Paide tänavate valgustuse projekt Arenguplaan
Olemasoleva tänavavalgustussüsteemi kirjeldus
Yüklə 0,66 Mb.
|
- Bu səhifədəki naviqasiya:
- Rakendatud investeeringute tulemuste hindamine
Olemasoleva tänavavalgustussüsteemi kirjeldusPaide linn on tänavavalgustussüsteemi omanik. Eesti Energia valduses on 57% tänavavalgustussüsteemis kasutusel olevatest elektripostidest ja on õigus neid kasutada valgustite toiteliinide toena. Tänavavalgustusega seotud elektrienergia jaotussüsteemi renoveerimisel , kannab linn tänavavalgustussüsteemi osade renoveerimiskulud. Paide Linnavalitsuse planeerimisosakond vastutab tänavavalgustussüsteemi toimimise eest. Hetkel on süsteemi ekspluatatsioon ja hooldus antud lepingu alusel erafirmale. Paide tänavavalgustussüsteemi üldkirjeldus Suurem osa Paide linna tänavavalgustussüsteemist on järk-järguliselt ehitatud viimase 30 - 40 aasta jooksul ja tänaseks on 97% tänavate 37 km kogupikkusest valgustatud, kaasaarvatud peatänavad Tallinna ja Pärnu , kogupikkusega3,4 km. Nelja valgustamata tänava kogupikkuseks on 1,2 km. Tänavavalgustussüsteemis on kasutusel ühepoolne valgustite paigutus. Valgustite koguarv on 1148. Elektripostide koguarv on 1091. Mitmele elektripostile on paigaldatud kaks valgustit. Valgustuskvaliteet varieerub tänavate lõikes kui ka piki tänavaid . Kõrvaltänavatel ei ole saavutatud vajalikku valgustuse ühtlust. Seoses halva valgusjaotusega valgustite kasutamisega ja valgustite halva asetusega toimub valguse raiskamine majade fassaadide, aedade valgustamiseks. Samuti on paljud vanad valgustid ja elektripirnid ebaefektiivsed ja halva kvaliteediga. Mõned tänavad on ebapiisavalt valgustatud ka seoses elektripostide vahelise pika vahemaa tõttu. Mõningatel tänavatel, näiteks Suur-Aia and Pärnu tänavatel, halvendavad valgustuse kvaliteeti põlispuud. Kõikide nende tegurite koosmõjul on tänavavalgustussüsteem ebaefektiivne. Valgustussüsteemis kasutatavateks põhielementideks on valgustid elavhõbeda- ja kõrgrõhu naatriumlampidega (HPS), betoon-, puit- ja teraspostid ja ülekandeliinid ( isoleerimata juhtmetega õhuliinid, õhu- ja maa-alused kaablid). Tänavavalgustussüsteemi toide toimub läbi 30 lülituskilbi . Igas lülituskilbis on elektrienergia arvesti ja juhtimisahelad. Kuus lülituskilpi on varustatud fotoreleedega. Igal kuul elektritarbimine kilpide lõikes registreeritakse ja sisestatakse Paide linna tänavavalgustuse andmebaasi. Paigaldatud elektrivõrgu alajaamadel on piisav võimsus tänavavalgustussüsteemi laiendusteks. 2002. aastal oli Paide tänavavalgustuse teenindusefirma mõõtmistulemuste kohaselt tänavavalgustuse aastane ekspluatatsiooniaeg 3766 tundi. Mõningate lülituskilpide teeninduspiirkondades oli tänavavalgustuse ekspluatatsiooniaeg limiteeritud, kuid Paide üldiseks tänavavalgustuse ekspluatatsiooni praktikaks on ekspluateerida süsteemi pimedal ajal maksimaalselt, nii talvel kui ka suvel. Viimase kolme aasta jooksul on tänavavalgustust osaliselt