkYtinY çar-xqolu-sürgüqolu mexanizmi ilY hYyata keçirilir MühYrriklYrdY iº tsiklinin tYºkilin-dYn, onlarýn vYzifYsindYn vY s. faktorlardan asýlý olaraq çarxqolu-sürgüqolu mexa-nizminin müxtYlif konstruktiv sxemlYrindYn istifadY edilir (ºYkil 1).

MYrkYzi (normal) çarxqolu-sürgüqolu mexanizmi ¨C bu sxemdY silindrin oxu dirsYkli valýn oxu ilY kYsiºir vY avtotraktor mühYrriklYrindY geniº yayýlmýº sxemdir (ºYkil 1,a).

ªYkil 1. Çarxqolu-sürgüqolu mexanizmlYrinin sxemlYri: a- mYrkYzi; b ¨C qeyri-mYrkYzi (dezaksil); v ¨CmürYkkYb.

Qeyri ¨CmYrkYzi (dezaksial) çaxrqolu-sürgüqolu mexanizmi ¨C bu sxemdY silin-drin oxu dirsYkli valýn oxuna nYzYrYn bir qYdYr (porºen yolunun 10 faizindYn çox olmamaq ºYrtilY) yana sürüºdürülür.

MYqsYd bYzi avtomobil mühYrriklYrindY porºen vY silindrlYrin sYthinY düºYn normal tYzyiqi müYyyYn qYdYr azaltmaqdýr (ºYkil 1,b).

MühYrriklYrdY digYr daha mürYkkYb olan sxemlYrdYn dY istifadY edilir, lakin mürYkkYb konstruksiyalý belY çarxqolu-sürgüqolu mexanizmlYri avtotraktor quru-culuðunda az inkiºaf tapmýºdýr (ºYkil 1, v).

Silindrin diametri D vY porºenin yolu S tYyin edildikdYn sonra, mühYrrikin Ysas hissYlYrinin konstruktiv forma vY ölçülYrini Ysaslandýrmaq üçün onun iºi za-maný meydana çýxan bütün qüvvYlYrin tYsirini öyrYnmYk lazýmdýr. Bu qüvvYlYrin qiymYti qismYn çarxqolu-sürgüqolu mexanizmi hissYlYrinin ölçülYrindYn asýlýdýr. Bu ölçülYrdYn baºlýcasý r dirsYkli valýn radiusu vY l sürgüqolunun uzunluðudur.

MYrkYzi çarqolu-sürgüqolu mexanizmindY µ § vY sürgüqolunun uzunluðu l, µ § nisbYtindYn tYyin edilir.

Avtotraktor mühYrriklYri üçün µ §hüdudunda qYbul edilir.

talYt qüvvYsini vY silindrin divarýna tYsir edYn normal qüvvYni azaltmaq mYqsYdilY nisbYtYn uzun sürgüqolu seçilir, lakin l ¨Cin çox götürülmYsi mühYrrikin qabarit ölçülYrinin artmasýna sYbYb olur. Silindrin diametri kiçik olan mühYr-riklYrdY sürgüqolunun silindrin aºaðý tYrYfinY toxunma tYhlükYsi olduðu üçün µ § aºaðý hüduda yaxýn seçilmYlidir.

Bütün yuxarýda qeyd edilYnlYri nYzYrY alsaq vY bir sýra baºqa mYsYlYlYri hYll etmYk üçün porºenin yol, sürYt vY tYcilinin dirsYkli valýn dönmY dYrYcYsindYn asýlý olaraq dYyiºmYsini ¨Ckinematikasýný öyrYnmYk lazýmdýr.

Porºenin yerdYyiºmYsi ¨Cyolu (ºYkil 2).

ªYkil 2. MYrkYzi çarxqolu-sürgüqolu mexanizmi.

µ § (1)

Bu düsturdan istifadYni asanlaºdýrmaq mYqsYdilY µ §ný µ § ilY YvYz edYk:



µ § (2)

µ § (3)


BYrabYrliyi sað tYrYfini Nyuton binomuna görY hissYlYrinY ayrýsaq.

µ §


Avtotraktor mühYrriklYri üçün binomun üçüncü hYddi vY ondan sonraký hYdlYr çox kiçik olduðundan, praktiki mYsYlYlYrin hYllindY onlar nYzYrY alýnmýr.

µ §nýn tYqribi qiymYtini (1) tYnliyindY yerinY yazsaq,

µ § (4)

Yol düsturundan (4) göründüyü kimi onu iki sYrbYst yolun cYmi kimi dY ifa-dY etmYk olar: µ §porºenin I tYrtib yolu, µ §porºenin II tYrtib yolu .



ªYkil 3. Porºenin yol qrafiklYrinin qurulmasý: a ¨Canalitik üsulla; b ¨C F.A. Briks üsulu ilY; v ¨C I vY II tYrtib yollarý toplamaqla.

µ §ifadYsi F.Briks düzYliºi adlanýr vY onun fiziki mYnasý porºenin I hissYdY (µ §) tam yarýdan çoxunu, II hissYdY isY (µ §) YksinY, yarýdan azýný qYt etdiyini göstYrir.

ªYkil 4. Porºenin surYt qrafiklYrinin qurulmasý: a ¨C analitik üsul; b ¨Cqrafiki üsul; v ¨CI vY II tYrtib surYtlYri toplamaqla

F.Briks düzYliºindYn istifadY edYrYk porºenin yerdYyiºmYsini qrafiki olaraq da qurmaq mümkündür.

BYzi YdYbiyyatlarda porºenin yolu aºaðýdaký kimi dY ifadY olunur.

µ § (5)


Porºenin sürYti (4) ifadYsindYn tYyin edilir:

µ §;


µ § bucaq sürYti olduðunu nYzYrY alsaq,

µ § (6)


µ § vY µ § qiymYtindY µ § olur, 90 vY 270o qiymYtlYrindY isY müva-fiq surYtdY µ §vY -µ §olacaqdýr.

Porºenin tYcili aºaðýdaký kimi tYyin edilir:

µ § (7)

DirsYkli valýn müxtYlif dönüm dYrYcYlYrindY çýxarýlmýº (5), (6) vY (7) ifadYlYri ilY hesabat aparýlýr vY onlarýn qrafiki qurulur. QrafiklYr hYm analitik vY hYm dY qrafiki üsulla qurula bilYr. (ºYkil 2, 3 vY 4).



ªYkil 4. Porºenin tYcil qrafiklYrinin qurulmasý: a ¨Canalitik üsul; b-qrafiki üsul; v ¨CI vY II tYrtib tYcillYrin toplanmasý.

AZRBAYCAN DÖVLT AQRAR UNIVERSITETI

MÜHNDÝSLÝK FAKULTSÝ

KND TSRRÜFATI TEXNÝKASI

kàfedrasý

MÜHAZÝRCÝ: DOSENT ÝSAYEV AYDIN YUNÝS OÐLU

FYnn: Traktor vY avtomobillYr (mod-2)

MühazirY 14

MÖVZU:

MÜHRRÝKÝN DÝNAMÝKASI.



MühazirYnin planý:

1.MÜHRRÝKÝN DÝNAMÝKÝ HESABATININ SASLARI.

2. ÇARXQOLU- SÜRGÜQOLU MEXANÝZMÝND YARANAN TA-LT QÜVVLRÝ.

3. MÜHRRÝKLRD QEYRÝ- MÜNTZMLÝK.

DBIYYAT SIYAHISI

1. Áîëòèíñêé Â.Í. Òåîðèÿ, êîíñòðóêöèÿ è ðàñ÷åò òðàêòîðíûõ è àâòîìîáèëüíûõ äèâèãàòàëåé. Èçä.

2.F..NAMAZOV. TRAKTOR V AVTOMOBÝL MÜHRRÝKLRÝNÝN NZRÝYYSÝ

GNC 2017


MühYrrikin dinamiki hesabatýnýn Ysaslarý

MühYrrikin iºi zamaný çarxqolu-sürgüqolu mexanizminY silindrdY qazlarýn tYzyiq qüvvYsi, irYli-geri hYrYkYt edYn hissYlYrin YtalYt qüvvYlYri, qovºaq hissYlYri arasýnda sürtünmY qüvvYsi vY aðýrlýq qüvvYsi tYsir göstYrir.

