Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Kemikaaliohutus ja geneetiliselt muundatud organismid

Kemikaalide valdkonnas on Eestil veel osaliselt täitmata mitmed EL liikmelisuseks vajalikud kohustused õigusloome osas, näiteks tuleb välja töötada õigusaktid häid laboritavasid puudutava seadusandluse harmoneerimiseks ning mürgistuste ja traumade arvele võtmiseks ja põhjuste väljaselgitamiseks, kaasajastada tuleb uuest ainest teavitamise õiguslik alus.
Geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) keskkonda viimise ja turustamise direktiiv 90/220/EMÜ asendati täielikult direktiiviga 2001/18/EÜ ning seetõttu tuleb uuendada ka direktiivi harmoneerivaid õigusakte, eelkõige Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadust. Kuna Euroopa Ühendus on ühinenud ka Cartagena bioloogilise ohutuse protokolliga (nõukogu otsus 2002/628/EÜ). Protokoll reguleerib GMO-de ohutut kasutamist ja nende piiriülest liikumist. Eesti õigusakte on vaja muuta seoses GMO-de transpordiga. Ühtlustamine tagatakse hiljemalt ühinemishetkeks.

Müra

Taani Transpordiministeeriumi ja Lennuameti koostööna algatati 2001. aasta novembris algatatud projekt “Tallinna lennujaamast tuleneva müra seire” (Noise Monitoring in Tallinn due to Operation of Airport (Ülemiste)) eesmärgiga tagada direktiivi 2002/30/EÜ müra-alaste kitsendustega seotud reeglite ja protseduuride kehtestamisest lennuväljadele ja direktiivi 2002/49/EÜ keskkonnamüra hindamisest ja juhtimisest rakendamine Eestis. Projekt kogumaksumusega 6,1 miljonit krooni hõlmab väljaõpet, seadmeid ja tehnilist abi õigusaktide väljatöötamisel. Kuna käesoleval hetkel puuduvad eelnimetatud direktiivide nõuete kehtestamiseks vajalikud delegatsioonid Lennundusseaduses, on eelnevalt vaja teha vastav seaduse täiendus. Täiendatud seadus võetakse vastu 2004. aasta alguses ja selle alusel väljaantud määrused ühinemishetkeks.
Mootorsõidukite mürataset käsitlevate direktiivide harmoneerimine jätkub kuni ühinemiseni. Eraldi kehtestatakse mopeedide müratasemete piirväärtused (direktiiv 97/24/EÜ alusel) 2004. aastal. Kuna käesoleval hetkel puudub piirväärtuste kehtestamiseks vajalik delegatsioon Välisõhu kaitse seaduses, on eelnevalt vaja teha vastav seaduse täiendus.
Välistingimustes kasutatavate seadmete müratasemete direktiivi 2000/14/EÜ alusel on koostamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse eelnõu välitingimustes kasutatavate seadmete müratasemete määramise meetodid ja märgistamine. Kuna käesoleval hetkel puudub määruse kehtestamiseks vajalik delegatsioon Seadmete energiatõhususe seaduses, on eelnevalt vaja teha vastav seaduse täiendus. Täiendatud seadus jõustub 2003. aasta lõpus ja selle alusel kehtestatakse vastav määrus ühinemishetkeks.
Keskkonnamüra hindamise ja juhtimise alane direktiivi 2002/49/EÜ harmoneerimiseks muudetakse sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrust nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Praegu on üle võetud müratasemete tervisemõju määramise ja hindamise metoodika. Veel ei ole määratud vastutav asutus ja selle ülesanded (kes koostab mürakaardid, hindab, kinnitab ja kogub informatsiooni). Harmoneerimine tagatakse ühinemise hetkeks.

Tuumaohutus ja kiirguskaitse

Uus kiirgusseaduse eelnõu ja selle rakendamiseks vajalikud määrused tagavad kiirguskaitse valdkonna põhilise vastavuse EL vastavale õigusele. Kiirgusseaduse eelnõu esitatakse 2003. aasta I poolaastal. Kiirgusseaduse eelnõu näeb ette kiirgusohutuse riikliku programmi, sh radioaktiivsete jäätmete käitlemise arengukava koostamise iga kümne aasta tagant. Programmi koostab ja esitab selle Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Keskkonnaministeerium. Kiirgusseadusega sätestatakse 56 kiirguskaitsealast mõistet, mis aitavad kaasa ühtse kiirguskaitsealase terminoloogia kujunemisele. Eelnõu sätestab pädevad asutused kiirgusohutuse alal – Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni.

5. Mõjud
EL-i tellimusel läbiviidud uurimuses “Keskkonna acquis’ ülevõtmise tulud kandidaatriikidele” (The Benefits of Compliance with the Environmental Acquis for the Candidate Countries, ECOTEC Research and Consulting Ltd., 2000) on toodud välja see peamine kasu, mida kodanikud ja ökosüsteemid acquis’ nõuete täielikul rakendamisel saavad:

• 
  paraneb elukvaliteet peamistes põlevkivi kasutavates tööstuspiirkondades - märkimisväärselt vähenevad heitkogused soojuselektrijaamadest. Paraneb kütuste kvaliteet ja liikluskorraldus, eriti tuntav on õhkupaisatavate autoheitgaaside vähenemine suurtes linnades (Tallinn, Tartu jne);
  

• 
  väheneb toitainete ja mürgiste ainete heide Läänemerre (seega rakendame ka HELCOMi nõudeid), paraneb oluliste supelrandade vete kvaliteet (n Pärnu);
  

• 
  kuna spetsiifilised jäätmeprobleemid on seotud just põlevkivitööstusega, siis nende käitamine hakkab toimuma viisil, mis põhjustab kohalikule elanikkonnale vähem ohte. Kaovad nõukogudeaegsed reostatud prügilad ja jäätmete mahapanekukohad, jäätmemajandus seatakse inimese tervisele sõbralikele alustele;
  

• 
  tegeletakse sellega, et looduskaitsele turba tootmisest, soode ja rabade kuivendamisest ja tööstustusest pärinevast saastest (eriti Ida-Virumaal) ning teedevõrgu laiendamisest ja turismist tulenevad ohud kõrvaldada ja parandada looduskaitse taset;
  

• 
  analüüsid näitavad, et rohkem kui 80% rahaliselt mõõdetavast kasust, on seotud inimeste tervise paranemisega, mis tuleneb reostuse (eriti õhusaastuse) vähenemisest;
  

• 
  looduskaitse tagaks täieliku vastavuse korral Euroopa Liidu nõuetele väärtuslike elupaikade ja ohustatud liikide kaitse sotsiaalsest ja majanduslikust tegevusest põhjustatud ohtude eest.
  

Keskkonna acquis’ rakendamine toob kaasa muudatusi teiste sektorite töös ja neid võiks kirjeldada järgmiselt: