Azrbaycan dövlt aqrar universiteti mühndýSLÝk fakultsý

AZRBAYCAN DÖVLT AQRAR UNIVERSITETI

MÜHNDÝSLÝK FAKULTSÝ

KND TSRRÜFATI TEXNÝKASI

kafedrasý

MÜHAZÝRCÝ: DOSENT VZÝ ÝSAYEV AYDIN YÜNÝS OÐLU

FYnn: Traktor vY avtomobillYr (mod-2)

MühazirY 1

GÝRݪ. MÜHRRÝKÝN ÝNKݪAF TARÝXÝ NÖVLRÝ.

DYM-nin HQÝQÝ TSÝKÝLLRÝ.

MühazirYnin planý:

1. Giriº. MühYrrikin inkiºaf tarixi növlYri.

2. Porºenli dym-nin hYqiqi tisikillYri.

3. Dördtaktli dym-nin hYqiqi tsikillYri.

4. Ýkitaktli mühYrriklYrin hYqiqi tsikillYri.

DBIYYAT SIYAHISI

1. Namazov F.. Traktor vY avtomobil mühYrriklYrinin nYzYriyyYsi. GYncY, 1999. 2. Áîëòèíñêé Â.Í. Òåîðèÿ, êîíñòðóêöèÿ è ðàñ÷åò òðàêòîðíûõ è

aâòîìîáèëüíûõ äèâèãàòàëåé. Èçä. M.: 1987.

GNC ¨C 2017

Yanacaðýn porºenli maºýnlarýn silindri daxilindY yandýrýlmasý ideyasý hYlY XVIII Ysrin axýrlarýnda meydana gYlmiºdir, lakin belY daxili yanma mühYrriklYri-nin (DYM) hazýrlanmasý vY istehsalý üçün lazými ºYrait ancaq XIX Ysrin ikinci ya-rýsýnda yarandý. Ýlk DYM 1860-cý ildY fransýz mexaniki Etyen Lenuarýn ixtira etdi-yi ikitaktlý qazla iºlYyYn mühYrrik olub, onun faydalý iº Ymsalý cYmi 4...5% tYºkil edirdi. 1877...1878-ci illYrdY Alman ixtiraçýsý Nikolay Ottonun yaratdýðý dördtaktlý qabaqcadan sýxýlmýº qazla iºlYyYn mühYrrikin qYnaYtçilliyi E. Lenuarýn maºýnýndan YhYmiyyYtli dYrYcYdY yüksYk olduðu üçün sYnayedY tYtbiq edilmYyY baºladý vY DYM ¨Cnin inkiºafýnda mühüm mYrhYlY oldu.

XIX Ysrin axýrlarýnda neftdYn alýnan maye yanacaqlarýn istehsalý da DYM-nin inkiºafýna güclü tYkan verdi. Çox maraqlýdýr ki, dünyada ilk neft quyusu 1848-ci il-dY AzYrbaycanda, Bibi-HeybYtdY qazýlmýºdýr. 1864-cü ildY Kubanda ilk rus neft quyusu qazýlýb.

Rusiyada maye yanacaqla iºlYyYn karbüratorlu mühYrriki 1879-cu ildY dYniz donanmasýnýn kapitaný Oqnesliv Stepanoviç Kostoviç dirijbal üçün hazýrlamýºdýr.

1896-cý ildY alman mühYndisi R.Dizel yüksYk sýxmadan öz-özünY alovlanmalý DYM-nin konstruksiyasýný hazýrladý. 1899-cu ildY Peterburqda daha qYnaYtcil dizel mühYrriki hazýrlandý. Bu mühYrrik kerosin, solyar yaðý vY xam neftlY iºlYyirdi. Bu dizel mühYrriklYri qYnaYtcil olsalar da yanacaðýn silindrY verilmYsi üçün böyük öl-çülü kompressor tYlYb etdiklYri üçün onlarýn nYqliyyatda tYtbiqi lYngiyirdi.

1901-ci ildY rus mühYndisi Q.V. Trinkler yanacaðý yüksYk tYzyiq altýnda silin-drY püskürmYk üçün kiçik ölçülü nasos vY forsunkadan, baºqa sözlY kompressorsuz dizeldYn istifadY etmYyi tYklif etdi. 1910-cu ildY rus ixtiraçýsý Y.V. Mamin traktor-larla istifadY etmYk üçün belY öz-özünY alovlanma ilY iºlYyYn dizel mühYrrikini ya-ratdý.

MühYrrikin nYzYriyyYsinY aid mYsYlYlYrin iºlYnib hazýrlanmasýnda da müxtYlif elmi-tYdqiqat institutlarý vY alimlYr müvYffYqiyyYtlY iºlYmiºdilYr.

DYM ¨Cnin istilik hesabatýnýn klassik üsulu 1906-cý ildY Moskva Ali Texniki MYktYbinin professoru V.Ý. Qrinevetski tYrYfindYn Ysaslandýrýlmýºdýr.

DYM iºçi proseslYri nYzYriyyYsinin tYkmillYºdirilmYsi mYsYlYlYri keçmiº SSRÝ EA ¨Cnýn müxbir üzvü N.R. Brilinqin, professor Y.K. Mazinqin, akademik B.S. Steçkinin, A.S. Orlinin, V.N. Boltinskinin, N.S. Jdanovskinin, Ý.M. Leninin vY baº-qalarýnýn elmi YsYrlYrindY öz Yksini tapmýºdýr.

Porºenli DYM avtotraktor quruculuðunun inkiºafý üçün etibarlý enerji mYnbY-yi olmaqla, kYnd tYsYrrüfatý sahYsindYki traktor vY avtomobillYrin dY kütlYvi isteh-salý üçün ºYrait yaratdý.

Onlarla traktor vY avtomobil, mühYrrik zavodlarýnda, elmi vY tYdris institutla-rýnda müasir DYM ¨Cnin daha da tYkmillYºdirilmYsi vY yeni mühYrriklYrin yaradýl-masý sahYsindY bu gün dY ciddi tYdqiqat iºlYri aparýlýr.

Müasir traktor vY avtomobil mühYrriklYrinin tYkmillYºdirilmYsi YsasYn iki isti-qamYtdY aparýlýr.

1. Yanýcý qatýºýðýn yaranmasý vY yanmasý proseslYrinin tYkmillYºdirilmYsi;

2. MühYrriklYrin kinematik sxemlYrinin tYkmillYºdirilmYsi. Lakin, üçüncü isti-qamYt dY nYzYrY çarpýr ki, bu halda hYr iki üsulun üstünlüklYrindYn istifadY etmYyY sYy göstYrilir (qazoturbinli vY buxar mühYrriklYri).

Yanýcý qatýºýðýn yaranmasý vY yanmasý proseslYrinin tYkmillYºdirilmYsi mü-hYrriklYrin termiki f.i.Y.-larýnýn yüksYldilmYsinY Ysaslanýr. Karbüratorlu mühYrrik-lYrdY bu mYqsYdlY sýxma dYrYcYsinin yüksYldilmYsi üsulundan geniº istifadY edilir. Lakin Moskva azlitrajlý avtomobil zavodunda (MZMA) vY digYr zavodlarda aparýl-mýº tYcrübi iºlYrin nYticYsi göstYrmiºdir ki, karbüratorlu mühYrriklYrdY sýxma dYrY-cYsinin 9...10 qiymYtindYn çox artýrýlmasý sYrfYli deyil, çünki bu zaman sürtünmY itkilYri hYddindYn çox artýr.

DigYr tYrYfdYn hal-hazýrda istifadYdY olan AÝ-93 benzininin detonasiya nöqte-yi nYzYrindYn fiziki-kimyYvi keyfiyyYtlYri konstruktorlarýmýzý sýxma dYrYcYsini 8,5...8,8 qiymYtlYrindY saxlamaða mYcbur edir.

DizellYrdY sýxma prosesinin sonunda yüksYk temperatur almaq mYqsYdilY yeni sorulan yükün 15:1 nisbYtindYn daha çox sýxýlmasý YhYmiyyYtli dYrYcYdY fayda ver-mYdiyi üçün onlarda yeganY tYkmillYºmY istiqamYti yanýcý qatýºýðýn hazýrlanmasý vY yanmasý proseslYrinin tYkmillYºdirilmYsi hesabýna daha çox yanacaq molekul-larýnýn buxar ºYklindY yandýrýlmasýdýr.

MühYrrikin kinematik sxemlYrinin dYyiºdirilmYsi hesabýna onlarýn konstruksi-yalarýnýn tYkmillYºdirilmYsinY misal olaraq rotorlu mühYrriklYri, Balandin mühYrri-kini, orbital mühYrriki, qazoturbinli vY buxar mühYrriklYrini vY s. misal göstYrmYk mümkündür. Lakin bu mühYrriklYr müxtYlif sYbYblYrdYn müasir traktor vY avtomo-bil mühYrriklYri kimi geniº inkiºaf tapa bilmYmiºlYr.

PORªENLÝ DYM ¨Cnin HQÝQÝ TSÝKLLRÝ

Daxili yanma mühYrriklYri ¨C istilik mühYrikkilYrinY aid edilmYklY, burada ya-nacaq bilavasitY silindrin daxilindY yandýrýlýr vY bu zaman kimyYvi enerji hesabýna mexaniki iº alýnýr.