renoveeritud. Rekonstrueerimistööd on põhiliselt hõlmanud vanade valgustite väljavahetamist ja kui vajalik isoleerimata juhtmetega õhuliinide asendamist õhukaablitega. Mõningatel juhtudel on ka paigaldatud uued elektripostid. Kokku on paigaldatud 325 uut valgustit 32 tänaval, mis tähendab seda, et 28% kõikidest valgustitest on välja vahetatud. Kümnel tänaval, kogupikkusega 3,7 km, kaasaarvatud Lembitu park, on kõik valgustid välja vahetatud. Uued valgustid on peamiselt paigaldatud 70W, 100W and 150W HPS pirnidega. Mõningatel tänavatel, näiteks Tööstuse tänaval, on toimunud täielikud või osalised rekonstrueerimistööd (uued valgustid, elektripostid, kaablid). Üks lülituskarp on välja vahetatud Mündi tänaval. Tänavavalgustussüsteem hõlmab ka dekoratiivse ja lausvalgustuse elemente. Selliseid valgustuspunkte on kümme, mille kogu nominaalne võimsus on 10.39 kW. Tänavavalgustussüsteemi elementide tehniline andmed on esitatud lisas 3.1.2 vastavalt Paide linna kaasajastatud tänavavalgussüsteemi andmebaasile. Tänavavalgustussüsteemi kohta on need andmed esitatud kokkuvõtvalt ka lisas 3.1.1. Paide linna tänavavalgustuskaart, kaasaarvatud elektripostide ja lülituskilpide paigutus, on esitatud lisas 2. Paide tänavavalgustussüsteemi toidetakse elektrivõrgu alajaamadest, mis asuvad Eesti Energia AS Rapla-Järva piirkonna jaotusvõrgu administratiivalal. Üldiselt saab linna administratsioon avaldada ainult soovituslikku mõju Eesti Energia tegevusele (näiteks linnavalitsus annab välja ehituslubasid, kinnitab ehitusprojekte , jne.). Tänavavalgustuse osas on Paide linna ja Eesti Energia vahel olnud küllaltki tihedad kontaktid ja koostöö, kuna Eesti Energia omanduses on mõningad tänavavalgustuskomponendid, näiteks 58% elektripostide koguarvust (vaata paragrahv C.4). Lisaks tänavavalgustussüsteemi rekonstrueerimisele sõltub süsteem ka Eesti Energia jaotusvõrgu rekonstrueerimisest. Jaotusvõrgu rekonstrueerimise suund on asendada isoleerimata õhuliinid õhukaablitega, et suurendada jaotusvõrgu töökindlust. Sellise rekonstrueerimise puhul Eesti Energia poolt tuleb tänavavalgustuse toiteks vajalikud õhukaablid paigaldada linnal. Hetkel ei kavanda Eesti Energia Paide linna jaotusvõrgu ulatuslikku rekonstrueerimist. Rekonstrueerimistööd sõltuvad peamiselt jaotusliinide tehnilistest olukorrast ja uute tarbijate liitumisest elektrivõrguga. Sellisel juhul võib osa jaotusvõrgu lõike rekonstrueerida Eesti Energia ja tihe koostöö Paide linna ja Eesti Energia vahel on vajalik, seoses selliste rekonstrueerimistega kui ka Paide linna poolt kavandatud edasise tänavavalgustuse rekonstrueerimisega. Valgustite ja lampide tehniline informatsioon Hetkel on Paide linna tänavavalgustussüsteemis 1148 valgustit. Umbkaudu 70% valgustitest on varustatud kõrgsurve elavhõbedalampidega ja ülejäänud 30% kõrgsurve naatriumlampidega. Elavhõbedalampe (250 W and 400 W) kasutatakse kõige enam (umbes 70%). Lampide ja nende võimsuste jaotus on esitatud tabelis C.1.
Paide linna tänavavalgustussüsteemi lampide nominaalvõimsus on 255.4 kW, kaasaarvatud 325 uude (väljavahetatud) valgustisse paigaldatud lampide nominaalvõimsus 325 kW. Süüte- ja juhtimisseadmed on vajalikud tänavavalgustuses kasutatavate kõrglahenduslampide puhul. See ballast põhjustab elektrikadu, mis suurendab elektritarbimist võrgust. Ballasti kadusid võib väljendada ballasti kao koefitsiendi abil: lambi võrgust tarbitav võimsus / lambi nominaalvõimsus. Vanades valgustites kastutatud elektromagnetilised ballastid on nii faasi kondensaatoriga kui ka ilma. Elektritarbimine võrgust on väga suur ballasti puhul, kui puudub faasi kondensaator, nagu on näidatud tabelis C.2. Enam kui pooled Paide vanadest valgustitest on varustatud faasi kondensaatoriga ja kõikide vanade valgustite keskmiseks liitseadise kao koefitsiendiks on hinnatud 1,2 edasiste elektritarbimise arvutuste puhul, samal ajal kui uute valgustite puhul oleks koefitsiendiks 1,1. Arvestades ballasti kadusid, on Paide olemasoleva tänavavalgustussüsteemi võimsustarve 299.9 kW, kui kõik lambid põlevad. Hetkel on olemasolevas tänavavalgustussüsteemis kasutusel erinevat tüüpi valgustid. Andmed vanade valgustite tüüpide kohta puuduvad. Üldiselt on enamikel valgustitel avatud armatuur ehk ilma tolmu ja niiskuse kaitseta, mis väljendub valgusti madalas efektiivsuses. Eelmiste tänavavalgustuse rekonstrueerimiste ajal on paigaldatud erinevate tootjate valgusteid. Tabel C.2. 250 W nominaalvõimsusega elavhõbedalambiga varustatud valgustite võimsustarbe mõõtmistulemused
Uute paigaldatud valgustite jaotus on esitatud tabelis C.3. Kõige rohkem paigaldatud valgusti tüüp on olnud Myra, mis moodustab umbes 78% kõikidest paigaldatud uutest valgustitest. Nimetatud valgustite tootja on Itaalia ettevõte SBP SpA. Enamikul juhtudel on uued valgustid paigaldatud koos HPS pirnidega. Tabel C.3. Paigaldatud uute valgustite tüübid ja kogused
Elektriliinid Tänavavalgustussüsteemi elektriliinide kogupikkuseks on Paides umbkaudu 35.5 km. Elektriliinide jaotus liikide lõikes on esitatud tabelis C.4.
Õhukaableid on paigaldatud viimaste aastate jooksul, kui on teostatud tänavavalgustuse rekonstrueerimistöid ja kõik nad on heas tehnilises korras. Isoleerimata juhtmetega õhuliinide ja maa-aluste kaablite tehniline seisund on osaliselt kehv. Isoleerimata juhtmed põhjustavad lühiseid tugeva tuulega või kui nad satuvad kontakti puuokstega. Juhul kui leiab aset lühiühendus, on tagajärjeks lühivool, mis kahjustab liine ja seadmeid. Vanade valgustite seni tehtud asendamise ajal on isoleerimata juhtmetega olemasolevad õhuliinid paljudel juhtudel asendatud õhukaabelliinidega, et suurendada tänavavalgustussüsteemi töökindlust. Vastavalt tänavavalgustuse hooldusfirma AS Connecto informatsioonile on maa-alused kaablid mõnedes kohtades halvas tehnilises seisukorras, näiteks Soo tänava piirkonnas. Üldjuhul ei ole maa-aluste kaablite tehnilist seisukorda uuritud. Nende kaablite kohta on tehnilist informatsiooni saadud peamiselt tänavavalgustuse rekonstrueerimistööde käigus, kui on tekkinud vajadus mõningad maa-alused kaablid välja vahetada. Valgustite toed Hetkel on valgustitugede põhiliseks liigiks postid, mille koguarvuks on 1089. Kaks valgustit asetsevad seinal. Kasutusel on kolme liiki poste: puitpostid, betoonpostid ja teraspostid. Postide jaotus liikide lõikes on esitatud tabelis C.5.
Umbes 50% olemasolevatest betoonpostidest ja 10% puitpostidest ja kõik teraspostid kuuluvad Paide linnale, kuna ülejäänud kuuluvad Eesti Energia’le . Kokku 58% olemasolevatest postidest on Eesti Energia omandis. Raudbetoonist valmistatud postid on kahe erineva ristlõike kujuga: nelinurksed ja hulknurksed. Valgustite paigalduskõrgus varieerub 9 - 10 m vahel. Betoonpostide osakaal linna postide hulgas on umbkaudu 65%. Kuigi betoonpostid on enam kui 20 aastat vanad on nad küllaltki heas seisukorras mõningate mitte oluliste pikimurdudega ja ilmastikuoludest tingitud pindmise korrosiooniga. Mõningad mehaaniliste kahjustustega postid tuleb välja vahetada. Hulknurkse kujuga postides on kohad, kuhu on võimalik paigaldada kaitsmekarbid, kuid tegelikkuses neid ei paigaldata. Lühise puhul mingis liiniosas põleb läbi kaitse lülituskilbis , mille tulemusel kõik antud toiteliiniga ühendatud valgustuspunktid kustuvad. Seda riket on raske avastada , mis omakorda suurendabhoolduskulusid . Teraspostid on erinevate kõrgustega. Viimaste aastate jooksul on paigaldatud tsingitud terasposte, kõrgusega 8 – 10 m. Kaitsmekarbid paigaldatakse nende postide sisse ja suletakse terasplaadiga. Üldiselt fikseeritakse teraspostid betoonalusega. Teraspostide hulgas on suur hulk madalaid poste (umbes 3 m), mis on paigaldatud tänavavalgustuse eelmiste rekonstrueerimiste käigus. Puitpostidest kasutatakse peamiselt Eesti Energia puitposte. Tänavavalgustuse õhuliinid on paigaldatud viimastel aastatel. Hiljuti linna poolt paigaldatud puitpostid on heas tehnilises seisukorras.
Paide tänavavalgustussüsteemi toidetakse hetkel läbi 30 lülituskilbi, kuhu on paigaldatud elektrienergia arvestid. Igal lülituskilbil on oma elektrivarustuspiirkond. Mõningaid lülituskilpe ei ole viimaste aastate jooksul kasutatud (Ristiku ja Vallimägi). Korrida lülituskilpi on kasutatud ainult suvel. Lülituskilbid on üle 20 aasta vanad ja enamik neist on kehvas tehnilises seisukorras ja vaja on lülituskilbid rekonstrueerida. Üks lülituskilp Mündi tänaval on juba rekonstrueeritud 2003. aastal. Lülituskilpide koormused on väga erinevad ja tehniliselt on võimalik ühendada väikese koormusega lülituskilbid ja vähendada nende arvu. Näiteks kavandatakse ühendada Kaare ja Ravila lülituskilbid. Arvestades lülituskilpide kasutust ja nende tehnilist seisukorda on tegelikult vaja rekonstrueerida 24 lülituskilpi. Tänavavalgustussüsteemi ökonoomika
Paide tänavavalgustuse elektritarbimine on esitatud tabelis C.6. Tabel C.6. Paide tänavavalgustuse elektritarbimine aastatel 1996 - 2002
Esitatud aastate jooksul on tänavavalgustuse elektritarbimine varieerunud ilma mingi kindla tendentsita. Elektritarbimist mõjutavad mitmed tegurid, nagu ekspluatatsioonitundide arv (näiteks piirangud kasutada tänavavalgustust suvel), ekspluatatsioonis mitteolevate valgustite arv ja teeninduse kvaliteet, energiasäästlike meetmete rakendamine (peamiselt valgustite ja elektripirnide väljavahetamine). Viimaste aastate jooksul on elektritarbimine järk-järgult vähenenud 986,000 kWh 2000. aastal 866,000 kWh-ni 2002. aastal. Vastavalt Paide kohaliku omavalitsuse eelarvele on kavandatud 2003. aasta elektritarbimise suuruseks 856,000 kWh. Aastatel 2002 ja 2003 mõõdetud elektrienergia tarbimine lülituskilpide lõikes on esitatud lisas 3.2 ja samad tulemused 2002. aasta kohta on esitatud joonisel 3.3.1 (vaata lisa 3.3). 2002. aasta elektrienergia tarbimine lülituskilpide lõikes varieerub 4,500 – 80,000 kWh vahel. Kasutades neid andmeid on võimalik võrrelda elektritarbimist 8 kuu jooksul aastatel 2002 ja 2003. Elektritarbimine 2003. aastal on tõusnud 14%, kui võrrelda 2002. aasta näitajatega. Seetõttu prognoosime 2003. aasta elektritarbimiseks 952,000 kWh (eelarveline näitaja 856,000 kWh). Peamised suurenemise põhjused on need, et ei ole piirangut valgustuse kasutamisel suvekuudel ja et on paigaldatud uued valgustuspunktid. Tulevikus energiatarbimist vähendavaks teguriks on see, et 2003. aasta jaanuaris valiti uus ettevõte (AS Connecto) ekspluateerima Paide linna tänavavalgustussüsteemi ja ellu viima linna tänavavalgustuspoliitikat nii efektiivselt kui võimalik. Tähtsaks parameetriks, mis mõjutab elektritarbimist, on süsteemi koguvõimsus (kaasaarvatud ballasti kaod). Olemasoleva Paide tänavavalgustussüsteemi koguvõimsuseks on arvutatud 310.3 kW (kaasaarvatud dekoratiivvalgustus ja tulvavalgustus), kui kõik valgustid töötavad. Arvutatud võimsus ei vasta mõõdetud näitajatele. Süsteemi võimsuse efektiivset kasutust on hinnatud vastavalt 2002 ja 2003. aasta elektritarbimise andmetele. Igakuise tarbimisvõimsuse arvutamise tulemused on esitatud joonisel 3.3.2 (vaata lisa 3.3). Süsteemi installeeritud võimsuse efektiivne kasutus on madalam, näiteks aastane keskmine võimsus 230 kW 2002. aastal, mis moodustab 74% kogu arvutatud võimsusest. 2003. aastal on võimsustarve olnud suurem, s.t. 245 kW (8 kuu keskmine). Kõige suuremad erinevused tarbimises on olnud mais, juunis ja juulis. Maksimumerinevus oli juunis: 80 kW 2002. aastal ja 235 kW 2003. aastal. See tähendab, et valgustuspunktid on olnud osaliselt väljalülitatud või ekspluatatsiooniaega on piiratud 2002. aasta suvel. Tegeliku energiatarbimise arvutamiseks oli vajalik teada tänavavalgustussüsteemi ekspluatatsioonitunde aastas. Ekspluatatsioonitundide mõõtmised Paides teostati 2002. aastal. Mõõtmise tulemused on esitatud joonisel 3.3.3 (vaata lisa 3.3). Mõõdetud tänavavalgustuse ekspluatatsiooniaeg aastas on 3766 tundi. Seda näitajat kasutatakse energiasäästu arvutamisel. Alates 2002. aastast on Eesti Energia hakanud võtma tasu reaktiivenergia tarbimise eest tänavavalgustussüsteemi. Reaktiivenergia tarbimist ei mõõdeta, vaid arvutatakse protsendina aktiivenergia tarbimisest (umbes 1% 2002. aastal). Kuluanalüüs ja elektritariifide kasutamine Tänavavalgustuse keskmine elektrienergia hind sõltub elektritariifide kasutusest. Elektritariifide optimaalne kasutus on üks võimalus kuidas saavutada energiakulude kokkuhoidu. Joonisel 3.3.4 (vaata lisa 3.3) on esitatud tänavavalgustuse keskmise elektrihinna muutused. Seoses elektrihinna tõusuga aastatel 1996-1999 on keskmine elektri hind /põhitariif) tõusnud 57%. Alates kahe tariifi kasutuselevõtust 1999. aastal (päevane ja öine) on keskmine elektri hind langenud umbes 20%. Hiljem võeti lülituskilpide lõikes kasutusele elektrihinna paketid, mis sisaldasid peakaitsme püsitasu määratud sõltuvalt elektritarbimisest. Tulemuseks oli oluliselt madalam elektrikulu. Viimase kolme aasta jooksul on kWh keskmine hind olnud küllaltki stabiilne ulatudes 0,81-0,82 Eesti kroonini. Paide tänavavalgustuses kasutatakse Eesti Energia 2002. aasta aprillikuu hinnapakette 2M ja 6M. Valitud hinnapakettide jaotus lülituskarpide kaupa on esitatud lisas 3.4 (kõik hinnad sisaldavad käibemaksu). Hinnapakett 2M