SürtünmY qüvvYsini tYyin etmYk oldquca çYtindir vY bu itkilYr mexaniki f.i.Y. tYrYfindYn nYzYrY alýndýðý üçün mühYrrikin dinamiki hesabatýnda nYzYrY alýnmýr.

Aðýrlýq qüvvYsi dY yüksYk fýrlanma tezliyinY malik olan (µ §dYq-1) mühYr-riklYrdY nYzYrY alýnmýr. BelYliklY, mühYrrikin dinamiki hesabatýnda YsasYn qazlarýn tYzyiq qüvvYsi vY YtalYt qüvvYlYrinin hesabatý aparýlýr.

Qazlarýn tYzyiq qüvvYsi mühYrrikdY iº tsiklinin axýmýndan asýlý olub, çox mü-rYkkYb qanunauyðunluqla dYyiºir vY dYqiq riyazi üsulla onun tYyin olunmasý çYtin-dir. Buna görY dY qazlarýn tYzyiq qüvvYsi tYcrübi vY ya nYzYri üsulla qurulmuº indi-kator diaqramýndan müYyyYn olunur.

talYt qüvvYlYri dYyiºYn sürYt vY tYcillY hYrYkYt edYn hissYlYrin kütlYsindYn asýlýdýr. Müasir minik avtomobillYrinin karbüratorlu mühYrriklYrindY porºenin orta sürYti µ § tYcili isY µ §a çatýr. Yarýº avtomobillYrindY isY (n=9000...12000 dYq-1) müvafiq surYtdY µ § vY µ § qYdYr ça-týr. talYt qüvvYlYri irYli-geri hYrYkYt edYn hissYlYrin (kütlYlYrin) YtalYt qüvvYsin-dYn µ § vY fýrlanan kütlYlYrin YtalYt qüvvYlYrindYn ¨C mYrkYzdYn qaçma qüvvY-lYrindYn Pc ibarYtdir.

Qazlarýn tYzyiq qüvvYsi aºaðýdaký ifadYdYn tYyin oluna bilYr (ºYkil 1).

ªYkil 1. MühYrrikin iºi zamaný mYrkYzi çarxqolu ¨Csürgüqolu

mexanizminY tYsir edYn qüvvYlYr

µ § (1)


burada µ §iºçi tYzyiqdir.

µ § (2)


burada µ §cari tYzyiq olub, indikator diaqramýndan götürülür.

µ §atmosfer tYzyiqi olub, porºenY karter tYrYfdYn tYsir etdiyi üçün mYnfi iºarYsi ilY qYbul edilir.

Silindrin oxu boyunca porºen barmaðýna hYmçinin irYli-geri hYrYkYt edYn küt-lYlYrin YtalYt qüvvYlYri dY tYsir göstYrir. Onda slindrin oxu boyunca tYsir edYn qüv-vYlYrin cYbri cYmi:

µ § (3)


µ § qüvvYsinin sürgüqolu boyunca µ § vY silindrin oxuna perpendikulyar N istiqamYtindY iki toplanana ayýrsaq,

µ §; (4)


µ § (5)

µ § qüvvYsinin öz istiqamYtindY dirsYkli valýn sürgüqolu boynuna köçürsYk vY dirsYkli valýn mYrkYzinY bir-birinY bYrabYr vY Yks istiqamYtdY yönYlmiº µ § qüvvYsi-nY paralel qüvvYlYr tYtbiq etsYk,

µ § (6)

Momenti vY µ § sYrbYst qüvvYsini alarýq. Burada µ §mühYrrikin burucu mo-menti adlanýr vY h ºYkil 1-dan tYyin edilir:



µ § (7)

Azad µ § qüvvYsini isY silindrin oxu vY oxa perpendikulyar istiqamYtdY iki top-lanana ayýrsaq, onlardan biri N normal qüvvYni

µ §; (8)

digYri isY silindrin oxu boyunca tYsir edYn µ § qüvvYsini verYcYkdir.

µ § (9)

A qoluna malik olan N cüt qüvvYlYri Yks burucu moment --- yaradýr, buna aºý-rýcý moment dY deyilir. µ §müsbYt qYbul edildiyi üçün aºýrýcý moment mYnfi iºa-rYsi ilY yazýlýr:



m ---=-NA (10)

µ § (11)


Yuxarýdaký ifadYlYrdYn göründüyü kimi, aºýrýcý moment qiymYtcY dirsYkli valda yaranan burucu momentY bYrabYr olub, mühYrrikin iºi zamaný traktor vY avtomobilin çYrçivYsinY verilir.

Çarxqolu-sürgüqolu mexanizmindY yaranan

YtalYt qüvvYlYri

ÝrYli-geri hYrYkYt edYn kütlYlYrin YtalYt qüvvYsi dirsYkli valýn dönmY dYrY-cYsindYn asýlý olaraq aºaðýdaký kimi tYyin edilir:

µ § (12)

burada µ §irYli-geri hYrYkYt edYn hissYlYrin kütlYsi olub, tYqribi olaraq iki küt-lYnin cYmi kimi tYyin edilir:

µ § (13)

burada µ §porºen komplektinin (üzüklYr vY barmaqla birlikdY) kütlYsi;

µ §sürgüqolunun porºen baºlýðýnda cYmlYºYn vY onunla birlikdY irYli-geri hYrYkYt edYn hissYlYrin kütlYsidir. m1 tYqribi olaraq aºaðýdaký kimi tYyin edilir (ºYkil 2,a).

µ §µ § (14)

burada µ §sürgüqolunun kütlYsidir.

talYt qüvvYlYrinin ifadYsini aºaðýdaký kimi dY yazmaq olar:

µ § (15)

µ §µ § ;


ÝfadYdYn göründüyü kimi µ §in dYyiºmY periodu dirsYkli valýn bir tam döv-ründY tYvafüq edir vY buna görY dY µ §birinci sýra (tYrtib) YtalYt qüvvYsi adlanýr. µ §üçün dYyiºmY periodu isY dirsYkli valýn yarým dövrünY (µ §) tYvafüq edir vY ikinci tYrtib YtalYt qüvvYsi adlanýr (ºYkil 2, v)

ªYkil 2. Sürgüqolunun kütlYsinin paylanmasý (a), dirsYyin qYrarlaºmamýº his-sYsi (b) vY YtalYt qüvvYlYrinin qurulmasý.

talYt qüvvYlYri YgYr dirsYkli valýn oxuna tYrYf yönYlmiºsY, onun iºarYsi «+», YksinY isY «¨C» qYbul edilir.

Ýkinci tYrtib YtalYt qüvvYsinin qiymYti birinci tYrtib YtalYt qüvvYsinY nisbYtYn 3,5...4,5 dYfY kiçik olur, çünki hYmin ifadYyY µ § kYmiyyYti daxildir.

Fýrlanan kütlYlYrin YtalYt qüvvYsi mYrkYzdYnqaçma qüvvYsinY bYrabYr olub, aºaðýdaký kimi tYyin olunur:

µ § (16)


burada µ §müvazinYtlYºmYyYn fýrlanan hissYlYrin kütlYsi olub, yenY tYqribi olaraq iki kütlYnin cYmi kimi qYbul edilir:

µ § (17)


burada µ §müvazinYtlYºmYyYn vY r radiusu qYdYr köçürülmüº dirsYkli valýn bir boyunun kütlYsidir. µ §kütlYsi ya bir boyunun en kYsik sahYsinin miqyasla çY-kilmiº proyeksiyasýndan hesablanýr (ºYkil 2, b), ya da Ykstip mühYrriklYrdYn qYbul edilir.

µ §dirsYkli valýn sürgüqolu boynuna cYmlYºmiº vY onunla birlikdY fýrlanma hYrYkYti edYn hissYlYrin kütlYsi olub, tYqiribi olaraq aºaðýdaký kimi qYbul edilir (ºYkil 2, a):

µ §

BelYliklY, sürgüqolunun kütlYsi hesablama iºlYrini asanlaºdýrmaq mYqsYdilY üç yerY yox, iki yerY bölünmüº hesab edilir. Sürgüqolunun aðýrlýq mYrkYzindY cYmlYºYn vY mürYkkYb (yastý-paralel) hYrYkYt növü yerinY yetirYn kütlY ºYrti olaraq sürgüqolunun yuxarý vY aºaðý baºlýqlarý arasýnda paylanýr.



Çarxqolu-sürgüqolu mexanizmi hissYlYrinin kütlYsi silindrin diametrindYn asý-lý olaraq cYdvYl 1-dYn qYbul edilY bilYr.

Çarxqolu-sürgüqolu mexanizmi hissYlYrinin kütlY

göstYricilYrinin qiymYtlYri

CYdvYl 1.

Çarxqolu-sürgüqolu mexanizminin elementlYriKonstruktiv kütlYsi µ §KarbüratorluDizelD=60...100mmD=80...120mm123Porºen komplekti µ §; porºen alüminium YrintisindYn

80...150


150...300Porºen çuðundan150...250250...400Sürgüqolu µ §100...200250...400Valýn müvazinYtlYºmYyYn hissYsi Yksyüksüz µ §; poladdan basma üsulu ilY hazýrlanmýº val

150...200

200...400Çuqundan tökmY üsulu ilY hazýrlanmýº val

100...200

150...300

µ §qüvvYsi dirsYkli valýn radiusu boyunca istiqamYtlYnib, üfüqi vY ºaquli istiqamYtdY iki toplanana ayrýla bilYr:

µ §; (18)

µ §; (19)

talYt qüvvYlYrinin diaqramý da ya analitik, ya da qrafiki üsulla qurula bilYr (ºYkil 2).

Dinamiki hesabat nYticYsindY çarxqolu-sürgüqolu mexanizminY tYsir edYn qüvvYlYrin (P, Pj, P1, Pt vY N) mühYrrikin bir iº tsikli üçün (4 taktlý mühYrriklYrdY µ § 2 taktlýda µ §) açýlýº diaqramlarý qurulur (ºYkil 3). Bu diaqram-lardan istifadY edYrYk mühYrrik hissYlYrinin yoxlayýcý ¨CmöhkYmlik hesabatý aparýlýr, bir silindr üçün vY bütün silindrlYr üçün YvYzlYyici tangensial qüvvYlYr T (diaqramý sürüºdürmY yolu ilY) vY burucu moment tYyin edilir (ºYkil 4), dirsYkli valýn qeyri-müntYzYmlik dYrYcYsi tYhlil edilir, dirsYkli valýn ana vY sürgüqolu boyunlarýný yük-lYyYn qüvvYlYrin polyar diaqramý qurulur vY digYr hesabatlar aparýlýr.

DirsYkli valýn yastýqlarýnýn hYddindYn artýq yüklYnmYsinin qarºýsýný almaq mYqsYdilY çoxsilindrli mühYrriklYrdY sürgüqolu boyunlarý müYyyYn bucaq altýnda yerlYºdirilir vY ayrý ¨Cayrý silindrlYr dirsYkli valýn eyni dönmY bucaqlarýndan bir iº-lYyirlYr.

DirsYkli valýn bütün vYziyyYtlYrindY sürgüqolu vY ana boyunlarýnýn, onlarýn içliklYrinin yüklYnmY bölgYsi vY dYrYcYsini, tYsir edYn qüvvYlYrin istiqamYtini tYyin etmYk mYqsYdilY boyunlara düºYn tYzyiqlYrin vektor vY açýlmýº diaqramlarýndan istifadY edilir. Açýlmýº diaqramlarýna görY boyunlara vY yastýqlara düºYn maksimal vY orta xüsusi tYzyiqin qiymYtlYri tapýlýr.

ªYkil 3. Çarxqolu-sürgüqolu mexanizminY tYsir edYn qüvvYlYrin

açýlýº diaqramlarý.