Real DYM ¨CdY kimyYvi enerji mexaniki iºY bir sýra ardýcýl fiziki ¨CkimyYvi vY termodinamik proseslYrin vasitYsilY çevrilir.

MühYrrikin iº tsikli ¨C hYr bir silindrdY vaxtaºýrý tYkrar olunan kompleks ardýcýl proseslYrin mYcmuna deyilir. Bu vY ya digYr iº tsikli üçün müvafiq termodinamik (ideal) tsikllYr Ysas qYbul edilir.

Ýdeal tsikl ¨C elY qapalý, dönYn vY vaxtaºýrý tYkrar olunan tsiklY deyilir ki, (ºYkil 1) bu zaman termodinamikanýn ikinci qanununa müvafiq olaraq, soyuq mYnbYyY verilmYli olan istilikdYn (Q2) baºqa istilik itkilYri yoxdur. Ýdeal tsikldY istifadY olu-nan iºçi cismin istilik tutumu, miqdarý vY kimyYvi tYrkibi sabit qalýr, Ytraf mühitY istilik verilmir, sýxma vY geniºlYnmY proseslYri adiabatikdir. Bu zaman real mühYr-rikdYki yanacaðýn yanmasý, istiliç mübadilYsi vY silindrlYrin tYmizlYnmYsi proses-lYri YvYzinY iºçi cismY isti mYnbYdYn istiliyin verilmYsi (Q1 vY Q1) vY ondan istili-yin alýnmasý (Q2) proseslYri gedir.

MühYrrikin nYzYriyyYsindY ideal tsikldYn YlavY tYdqiqatýn mYqsYdindYn asýlý olaraq nYzYri tsikllYr dY öyrYnilir.

NYzYri tsikl ¨C dYyiºYn tYrkibY malik olan real iºçi cismlY hYyata keçirilYn qapa-lý olmayan vY dönmYyYn tsiklY deyilir.

Ýdeal tsikldYn fYrqli olaraq nYzYri tsikldY iºçi cism hYqiqi mühYrrikdY olduðu kimi tYrkibi vY istilik tutumu dYyiºYn real qazdýr. Lakin bu zaman ºYrti olaraq qY-bul edilir ki, yanacaq tamamilY yanýr, isitilik mübadilYsi yoxdur vY yanma prosesi ideal tsikldYki istilik verilmY qanunlarý üzrY gedir.

HYqiqi tsikl ¨C mühYrrikin silindrlYri daxilindY real ºYraitdY gedYn tsikl olmaq-la, ideal tsikllYrin hYr hansý birinY Ysaslanýr.

HYqiqi tsikllY iºlYyYn mühYrriklYrdY yanma hYlY axýra qYdYr öyrYnilmYmiº fi-ziki ¨C kimyYvi qanunlar üzrY gedir vY bütün tsikl müddYtindY Ytraf mühitlY istilik mübadilYsi baº verir. ݺçi cism isY tYrkibi vY istilik tutumu dYyiºYn real qazdýr.

BelYliklY, ideal tsikl ideal ºYraitdY YmYlY gYlir vY Yn yüksYk göstYricilYrY (f.i.Y.-na) malik olur. Bütün DYM ideal tsikl nöqteyi nYzYrindYn aºaðýdaký üç tsikl-dYn biri ilY iºlYyir (ºYkil 1).

ªYkil 1. MühYrriklYrin ideal tsikllYrinin qrafiki.

a) istiliyin sabit hYcmdY verilYn tsikl µ §

b) istiliyi sabit tYzyiqdY verilYn tsikl µ §

v) istiliyi qarýºýq ºYraitdY verilYn tsikl µ §

1. Ýstiliyi sabir hYcmdY verilYn tsikl (ºYkil 1, a);

2. Ýstiliyi sabit tYzyiqdY verilYn tsikl (ºYkil 1, b);

3. Ýstiliyi qarýºýq ºYraitdY, yYni qismYn sabit hYcmdY, qismYn dY sabit tYzyiqdY verilYn tsikl (ºYkil 1, v).

Traktor vY avtomobil dizellYri üçün istiliyin qarýºýq üsulla (hYcm µ §vY tYzyiq µ §) verilmYsi tsikli, elektrik qýðýlcýmý ilY mYcburi alýºdýrmalý (karbü-ratorlu) mühYrriklYr üçün isY istiliyin sabit hYcmdY verilmYsi tsikli termodinamiki model olaraq qYbul edilY bilYr.

NYzYri tsikl, ideal vY hYqiqi tsikllYrY nisbYtYn aralýq yer tutur. NYzYri tsikl vY ideal tsikl kimi yalnýz nYzYri olaraq mümkündür, ancaq alýnma ºYraiti hYqiqi tsiklin alýnma ºYraitinY daha yaxýndýr.

HYqiqi tsikllYrin diaqramlarý

HYqiqi tsikllYr real mühYrriklYrdY hYyata keçirilmYklY, burada iºçi cism olaraq hava ilY yanacaq qarýºýðýndan istifadY olunur.

HYqiqi tsikldY mühYrrikin dolma vY ixrac sistemlYrindYki qazodinamik müqa-vimYtlYr, sýxma vY yanma mYhsullarýnýn ixracý proseslYri vY s. mütlYq nYzYrY alýn-malýdýr.

HYqiqi tsikl tYsYvvürdY yox, real ºYraitdY mövcud olduðu üçün onun diaqra-mýný iºlYyYn mühYrrikin silindrlYri daxilindY gedYn proseslYrin göstYricilYrini qeyd edYn cihazlar vasitYsilY dY almaq mümkündür.

HYqiqi tsikllY iºlYyYn mühYrrikin diaqramýný almaða imkan verYn cihaza indi-kator, indikatorla alýnan diaqrama isY indikator diaqramý deyilir.

MühYrriklYrin hYqiqi tsikllYrinin öyrYnilmYsi vY müqayisYli analizi üçün, onla-rýn tYkmillYºdirilmY yollarýný araºdýrmaq, Ysas göstYricilYrini tYyin etmYk, yeni mü-hYrriklYr layihYlYndirmYk vY s. üçün indikator diaqramý böyük YhYmiyyYtY malik-dir.

Dördtaktlý DYM ¨Cnin hYqiqi tsikllYri

MYlumdur ki, dördtaktlý mühYrriklYrdY bir iº tsikli dirsYkli valýn iki tam döv-ründY (720o dönümündY) vY ya porºenin dörd gediºindY baºa çatýr.

yani müºahidY etmYk mYqsYdilY vY mühYrrikin silindrlYri daxilindY gedYn proseslYri daha yaxºý baºa düºmYk üçün onlarýn qazpaylama fazasý vY indikator diaqramýnda P-V vY P ¨Cö koordinatlarýnda qeyd edilmiºdir. (ºYkil 2 vY 3).

D ¨C çýxarmanýn sonu;

B ¨C sormanýn sonu;

V ¨C alýºdýrma momenti;

Q ¨C çýxar-manýn baºlanðýcý;

A ¨C sormanýn baºlanðýcý.

ªYkil 2. Dördtaktlý karbüratorlu mühYrrikin sxemi (a), qazpaylama fazasý (b), indikator diaqramý (v) vY onun açýlýºý (q).

1 ¨C karbürator; 2 ¨C sorma klapaný; 3 ¨C alýºdýrma ºamý; 4 ¨C çýxarma klapaný.

Karbüratorlu mühYrriklYrdY (ºYkil 2) ra ¨C sorma, ac ¨C sýxma, cz ¨C yanma, zb ¨C geniºlYnmY, br ¨C ixrac proseslYrini göstYrir. Yanýcý qatýºýðýn silindrY sorulmasý A nöqtYsinY - sorma klapanýnýn açýlmaða baºlama momentinY, qurtarmasý isY B nöq-tYsinY - sorma klapanýnýn baðlanma momentinY tYvafüq edir. Sorma klapanýnýn nY-zYri tsiklY nYzYrYn (ra) tez açýlýb, gec baðlanmasýnda mYqsYd prosesin davamýný ar-týrmaq vY sorma prosesindYki YtalYt hadisYlYrindYn istifadY edYrYk silindrlYrin dol-masýný artýrmaqdan ibarYtdir. Yanýcý qatýºýq qabaqký tsikldYn silindrdY qalan yan-mýº qazlarla qarýºaraq iºçi qatýºýnýðý YmYlY gYtirir.

ݺçi qatýºýðý politropik olaraq sýxýlaraq yuxarý ölü nöqtYsinY (y.ö.n.) nYzYrYn bir qYdYr qabaqlama ilY (V nöqtYsi) alýºdýrma ºamýndan verilYn qýðýlcýmla mYvburi surYtdY alýºdýrýlýr. Alov yanma kamerasýnýn bütün hYcmi boyunca böyük sürYtlY (30...50 m/s) yayýlaraq y.ö.n. Ytrafýnda yüksYk istilik alýnmasýný tYmin edir. Bu za-man qazlarýn tYzyiq vY temperaturu YhYmiyyYtli dYrYcYdY artaraq, yanma prose-sinin davamý dirsYkli valýn 30...40o dönümünY tavafüq edir.

Qazlarýn geniºlYnmYsi zamaný mühYrrikdY faydalý iº alýnýr. Bu zaman tYzyiq vY temperaturun azalmasý politropik proses üzrY olur.

Çýxarma klapanýnýn açýlma momentindY (Q nöqtYsi) silindrin içYrisindY qazla-rýn tYzyiqi atmosfer tYzyiqindYn çox olduðu üçün, porºenin aºaðý ölü nöqtYsinY (a.ö.n.) doðru hYrYkYt etmYsinY baxmayaraq, yanmýº qazlar böyük sürYtlY (YvvYlcY 600...700 m/s, sonra isY 100...250 m/s) ixrac olunur, a.ö.n. ¨CdYn sonra isY qazlar porºenin kömYkliyi ilY silindrdYn qovulur (QarD xYtti). Silindrin yanmýº qazlardan tYmizlYnmYsi ixrac klapaný baðlanana qYdYr (D nöqtYsi) davam edir. TYsvir edilYn indikator diaqramý mühYrriki tYºkil edYn mexanizm vY sistemlYrin normal nizam-lanma vYziyyYtinY tYvafüq edir. Qida, alýºdýrma sistemi nizamlamalarýnýn, yanaca-ðýn keyfiyyYtinin vY s. dYyiºmYsi indikator diaqramýnýn formasýný bir qYdYr dYyiºY bilYr.

SYrbYst sormalý (basqýsýz) dördtaktlý dizel mühYrrikinin qazpaylama fazasý vY indikator diaqramlarý ºYkil 3-dY göstYrilmiºdir.

Sorma klapaný açýldýqda ArDaB xYtti üzrY silindrY tYmiz atmosfer havasý soru-lur, sonra Bs xYtti üzrY poliropik sýxma prosesi gedir. V nöqtYsi sýxma prosesinin sonunda yanacaðýn püskürülmY momentini göstYrir. Yanacaq yüksYk tYzyiqlY püs-kürüldükdYn sonra hava ilY qatýºýr, qýzýr, buxarlanýr vY sýxýlmýº havanýn yüksYk temperaturu nYticYsindY öz ¨C özünY alovlanma baº verir. Karbüratorlu mühYrriklYr-dYn fYrqli olaraq, dizellYrdY yanma prosesi iki mYrhYlYdY - YvvYlcY tYzyiq vY tem-peraturun kYskin artmasý (µ §) ºYraitindY (cz1 ¨C sahYsi), sonra isY tYzyiqin cü-zi dYyiºmYsilY (µ §) temperaturun artmasý ºYraitindY (z1 Z sahYsi) gedir.

D ¨C çýxarmanýn sonu;

B ¨C sormanýn sonu;

V ¨C püskürmY momenti;

Q ¨C çýxar-manýn baºlanðýcý;

A ¨C sormanýn baºlanðýcý.

ªYkil 3. SYrbYst sormalý dördtaktlý dizel mühYrrikinin sxemi (a), qazpaylama fazasý (b), indikator diaqramý (v) vY onun açýlýºý. (q)

1 ¨C sorma klapaný; 2 ¨C forsunka; 3 ¨C çýxarma klapaný.

Yanmadan sonra politropik geniºlYnmY prosesi çýxarma klapaný açýlana qYdYr (Q nöqtYsi) davam edir. Ýxrac prosesinin davamý yenY dY iºçi vY sorma proseslYri-nin hesabýna bir qYdYr artýrýlmýºdýr ki, (QarD sahYsi) silindrlYrin yanmýº qazlardan yaxºý tYmizlYnmYsi tYmin edilsin.

Dördtaktlý karbüratorlu vY dizel mühYrriklYrindY sýxma prosesi faktiki olaraq porºen a.ö.n. ¨CdYn keçdikdYn sonra baºladýðý üçün prosesin davamý tam proºenin tam gediºindYn (180o-dYn) az olur.

Dördtaktlý turbobasqýlý dizel mühYrrikinin indikator diaqramý ºYkil 4-dY veril-miºdir. Diaqramdan göründüyü kimi turbobasqýlý mühYrriklYrdY sorma prosesinin tYzyiqi nYinki atmosfer tYzyiqindYn, hYtta çýxarma prosesinin tYzyiqindYn dY yük-sYk olur. Buna görY diaqramda sorma xYtti ixrac xYttindYn yuxarýda yerlYºir vY bu xYtlYrin kYsiºmYsindYn alýnan sahY müsbYt sahY hesab edilir (mühYrrikin gücünün artdýðýný göstYrir).

ªYkil 4. Dördtaktlý turbobasqýlý dizel mühYrrikinin sxemi (a) vY indikator diaq-ramý (b). 1 ¨C qaz turbini; 2 ¨C kompressor.

Ýkitaktlý mühYrriklYrin hYqiqi tsikllYri

Ýkitaktlý mühYrriklYrdY bir iº tsikli dirsYkli valýn bir tam dövründY (360o dönü-mündY) vY ya proºenin iki gediºindY baº verir.

