Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

24. JAGU

KOOSTÖÖ JUSTIITS- JA SISEKÜSIMUSTES

1. Sissejuhatus
Ühinemislepingu seletuskirja selle osa koostas õigus- ja siseasjade koostöö töögrupp koosseisus Dorel Käosaar, Varmo Rein, Raul Savimaa, Risto Kasemäe Politseiametist, Lenno Reimand Keskkriminaalpolitseist, Meelis Ratassepp Kaitsepolitseiametist, Ago Tikk Piirivalveametist, Katrin Savomägi, Klen Jäärats, Priit Seimann ja Mai-Liis Raud Kodakondsus- ja Migratsiooniametist, Gina Kilumets Andmekaitse Inspektsioonist, Ülle Raig, Imbi Markus, ja Kaisa Parkel Justiitsministeeriumist, Eve-Ly Kübard Rahandusministeeriumist ja Lauri Bambus Välisministeeriumist, Kristiina Viilu ja Regina Valge Siseministeeriumist koostöös teiste töögrupi liikmetega.
Justiits- ja siseküsimustest sai ELi tegevusvaldkond 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu lepingu VI jaotisega "Õigus- ja siseasjade koostöö sätted" (III sammas).
Justiits- ja siseküsimuste acquis` käsitleb järgmisi tegevusvaldkondi:

• 
  liikmesriikide välispiiride ületamise eeskirjad, sh viisapoliitika
  
• 
  sisserändepoliitika (e. immigratsioonipoliitika) ja poliitika kolmandate riikide kodanike suhtes, sealhulgas
  a) kolmandate riikide kodanike sissesõidu- ja liikumistingimused liikmesriikide territooriumil;
  b) kolmandate riikide kodanike elamistingimused liikmesriikide territooriumil, kaasa arvatud perekondade taasühinemine ja tööhõivevõimaluse kättesaadavus;
  c) võitlus kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku immigratsiooni, elamise ja töötamise vastu liikmesriikide territooriumil;
  
• 
  varjupaigapoliitika
  
• 
  narkomaaniavastane võitlus
  
• 
  petturluse- ja korruptsioonivastane võitlus
  
• 
  politseikoostöö võitluseks terrorismi, uimastiäri ja organiseeritud kuritegevusega
  
• 
  õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades
  
• 
  tollikoostöö
  

III sammas ei ole oma olemuselt riigiülene, vaid reguleerib ELi liikmesriikide valitsuste vahelist koostööd. Sellest tulenevalt sõlmisid liikmesriigid valdkonna reguleerimiseks kõikides olulisemates riikidevahelist koostööd vajavates valdkondades konventsioone. Valitsustevahelise koostöö meetod osutus aga ebaefektiivseks, kuna enamik konventsioonidest ei jõustunud, sest mitmed liikmesriigid jätsid konventsioonid ratifitseerimata. Sellest lähtuvalt otsustatigi viisa-, pagulas- ja migratsioonipoliitika ning isikute vaba liikumist käsitlevad teised sätted (näiteks õigusalane koostöö tsiviilasjades) Amsterdami lepinguga inkorporeerida EÜ asutamislepingusse ja seeläbi delegeerida otsustamine nendes küsimustes ühenduse pädevusse I samba all. Seega jäi Amsterdami lepingu jõustumisega 1.mail 1999.a acquis' III samba, so. valitsustevahelise koostöö raamidesse vaid politseikoostöö ning justiitskoostöö kriminaalasjades.

Amsterdami lepinguprotokolliga 2 inkorporeeriti liikmesriikide kokkuleppel ELi õigustikku ka Schengeni acquis', mis käsitleb välispiiride valve ja nende ületamisega ning politsei- ja justiitskoostööga seotud küsimusi. Aastatel 2000 ja 2001 võttis nõukogu vastu liikmesriikide vahel sõlmitud konventsioone asendavad määrused, mis jõustusid valdavalt 2002. aastal.

2. Eesmärk
Euroopa Liidu lepingu artikkel 2 sätestab liidu eesmärkidena muuhulgas sisepiirideta ala loomise ja seeläbi majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ning liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana säilitamise ja arendamise, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega kui ka kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete võtmisega.
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 3 lõike 1 alajaotis d sätestab ühenduse eesmärkide saavutamise ühe vahendina meetmeid, mis käsitlevad isikute sissesõitu ja liikumist Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise – viisa-, varjupaiga-, sisserände- ja muu isikute vaba liikumisega seotud sätete kohaselt.
EL lepingu VI osa kohaselt käsitlevad III samba küsimused liikmesriikidevahelist politseikoostööd ning justiitskoostööd kriminaalasjades.
Politsei- ja õiguskoostöö kriminaalasjades eesmärgiks on pakkuda oma kodanikele maksimaalset julgeolekut, mis tuleb saavutada kuritegevuse vältimise ja selle vastu võitlemisega. Politseikoostööd iseloomustab senisest kooskõlastatum kriminaaljälitustalitus, parem info ning ühine ametnike väljaõpe. Õiguskoostöö eesmärgiks on aga vastavate ametkondade koostöö kiirendamine ja kergendamine. Lisaks tuleb vältida pädevuskonflikte kooskõlastades koostööks nõutavad riiklikud eeskirjad.