on valitud väiksema elektritarbimisega lülituskarpide jaoks ja hinnapakett 6M suurema elektritarbimise jaoks. Vastavalt hinnapaketile 6M maksab tarbija fikseeritud tasu vastavalt kaitselüliti suurusele ja kuutasu vastavalt lülituskarbile. Lisaks sellele tuleb tasuda tarbitud aktiivenergia eest vastavalt päevasele ja öisele tariifile ja tarbitud reaktiivenergia kogusele (hetkel tuleneb protsendist). Hinnapaketis 2M ei ole fikseeritud tasu vastavalt kaitselüliti suurusele, kuid aktiivenergia tariifid on kõrgemad kui hinnapaketis 6M. Valitud hinnapakettide 2M ja 6M puhul on tänavavalgustussüsteemi elektritarbimise igakuine fikseeritud makse 8,096 Eesti krooni. Reaktiivenergia tarbimistariif on 0.826 Eesti krooni /kvartalis. Tänavavalgustussüsteemis tarbitud elektrienergia koguhulgast tarbitakse umbes 68% vastavalt öötariifile ja 32% päevatariifile. Tänavavalgustussüsteemi ökonoomika Viimaste aastate jooksul on Paide tänavavalgustussüsteemi ekspluatatsiooni finantseeritud kohaliku omavalitsuse eelarvest. Pikka aega on hooldusteenust tellitud mitmetelt firmadelt. Eelarves on tänavavalgustuse kulud jaotatud kolme erinevasse gruppi: hoolduskulud, elektrikulud ja investeeringud. Nimetatud kulude jaotus on esitatud tabelis C.7.
2000. aastal kulutas Paide linn 1,33 miljon Eesti krooni tänavavalgustussüsteemile. 2002. aastal olid kulutused umbes 1,00 miljon Eesti krooni (vähenesid 24.7%) peamiselt seoses väiksemate investeerinutega süsteemi. 2002. aastal kasvasid kulutused tänavavalgustusele umbes 33.9% võrreldes eelmise aastaga, mil need ulatusid 1,34 miljon Eesti kroonini. Kõrgemad kulud on peamiselt seotud linna sooviga järk-järgult moderniseerida olemasolev tänavavalgustussüsteem. Vastavalt kinnitatud eelarvele ulatuvad 2003. aastaks kavandatud kulutused tänavavalgustusele 1,59 miljon Eesti kroonini. Tänavavalgustuse kulude struktuuri analüüs viimase kolme aasta jooksul näitab, et umbes 21% moodustasid hoolduskulud, 60% elektrikulud ja 19% investeeringud seadmetesse ja tehnikasse. Hoolduskulude struktuur on viimaste aastatega muutunud (vaata tabel C.8). 2001. aastal maksti umbes 86% hoolduskuludest tasudena ja ainult 14% läks varuosadele ja muudele seadmetele. 2003. aastal on suund muutunud – 56% läks varuosadele ja muudele seadmetele ja 44% moodustasid hooldustasud. Põhjuseks on uus leping olemasoleva operaatoriga, kes peab alati kulutama seadmete hooldusele 15 000 Eesti krooni kuus. See tähendab, et osa hooldusfondist kasutatakse lisainvesteeringuteks süsteemi moderniseerimisel. Tabel C.8. Paide tänavavalgustuse hoolduskulud 2001-2003. Eesti krooni
Hetkel ekspluateerib AS Connecto Paide tänavavalgustussüsteemi. Neil on sõlmitud leping kolmeks aastaks ulatudes 308 000 Eesti kroonini 2003. aastal, kasvades 335 000 Eesti kroonini aastaks 2005. Nimetatud summa katab seadmete ja kogu ekspluatatsiooni ja hoolduse kulud. Hoolduskulud hõlmavad ka elavhõbeda lampide jäätmekäitluskulusid. Nimetatud pirne loetakse eritöötlust vajavateks ohtlikeks jäätmeteks. AS Connecto korjab vanad elavhõbelambid kokku ja toimetab need Väätsa uude prügilasse. Ühe elavhõbedapirni ladestamise ja töötluse kulud on AS Connectole umbkaudu 9 Eesti krooni. Vahetades välja umbes 400 elavhõbedalampi aastas oleksid kulud umbes 3 600 Eesti krooni pluss transport. Elektrikulu makstakse otse Eesti Energiale omavalitsuse eelarvest, kuid hooldusega tegeleb AS Connecto. Paide tänavavalgustuse elektrikulud aastatel 2000-2003 on esitatud tabelis C.9. Tabel C.9. Paide elektrikulud 2000-2003. Eesti krooni
Viimase kolme aasta jooksul on elektritarbimine järk järgult vähenenud kWh 986 000 2000. aastal kWh 866,000 2002. aastal peamiselt seoses vanade valgustite ja lampide väljavahetamisega. Vastavalt Paide linna eelarvele on planeeritud energiatarbimiseks 856 000 KWh, kuigi tegelik elektritarbimine on suurenenud ja prognoositakse olevat 952 000 kWh 2003. aastal. Selle põhjuseks on uute piirkondade süsteemiga ühendamine, kuigi energiasäästlikumad pirnid on vähendanud tarbimist valgusti kohta. Viimase kolme aasta jooksul on kWh keskmine hind püsinud küllaltki stabiilsena ulatudes 0,81-0,82 Eesti kroonini. Vastavalt 2003. aasta linna eelarvele on planeeritud elektrikuluks kWh kohta 1,06 krooni, mis on nähtavasti natuke liiga kõrge, kuna Eesti Energia ei ole sel aastal teavitanud elektrihindade muutmisest. Vastavalt meie ootustele peaks keskmine elektri hind olema 0,85 EEK/kWh, mis teeb aastaseks kuluks 803 000 Eesti krooni. Seetõttu on tõenäoline, et tegelikud kulud on 100 000 Eesti krooni alla eelarve.
Kuigi investeeringud tänavavalgustussüsteemi moderniseerimiseks on tehtud järkjärguliselt, on tänavavalgustussüsteem üldiselt vana ja kehvas seisukorras. Kuna olemasolev süsteem on ebaefektiivne avaldab prognoositav elektrihindade tõus suurt mõju omavalitsuse eelarvele. See tähendab, et surve omavalitsuse eelarvele kasvab ja tänavavalgustusele tuleb kulutada rohkem raha. Näiteks kõikide vanade valgustite vahetamiseks aastase investeeringu 370,000 Eesti krooni juures kulub selleks vähemalt viis aastat. Investeeringuid on vaja ka teiste tänavavalgustussüsteemi komponentide rekonstrueerimiseks. See tähendab, et sellise suurusega aastase investeeringu tase ei ole piisav tänavavalgustussüsteemi täielikuks moderniseerimiseks.
Vanade valgustite väljavahetamiseks tehtuid investeeringud on tehtud põhiliselt energiasäästmise eesmärgil. Valgustite väljavahetamise tulemusi saab hinnata enne ja peale rekonstrueerimist registreeritud elektritarbimisandmete abil. Selleks, et saada usaldusväärseid tulemusi tuleb arvestada väiksema tänavavalgustuspiikonna elektritarbimise andmetega (näiteks ühe lülituskilbi teeninduspiirkond), kui mõnes lülituskilbi teeninduspiirkonnas on teostatud valgustite vahetus. Ühe valgustite väljavahetamisprojekti hindamise tulemused on esitatud alljärgnevalt. Tabel C.11. Elektritarbimine enne ja peale valgustite väljavahetamist Soo tänava piirkonnas ja tegelik energia säästmine
2002. aasta sügisel vahetati välja 30 vana valgustit Paide Soo tänava piirkonnas. Olemasolevad valgustid 250 W ja 400 W elavhõbedalampidega asendati 70 W HPS pirnidega. Elektritarbimise andmed enne ja peale rekonstrueerimist on esitatud tabelis C.11. Elektritarbimist mõõdeti Soo lülituskilbis. Energia säästmise hindamiseks on võrreldud elektritarbimise andmeid samadel kuudel, võttes aluseks võrdsed tänavavalgustuse ekspluatatsiooni aja piirkonnas. Kuue kuu elektritarbimise andmeid on võrreldud ja valgustite väljavahetamise tulemusel on saavutatud 52,3% energiasääst. Investeeringu tasuvusaeg jääb 4-5 aasta vahele võttes arvesse säästetud energia ja kogu investeeringu kulusid. Lisaks energiakulude kokkuhoiule eeldatakse ka hoolduskulude kokkuhoidu – ja seda mitmel põhjusel:
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||