Vektor diaqramlarý dirsYkli valýn boyunlarýnda yerlYºYn yað deºiklYrinin Yn Yl-veriºli yerini tYyin etmYk üçün vY porºenlYrin soyudulmasýný tYmin etmYk mYq-sYdilY istifadY edilir. Vektor diaqramlarýna görY Yn böyük vY Yn kiçik sürtünmY sa-hYlYri müYyyYnlYºdirilir vY hYmçinin, yastýqlarýn hidrodinamiki hesabatlarý aparýlýr.

ªYkil 4. 4 taktlý, 4 silindrli mühYrrikin burucu momentinin tYyini.

Vektor diaqramlarý polyar koordinat sistemindY 4 taktlý mühYrriklYr üçün dir-sYkli valýn 720o, 2 taktlý mühYrriklYr üçün isY 360o dönümü üçün qurulur. Polyar koordinat sistemindY qurulmuº vektor diaqramýna görY boyunlarýn yeyilmY diaq-ramlarý qurulur. YeyilmY diaqramý boyunlarýn yeyilmY xarakteri haqqýnda tam tY-sYvvür yaratmaða imkan verir.

MühYrriklYrdY qeyri-müntYzYmlik

Dinamikaya aid bütün nYzYri mYsYlYlYrin tYhlilindY dirsYkli valýn mütlYq sYrt olmasý vY onun bucaq sürYtinin sabit olmasý ºYrtlYri qYbul edilmiºdir. HYqiqYtdY isY burucu momentin mütYmadi dYyiºmYsi nYticYsindY vY çarxqolu-sürgüqolu mexa-nizminin kinematik xüsusiyyYtlYri ilY YlaqYdar olaraq, dirsYkli valýn bucaq sürYti mühYrrikin hYtta Yn dayanýqlý ¨CqYrarlaºmýº qYbul etdiyimiz iº rejimindY belY vaxta-ºýrý dYyiºir.

Burucu momentin qeyri-müntYzYmliyi dirsYkli valda burulma yýrðalanmasýnýn YmYlY gYlmYsinY sYbYb olur ki, bu da dirsYkli valýn qeyri-müntYzYm fýrlanmasýný artýrýr. MühYrrikin YvYzlYyici momentinin müntYzYmlik dYrYcYsi burucu

µ §; (20)

µ § (21)


MühYrrik o zaman müvazinYtlYºmiº olur ki, çYrçivYyY ötürülYn qüvvYlYr qiy-mYt vY istiqamYtcY sabit olsunlar. MühYrriklYrin müvazinYtliyi silindrlYrin sayýn-dan vY yerlYºmY vYziyyYtindYn, dirsYkli valýn konfiqurasiyasýndan asýlýdýr.

Birsilindrli mühYrriklYrdY bütün qüvvYlYrin tYsir istiqamYti eyni müstYvi üzY-rindY yerlYºir vY dirsYkli valýn oxu ilY eyni 0 nöqtYsindY kYsiºirlYr, ona görY dY bu mühYrriklYrdY müvazinYtlYºmYyYn moment yoxdur: (ºYkil 5)

ªYkil 5. Birsilindrli mühYrriklYrin müvazinYtlYºmYsi:

a -YksyüklY birlikdY mYrkYzi çarxqolu-sürgüqolu mexanizminin sxemi; b ¨C Pj1 vY Pj2 qüvvYlYrini müvazinYtlYºdirYn mexanizmin sxemi.

µ §; µ § vY µ §

µ § qüvvYsinin kosinus qunun ilY dYyiºdiyini nYzYrY alsaq, onu müvazinYtlYº-dirmYk üçün silindrin oxu boyunca elY qüvvY tYtbiq etmYk lazýmdýr ki, o da kosi-nus qanunu üzrY dYyiºmYklY istiqamYtcY Pj1-in YksinY yönYlmiº olsun. Bu mYqsYd-lY çarxqolunun radiusu boyunca m kütlYsinY bYrabYr olan Yksyük yerlYºdirsYk, onun yaratdýðý mYrkYzdYn qaçma qüvvYsinin (µ §) silindrin oxu istiqamY-tindY toplananý µ § qüvvYsini müvazinYtlYºdirY bilYr. Lakin Pbu zaman silindrin oxuna perpendikulyar müstYvidY YlavY qüvvY yaranýr. Baºqa sözlY, çYrçivYyY ötürülYn qüvvY bir müstYvidYn baºqa müstYviyY keçirilir. Bu üsuldan is-tifadY edYrYk qüvvYni mühYrrikin daha dayanýqlý olduðu müstYviyY keçirmYk mümkündür vY Pj1-in demYli tam müvazinYtlYºmYsi mümkün deyil.