Ýkitaktlý karbüratorlu vY dizel mühYrriklYrinin indikator diaqramýndan (ºYkil 5) göründüyü kimi sýxma, yanma vY geniºlYnmY proseslYrinin axýmý eynilY müvafiq dördtaktlý mühYrriklYrdY olduðu kimidir. sas fYrq silindrlYrin doldurulmasýnda (sorma prosesi) vY ixrac qazlarýndan tYmizlYnmYsindY (ixrac prosesi) müºahidY olunur. Ýkitaktlý mühYrriklYrdY bu proseslYr porºenin a.ö.n. yaxýnlýðýnda hYrYkYti-nin bir hissYsindYn istifadY edilYrYk icra edilir.

ªYkil 5. Ýkitaktlý çarxqolu ¨C kameralý üflYmYli karbüratorlu (a) vY birbaºa üflY-mYli dizel (b) mühYrriklYrinin indikator diaqramý.

Karbüratorlu ikitaktlý mühYrriklYrdY iº taktýnýn sonuna yaxýn porºen xaricetmY pYncYrYsini açýr (v nöqtYsi) vY iºlYnmiº qazlar atmosferY xaric olunmaða baºlayýr. Porºen bir qYdYr dY a.ö.n. doðru hYrYkYt etdikdYn sonra üflYmY pYncYrYsini açýr vY yeni yanýcý qatýºýq silindrY daxil olur. Porºenin y.ö.n. - Y hYrYkYti davam etdikcY YvvYlcY üflYmY pYncYrYsi, sonra isY ixrac pYncYrYsi (a nöqtYsi) baðlanýr. Bundan sonra sýxma, yanma vY s. proseslYr analoji olaraq davam edir.

BelYliklY, indikator diaqramýnýn va (ºtrixlYnmiº sahY) mYntYqYsi ixrac vY sor-ma (üflYmY) proseslYrinY müvafiqdir. Göründüyü kimi silindrin iºçi hYcminin µ § hissYsi sorma vY ixrac proseslYri üçün istifadY olunur. Bu da öz növbYsindY indika-tor diaqramýnýn faydalý sahYsinin (mühYrrikin gücünün) bir qYdYr azalmasýna sYbYb olur. Ýkitaktlý dizel mühYrriklYrindY sorma vY ixrac proseslYrinin gediº xarakteri ikitaktlý karbüratorlu mühYrriklYrinkinY oxºardýr. Ýkitaktlý dizellYrdY üfürmY naso-sundan istifadY olunduðu üçün üstYlik doldurma nYticYsindY diaqram atmosfer xYt-tindYn (Po) yuxarýda yerlYºmiºdir. Bu dizellYrdY üfürmY prosesi silindrin divarýn-daký pYncYrYlYr vasitYsilY, iºlYnmiº qazlarýn çýxarýlmasý isY klapan vasitYsilY gedir.

Ýkitaktlý mühYrriklYrdY üflYmY pYncYrYsinin hündürlüyü µ §porºenin gediºinin 0,12...0,25 hissYsini tYºkil edir.

Mövzuya aid testlYr

1. MühYrrikdY neçY mexanizm, neçY sistem var?

A) 3 mexanizm, 6 sistem;

B) 4 mexanizm, 6 sistem;

C) 3 mexanizm, 5 sistem;

D) 2 mexanizm, 3 sistem;

D) 1 mexanizm, 3 sistem.

2. MühYrrik neçY Ysas hissYdYn ibarYtdir.

A) 2; B) 4; C) 5; D) 3; E) 6.

3. HYr bir mühYrrikin iºlYmYsi üçün onda hansý proseslYr yerinY yetirilmYlidir?

A) sorma, yanma, çýxarma

B) sorma, sýxma;

C) sorma, sýxma, yanma, çýxarma;;

D) sýxma, yanma, çýxarma;

E) yanma, çýxarma.

4. Çarxqol ¨Csürgüqol mexanizminin vYzifYsi nYdir?

A) klapanlarýn iºini mizamlamaq;

B) mühYrrikin yanacaqla tYmin etmYsi;

C) mühYrrikin soyudulmasýný tYmin etmYk;

D) porºenin irYli ¨Cgeri hYrYkYtini dirsYkli valýn fýrlanma hYrYkYtinY çevirmYk.

E) mühYrrikin iºY salýnmasýný asanlaºdýrmaq.

5. Nazim çarxýn vYzifYsi nYdir?

A) avtomobilin arxaya hYrYkYtini tYmin etmYk;

B) dirsYkli valý hYrYkYtY gYtirmYk;

C) avtomobili dayandýrmaq;

D) porºenlYri ölü vYziyyYtdYn çýxartmaq;

E) klapanlarýn iºini nizamlamaq.

6. ݺlYtdiyi yanacaðýn növünY görY DYM mühYrriklYri neçY qrupa bölünür?

A) 4; B) 3; C) 2; D) 5; E) 6.

7. Traktorlar tYyinatýna görY neçY qrupa bölünürlYr?

A) 2; B) 4; C) 3; D) 6; E) 5.

8. Hansý dartý sinifinY aid olan traktorlar kYnd tYsYrrüfatýnda istifadY olunur?

A) 70 kN ¨Cdan yuxarý;

B) 60 kN ¨Cdan yuxarý;

C) 50 kN ¨Ca qYdYr;

D) 60 kN ¨Ca qYdYr;

E) 70 kN ¨Ca qYdYr.

9. YüksYk tYzyiqli yanacaq nasosunun vYzifYsi nYdir?

A) yanacaðýn yandýrýlmasýný tYmin etmYk;

B) iºçi qarýºýq hazýrlamaq;

C) yanacaðý tYmizlYmYk;

D) yanacaðýn yüksYk tYziyiqlY silindrin daxilinY püskürdülmYsini tYmin etmYk;

E) mühYrriki tYmiz hava ilY tYmin etmYk.

10. Sürgüqolu dirsYkli valýn hansý boyununa baðlanýr?

A) dirsYkli valýn baºlýðýna;

B) Yks yüklYrY;

C) sürgüqol boyunlarýna;

D) ana boyuna;

E) ana vY sürgüqol boyunlarýna.

11. Diferensialýn vYzifYsi nYdir?

A) avtomobili dayandýrmaq;

B) avtomobilin düz yolda hYrYkYtini tYmin etmYk;

C) avtomobilin arxaya hYrYkYtini tYmin etmYk;

D) avtomobilin döngYlYrdY hYrYkYtini tYmin etmYk;

E) avtomobilin sürYtini tYnzimlYmYk.

12. MühYrrikin yaðlanmasýnda hansý üsullardan istifadY olunur.

A) çilYmY vY kombinY edilmiº;

B) mYcburi, çilYmY vY kombinY edilmiº;

C) mYcburi vY kombinY edilmiº;

D) çilYmY vY mYcburi;

E) kombinY edilmiº üsul.

13. Müasir avtomobil vY traktorlarda tormoz ötürücüsü hansý tYsirli olur?

A) hidravliki, mexaniki vY vakuum;

B) hidravliki vY pnevmatik;

C) hidravliki, mexaniki, pnevmatik vY vakuum;

D) mexaniki vY vakuum;

E) pnevmatik vY vakuum.

14. ÝliºmY muftasýnýn vYzifYsi nYdir?

A) hYrYkYtin dirsYkli valdan sürYtlYr qutusuna ötürülmYsini dayandýrmaq vY lazým

gYldikdY yenidYn sYlis birlYºdirmYk;

B) avtomobilin arxaya hYrYkYtini tYmin etmYk;

C) avtomobili dayandýrmaq;

D) mühYrriki iºY salmaq;

E) avtomobilin döngYlYrdY hYrYkYtini tYmin etmYk.

15. Hansý mühYrriklYrY 2 taktlý mühYrriklYr deyilir?

A) iº tsikli dirsYkli valýn 1;

B) iº tsikli dirsYkli valýn 2;

C) iº tsikli dirsYkli valýn 3;

D) iº tsikli dirsYkli valýn 4;

E) 5 tam dövründY baºa çatan mühYrriklYrY.

16. MühYrrik yeni iºY salýnanda onu hansý enerji mYnbYyi enerji ilY tYmin edir?

A) variator;

B) generator;

C) induksiya makarasý;

D) akkumliyator;

E) starter.

17. Qida sisteminin vYzifYsi nYdir?

A) porºenin irYli ¨Cgeri hYrYkYtini tYmin etmYk.

B) mühYrrikin yaðlanmasýný tYmin etmYk;

C) mühYrrikin soyudulmasýný tYmin etmYk;

D) dirsYkli valýn dövrlYr sayýný tYmizlYmYsi;

E) mühYrriki iºçi qarýºýq vY yaxud tYmiz hava ilY tYmin etmYk;

18. Ýki ölü nöqtY arasýndaký mYsafY necY adlanýr?

A) yanma kamerasýnýn hYcmi.

B) sýxma dYrYcYsi.

C) silindirin ümumi hYcmi.

D) porºenin yolu.

E) porºenin uzunluðu.

19. Yanýcý qrýºýðýn YldY edilmY üsuluna görY mühYrriklYr neçY qrupa bölünür?

A) 10. B) 4. C) 6. D) 8. E) 2.

20. Hansý mühYrriklYrdY yanýcý qarýºýq sýlindirin daxilindY hazýrlanýr?

A) karbüratorlu vY dizel

B) karbüratorlu

C) qazla iºlYyYn.

D) dizel...

E) karbüratorlu vY qazla iºlYyYn.

21. Yanýcý qrýºýq silindirdYn kYnarda hazýrlanan hansý mühYrriklYrdir?

A) dizel vY qazla iºlYyYn.

B) dizel.

C) qazla iºlYyYn.

D) karbürator.

E) karbüratorlu vY dizel.

22. Tsikilin YldY edilmY üsuluna görY mühYrriklYr neçY qrupa bölünür?

A) 6 B) 4. C) 2. D) 8. E) 10.

23. Dünyada ilk neft qurðusu harada qazýlmýºdýr.

A)1865- ci ildY Dubayda B) 1864 ¨Ccü ildY Kubanda; C) 1874 cü ildY SYudiyY rYbistanýnda; D) 1854-cü ildY Ýranda; E) 1848-ci il AzYrbaycan;

24. Karbüratorlu mühYrriklYrdY sýxma dYrYcYsi (µ § ) hansý hüdudda qYbul edilir.

A) 10....14; B)8...12; C) 6....9; D)12....15; E)16....20;

25. Ýki ölü nöqtY arasýndaký mYsafY necY adlanýr?

A) yanma kamerasýnýn hYcmi.

B) sýxma dYrYcYsi.

C) silindirin ümumi hYcmi.

D) porºenin yolu.

E) porºenin uzunluðu.

AZRBAYCAN DÖVLT AQRAR UNIVERSITETI

MÜHNDÝSLÝK FAKULTSÝ

KND TSRRÜFATI TEXNÝKASI
kàfedrasý

MÜHAZÝRCÝ: DOSENT ÝSAYEV AYDIN YUNÝS OÐLU

FYnn: Tarktor vY avtomobillYr (mod -2)

MühazirY 2

MÖVZU: SORMA V SIXMA PARAMETRLRÝNÝN TYÝNÝ.

MühazirYnin planý:

Sorma prosesi.

Sýxma dYrYcYsi vY onun seçilmYsi.

Sorma prosesinin sonundaki tYyziq vY temperaturun tYyini.

Sýxma prosesinin sonundaki tYyziq vY temperaturun tYyini.

DBIYYAT SIYAHISI

1. Áîëòèíñêé Â.Í. Òåîðèÿ, êîíñòðóêöèÿ è ðàñ÷åò òðàêòîðíûõ è àâòîìîáèëüíûõ äèâèãàòàëåé. Èçä.

2. F..NAMAZOV. TRAKTOR V AVTOMOBÝL MÜHRRÝKLRÝNÝN NZRÝYYSÝ

GNC 2017

SORMA PROSESÝ.

Sorma prosesi ºYrti olaraq a1 nöqtYsindYn (ºYkil 1.), yYni hYlY porºen y.ö.n.-nY çatmamýº sorma klapanýnýn açýlma momentindYn baºlayýr vY a2 nöqtYsindY, yYni porºen a.ö.n.-dYn keçdikdYn sonra sorma klapanýnýn baðlama momentindY qurtarýr. Faktiki olaraq isY silindrlYrin yeni yüklY doldurulmasý porºenin y.ö.n.-Y doðru hY-rYkYti zamaný baº verY bilYr. Lakin baºlanðýc momentdY (r nöqtYsi) µ §vY µ § nöqtYsindY µ §, sorma prosesindY µ § qYbul edilir, nYhayYt porºen a.ö.n.-Y çatdýqda (a nöqtYsi) silindrin dolmasý zamaný tYqyiq itkisi aºaðýdaký kimi xarakteri-zY edilY bilYr.

µ § (2.1)

ªYkil 1. Dördtaktlý mühYrriklYrdY qaz mübadilYsi

Klapanlarýn keçid sahYsinin, porºenin sürYtinin vY s. dYyiºmYsi nYticYsindY sorma prosesindY silindrdYki tYzyiq mütYmadi dYyiºir vY faktiki olaraq indikator diaqramýnda sorma xYtti dalðavari olur, bu da yeni sorulan yükün qeyri-müntYzYm hYrYkYt etdiyini göstYrir. Yeni mühYrrik layihYlYndirilYrkYn sorma sisteminin dal-ðavari YtalYtindYn sYmYrYli istifadY edilmYsi nYzYrY alýnýr. Sorma sistemi parametr-lYri düzgün seçildikdY mühYrrikin nominal iº rejimindY YtalYt vY dalðavari proses-lYrin nYticYsindY silindrlYrin 10...15 faiz YlavY doldurulmasýna nail olmaq müm-kündür.