Birsilindrli mühYrriklYrdY Pj1-in tam müvazinYtlYºmYsi üçün xüsusi quruluºa malik olan tarazlaºdýrýcý qurðudan istifadY edilir (ºYkil 5, b). Bu zaman bir-birinin YksinY fýrlanan iki val 5 vY 6 üzYrindY Yksyük yerlYºdirilir. HYmin YksyüklYrin ya-ratdýðý mYrkYzdYnqaçma qüvvYsinin üfüqi toplananlarý bir ¨Cbiri ilY daim müva-zinYtlYºirlYr, ºaquli toplananlarýn cYmi isY R=Pjl ilY müvazinYtlYºir.

Pj2-ni YksyüklY müvazinYtlYºdirmYk qeyri-mümkündür. Pj2-nin müvazinYtlYº-dirilmYsi mühYrrikin konstruksiyasýný çox mürYkkYblYºdirir. Buna görY dY Pj2 mü-vazinYtlYºmir vY sYrbYst qalýr.

Fýrlanan hissYlYrin yaratdýðý mYrkYzdYnqaçma YtalYt qüvvYlYri müvafiq Yks-yüklYr qoymaqla asanlýqla müvazinYtlYºdirilir:

µ §; (22)

µ §; (23)

ºYrtindYn Yksyükün kütlYsi mrx müYyyYn olunur.

Avtotraktor mühYrriklYrindY aºýrýcý moment ¨C müvazinYtlYºmir vY maºýnýn çYrçivYsinY verilir.

Ýkisilindrli bircYrgYli mühYriklYrdY dirsYkli valýn boyunlarý birtYrYfli yerlYºdi-rildikdY (tYzyiq 360o-dYn bir tYkrar olunur)

µ § (24)

µ § (25)


µ § (26)

Ýkisilindrli mühYrriklYrdY dirsYkli valýn boyunlarýnýn bir-birinY nYzYrYn yerlYº-mY vYziyyYtindYn asýlý olaraq onlarýn müvazinYtlik ºYrtlYri dY dYyiºir (ºYkil 6).

ªYkil 6. DirsYkli valýn müxtYlif konfiqurasiyasýnda vY silindrlYrin

müxtYlif yerlYºmY vYziyyYtindY ikisilindrli mühYrriklYrin müvazinYtlYºmY sxemlYri.

DirsYkli valýn boyunlarý birtYrYfli yerlYºdirilYn mühYrriklYrdY müvazinYtlYº-mYyYn moment yoxdur:

µ §; µ § vY µ §

DirsYkli valýn boyunlarý 180o bucaq altýnda yerlYºdikdY silindrlYrin oxu istiqa-mYtindY müvazinYtlYºmYyYn moment yaranýr:

µ § (27)


burada µ §silindrlYr arasý mYsafYdir.

Dördsilindrli bircYrgYli mühYrriklYrdY dirsYkli valýn dirsYklYri bir qayda olaraq bir-birinY 180o bucaq altýnda yerlYºir. BelY mühYrriklYrdY Pj1-lYr bir-biri ilY müva-zinYtlYºir:

µ § vY µ §

Bütün silindrlYrdY Pj2 ¨Cbir-birinY bYrabYr olmaqla eyni istiqamYtY yönYlmiºdir:

µ § (28)

Ýkisilindrli “V” ºYkilli mühYrriklYrdY silindrlYr arasýndaký bucaðýn µ § olduðunu nYzYrY alsaq, µ §birinci silindrlYr üçün

µ § (29)

Ýkinci silindr üçün isY

µ § (30)



Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə