Paide tänavate valgustuse projekt Arenguplaan

Kavandatud süsteem (põhivariant)

Kavandatud muudatuste juhis

Paide linna tänavavalgustuse arendamise üldine eesmärk on muuta tänavavalgustus efektiivseks ja energiasäästlikuks. Energiasäästlik tänavavalgustus integreerib efektiivseid lampide tehnoloogiaid ja valguse jaotust, optimaalset postide asetust, kasutades võimalikult vähe energiat ja vajaliku valgustustaseme saavutamisel. Tänavavalgustuse moderniseerimise põhitegevused on järgmised:

1. 
   kõikide vanade valgustite väljavahetamine tänavatel;
   
2. 
   tänavavalgustussüsteemi rekonstrueerimine kahel peatänaval;
   
3. 
   tänavavalgustuse paigaldamine mittevalgustatud tänavatele ja ebapiisavalt valgustatud piirkondadesse;
   
4. 
   24 lülituskilbi väljavahetamine;
   
5. 
   võimalikud lisanduvad parandus- ja hooldustööd.
   

Eelnimetatud tänavavalgustuse rekonstrueerimine on rekonstrueerimiskava põhivariant.

Rekonstrueerimise põhivariandi puhul kavandatakse tänavavalgustussüsteem rekonstrueerida lühikese aja vältel. See hõlmab tänavavalgustussüsteemi rekonstrueerimist peatänavatel ja kõrvaltänavatel. Kõik 1148 valgustit vahetatakse välja uute efektiivsete valgustite vastu, jättes alles vanad postid peamiselt kõrvaltänavatele, lülituskilbid ja isoleerimata juhtmetega õhuliinid vahetatakse välja õhukaablite vastu. Peatänavatele (Pärnu ja Tallinna tänavad kogupikkusega 3,39 km) ehitatakse uus tänavavalgustussüsteem. Ehitustööde käigus paigaldatakse 18 lisanduvat posti ja valgustit ning Pärnu tänavale planeeritakse kahepoolne postide paigutus Raekoja ja Kultuurikeskuse vahele. 30 uut valgustit paigaldatakse Pärnu tänava valgustamata piirkonda. Lisanduvaid poste ja valgusteid paigaldatakse ka kõrvaltänavatele (näiteks Lille, Telliskivi, Ristiku, Karja tänavad). Lisanduvalt paigaldatavate valgustite koguarvuks on 94.
Peale kavandatud tänavavalgustuse rekonstrueerimistegevusi saavad peatänavad uue tänavavalgustussüsteemi ja kõrvaltänavate valgustuse kvaliteet on parem ja elektritarbimine ning hoolduskulud väiksemad.
Kavandatud tänavavalgustuse rekonstrueerimistegevused ei hõlma järgmiseid tänavaid ja linna piirkondi:

1. 
   Vallimägi;
   
2. 
   Slaavi Gümnaasium;
   
3. 
   Soo Päevakeskus;
   
4. 
   Aasa, Pargi ja Präämavälja tänavad.
   

Nimetatud tänavate ja piirkondade välisvalgustuse rekonstrueerimist teostatakse eraldi projektide kaudu.

Alternatiiviks põhilise rekonstrueerimise tegevustele lühikesel ajavahemikul on kaheetapiline tööde teostamine. Sel juhul on tõenäoline rakendada kavandatud tänavavalgustuse rekonstrueerimistegevusi kahes etapis, kus teine etapp hõlmab tänavavalgustuse rekonstrueerimistööde teatud osa teostamist samaaegselt ISPA projektiga (ee- ja kanalisatsioonitorude rekonstrueerimine). Nimetatud rekonstrueerimistööde algusaeg on kavandatud 2005. aastasse.
Esimese etapi rekonstrueerimistegevused hõlmavad peamiselt kõigi 1,148 valgusti väljavahetamist uute efektiivsete valgustite vastu, kasutades peamiselt vanu poste kõrvaltänavatel, uusi lülituskilpe ja isoleerimata õhujuhtmete väljavahetamist õhukaablite vastu. Lisanduvad postid ja valgustid paigaldatakse ainult kõrvaltänavatele.
Võrreldes põhilise rekonstrueerimistegevusega jäävad välja järgmised tegevused:

• 
  Pärnuvälja tänaval uue tänavavalgustuse ehitamine (valgustid, teraspostid, maa-alune kaabel);
  
• 
  Uue tänavavalgustuse ehitamine peatänavatel (teraspostid, maa-alune kaabel). Valgustite väljavahetamine säilitades olemasolevad betoonpostid on arvestatud I etapi sisse;
  
• 
  Lisanduvate valgustuspunktide paigaldamine koos teraspostide ja maa-aluse kaabliga peatänavatel ja kõrvaltänavatel (Karja, Pikk).
  

Teise etapi rekonstrueerimistegevused hõlmavad uue tänavavalgustussüsteemi ehitust peatänavatel ja Pärnuvälja tänaval. Paigaldatakse lisanduvad teraspostid ja valgustid. Kuna valgustite väljavahetamine sisaldub esimeses etapis on postide väljavahetamise ajal vajalik lahti monteerida ja uuesti paigaldada 150 valgustit. Lisatöö tulemuseks on tänavavalgustuse rekonstrueerimise eelarve väike kasv. Üldjuhul on teise etapi tegevused seotud maa-aluste kaablite väljavahetamise ja paigaldamisega.

Peale teise etapi rakendamist on põhilises tänavavalgustuse rekonstrueerimisplaanis kavandatud rekonstrueerimistegevused ellu viidud.

Kasutatud valgustusstandardid

Eesti standardis EVS 843:2003 “Linnatänavad” on esitatud nõuded tänavavalgustuse projekeerimisele ja valgustusklasside valikule. Üksikasjaliku tänavavalgustuse projekteerimise osas soovitatakse kasutada Euroopa standardeid. Seetõttu soovitame kasutada Paide tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks Euroopa standardeid.

Teostusnõuete klassid

Euroopa valgustusklasside süsteem, mis on esitatud EN 13201 maanteevalgustuse nõuete standardi uues projektis¹ (vaata lisa 3.6) eristab kahte tänavate (maanteede) põhiliiki:

1. 
   Tänavad/maanteed keskmise kuni suure kiirusega sõitvatele sõidukitele, kus valgustusnõuded nägemistingimuste osas vastavad juhtide vajadustele. Soovitav on kasutada MEW klasse Eestis ja Paide puhul oleks eelistatud klassiks MEW3 peatänavate ja tiheda liiklusega tänavate/maanteede osas ja MEW4 ja MEW5 kõrvaltänavate osas, kus liikluse intensiivsus on kõrge ja keskmine ja kus sõidukite liikluse ja jalakäijate vahel ei ole head eraldatust.
   

2. 
   Tänavad/maanteed/piirkonnad jalakäijatele ja jalgratturitele, kus liikluse intensiivsus on madal ja sõidukite sõidukiirus väiksem. Valgustusnõuded vastavad jalakäijate ja jalgratturite nõudmistele, kusjuures autojuhid peavad täiendama valgustatust oma esituledega. Soovitav on kasutada A klasse Eestis ja Paide puhul A1 klassi linna kõrvaltänavatel ja A2 klassi rahulikumatel ja enam avatud piirkondades.
   

Et süsteem oleks terviklik tuleks kaasata ka tänavate/maanteede motoriseeritud liikluse konflikti piirkonnad, s.t. ristmikud, ringristmikud, ümberrivistus piirkonnad jne. CE-klassid on mõeldud selleks ja sobivad kokku üks CE klass iga ME/MEW klassiga.

A klasside nõuded, mis põhinevad on poolfäärilisel valgustusel on valgustite osas madalamad kui ME/MEW klasside nõuded, mis põhinevad maantee pinna valgustusel (heledusel).

1. 
   Teekatte peegeldumine (ME/MEW klasside puhul)
   

MEW (ja ME) klassides põhineb nõue juhi poolt nähtaval maantee pinna valgustusel (heledusel). Selleks, et valgustus välja arvutada tuleb, arvestada maantee pinna õigeid peegeldusomadusi.
CIE (Rahvusvaheline Valgustuskomitee) tööde alusel on välja töötatud rida kuiva ja märja teepinna peegeldustabeleid, mida saab valgustusarvutustes kasutada. Soovitav on tänavavalgustuse arvutamisel kasutada järgmisi peegeldusnäitajaid:

• 
  C2 kuivade teekatete puhul;
  
• 
  W4 märgade teekatete puhul.
  

C2 modelleerib küllaltki tumedat ja peegeljat teekatet, mida see eeldatakse olevat sobilik Eesti teedele.

Maanteepinna heledamaks tegemine säästaks oluliselt energiat, muutes võimalikuks täita valgustatuse nõudeid lampide väiksemate võimsustega.

2. 
   Valgustite piirangud, G ja D-klassid
   

EN 13201 pakub samuti välja meetodid kuidas piirata valgustitest tulenevat pimestamist ja ebamugavust teede kasutajatele ja keskkonnale. Need piirangud on üheks meetmeks mille abil vähendada ka valgussaastet. Teisest küljest muutuvad ümbruskonna elanikud üha tundlikumaks valgusvihkude suhtes, mis on suunatud nende varale ja akendele.
G klass piirab ebamugavat pimestust ja pealetükkivat valgust keskkonnale. Soovitav on, et G klass on minimaalselt G4 kõikide teede puhul.
D klass piirab ebamugavat pimestust ja seda kasutatakse peamiselt seal, kus valgustus teenib jalakäijate ja jalgratturite huve. Soovitav on, et D klass oleks:

• 
  minimaalselt D5 teede jaoks klassis A1;
  
• 
  minimaalselt D6 teede jaoks klassisA2 (A3 ja A4).
  

Eelkirjeldatud tänavavalgustuse toimimise nõuete klasse on kasutatud valgustusarvutuste arvutamisel tüüpiliste tänavate puhul (vaata lisa 3.7) ja valgustite pirnide võimsuse valikul.

Tänavate definitsioon vastavalt standarditele

Paide linna tänavad võib üldjuhul jagada kahte gruppi: peatänavad ja kõrvaltänavad. Peatänavad on Pärnu ja Tallinna tänavad kogupikkusega 3,39 km.

Nimetatud klassifikatsioon ei ole piisav kõrvaltänavate “õigete” valgustusklasside valikuks. Paljud kõrvaltänavad on keskmise ja kõrge liiklusintensiivsusega. Mõningatel tänavatel ei ole motoriseeritud liikluse ja jalakäijate vaheline eraldus väga hea (puuduvad kõnniteed). Seetõttu valitakse sellistel tänavate valgustamiseks MEW seeria valgustusklassid A seeria valgustusklasside asemel. Andmed kõrvaltänavate liiklusintensiivsuse kohta on esitatud lisas 3.8. Liiklusintensiivsust võib jagada kolmele tasemele: 1) madal; 2) keskmine; ja 3) kõrge. Keskmise või kõrge liiklusintensiivsusega kõrvaltänavate kogupikkus on 13,3 km.
Kõikide Paide tänavate puhul valitud valgustusklassid on esitatud ka lisas 3,8. Keskmise ja kõrge liiklustihedusega kõrvaltänavate puhul on valitud valgustusklassid MEW4 ja MEW5 ja madala liiklustihedusega kõrvaltänavate puhul on valitude valgustusklassid A1 ja A2.

Valgustite valik

Head valgustusskeemid on sellised, mis vastavad kõikidele nõutud parameetritele. Parimad teostusskeemid mitte ainult ei vasta valgustite nõuetele, vaid neil on ka üleüldine ühtlus ja hea longitudinaalne ühtlus. Valgustite üldiste nõuete tagapõhi on järgmine:

• 
  Saavutada valgustuse kvaliteet, mis on nõutav valgustamist vajava tee liigi puhul;
  
• 
  esteetilised/arhitektoonilised põhjused, nii et valgustussüsteem sobiks kokku ümbritsevaga nii päeval kui öösel;
  
• 
  finantspõhjused, et tagada madalad kulud pika kasutusaja, energiasäästlikkuse ja madalate hoolduskulude kaudu.
  

Loomilukult peavad need vastama üldistele elektri- ja ohutusnõuetele. Valgustid võivad olla näiteks CE märgistusega, mis on tootja garantiiks, et valgustid vastavad kõikidele Euroopa standarditele, kaasaarvatud EN 60598-1 ja EN 60598-2-3. Klassi II valgusteid soovitatakse seoses sellega, et neid ei ole vaja maandada.
Üksikasjalikud valgustitele esitatud nõuete kirjeldus on esitatud lisas 3,9, nii uue valgustussüsteemi kui valgustite väljavahetamise osas.
Valgustite töö sõltub valgustite liigist, kasutatud optikast ja valgusallika (pirni) parameetritest. Igal valitud pirniga valgustil on oma fotomeetrilised andmed või valgusjaotus. Paide tänavavalgustussüsteemi moderniseerimisel soovitatakse kasutada kõige enam kasutatud efektiivseid valgustusallikaid nagu HPS pirne. Eesti turul saadavate valgustite erinevaid liike on kirjeldatud lisas 3.7. Samas lisas on esitatud ka tüüpiliste tänavate ja valgustite valgustusarvutuste tulemused. Nende arvutuste tulemusi kasutatakse väljavalitud valgustusklasside puhul, et välja valida lampide aktiivvõimsus uutel paigaldatud valgustitel.
70 W valgusteid ja osaliselt 100 W pirne soovitatakse madala liiklusintensiivsusega sisetänavatele. 150 W, 250 W valgusteid ja osaliselt 100 W pirne soovitatakse peatänavate ja suure liiklusintensiivsusega sisetänavate puhul. Moderniseeritud tänavavalgustussüsteemi koguvõimsus arvutatakse iga tänava jaoks väljavalitud pirni aktiivvõimsuse põhjal.
Paigaldatud lampide koguvõimsuse jaotus tänavate kaupa peale Paide tänavavalgustussüsteemi moderniseerimist on esitatud lisas 3.12.1. Üksikasjalikumad andmed lampide aktiivvõimsuse kohta valgustite lõikes on esitatud lisas 3.12.2. Samuti on esitatud ka eelmiste tänavavalgustuste rekonstrueerimise käigus paigaldatud lampide suurused.

Põhikava investeeringud

See hõlmab Paide peatänavate, Pärnu tänava ja Tallinna tänava täielikku rekonstrueerimist. Nende tänavate kogupikkuseks on 3390 m. Linna ülejäänud osas vahetatakse vanaaegsed valgustid välja moodsate vastu, millel on energiasäästlikud pirnid. Valgustamata tänavatele ja halvasti valgustatud piirkondadele ehitatakse lisanduvad valgustuspunktid, et tagada nõutav valgustuskvaliteet. Tänavavalgustuse moderniseerimiseks vajalikud kulutused on arvutatud järgmiste tänavavalgustuskomponentide ja nende paigaldustöö põhjal:

1. 
   Valgustite ja pirnide maksumus;
   
2. 
   Postide maksumus (teraspostid, puitpostid);
   
3. 
   Toitekaablite maksumus (õhu- ja maaalused kaablid);
   
4. 
   Lülituskarpide maksumus koos paigaldusega;
   
5. 
   Abimaterjalide maksumus;
   
6. 
   Postide paigaldamise maksumus (inimtööjõud, mehhanismid);
   
7. 
   Muud kulud.
   

Selleks, et prognoosida nimetatud kulusid oleme koostanud ülevaate eelarves sisalduvate komponentide hinnatasemetest Eestis. Samuti on eelarves arvestatud üksikute komponentide koguseid.

Järgmise sammuna on prognoositud rekonstrueerimistööde suurust, s.t. olemasolevate postide arv, kus valgustid tuleb välja vahetada, valgustite ja postide arv uute valgustuspunktide ehitamiseks, renoveerimist vajavate lülituskarpide arv ja väljavahetamisele või paigaldamisele kuuluvate toitekaablite pikkus.
Projektide lõplik eelarve hõlmab komponente, juhtimiskulusid, projekti koostamiskulusid, makse, muid kulusid ja ettenägematuid kulusid.
Kogu projekti planeeritav maksumus hõlmab tabelis D.1 esitatud elemente. Selles tabelis (punktid 9 ja 10) on esitatud erinevad arvud Pärnu ja Tallinna tänavavalgustuse rekonstrueerimise jaoks. Pärnu ja Tallinna tänavate valgustite kulud on esitatud tabeli D.1 real 1. Kogu eelarve oleks 7 820 000 Eesti krooni (vaata tabel D.1).
Põhiprojekti rakendamise alternatiiviks on teise etapi tegevuste rakendamine vastavalt paragrahvis D.1 kirjeldatule. Esimese etapi ja teise etapi kulude prognoos on esitatud tabelis D.2 ja D.3. Kogu projekti kulude prognoos rekonstrueerimistegevuste rakendamisel teises etapis on 7 947 000 Eesti krooni. Eelarve summa on umbes 2% kõrgem kui kavandatud rekonstrueerimistegevsute rakendamisel esimeses etapis 2004. aasta jooksul. Erinevuse põhjuseks on valgustite lisanduv vahetamine teises etapis.
Üksikasjalikum kirjeldus projekti investeeringute, materjalikulude, paigaldustööde ja kulude kohta on esitatud lisas 3.11. Paide linna valgustuse uuendamise kulud põhinevad projektil, kus rekonstrueerimisööd teostatakse ühe projektina, kaasaarvatud põhiliselt igasugune rekonstrueerimine ja paigaldamine, mida on kirjeldatud tabelites D.1, D.2 and D.3 Juhul kui rekonstrueerimistöid teostatakse mitmete aastate vältel prognoosime mõnevõrra kõrgemaid investeerimiskulusid ja oluliselt madalamaid elektri- ja hoolduskulusid.
Tabel D.1. Kokkuvõte põhiprojekti kulude prognoosist

Nr	Rekonstrueerimine ja paigaldus	Ühik	Kogus	Kogu-maksumus, Eesti krooni
1	Olemasolevate valgustite väljavahetamine	tk	777	1,631,819
2	Lisavalgustite paigaldamine	tk	94	193,898
3	Lisapostide paigaldamine	tk	64	265,757
4	Olemasolevate postide väljavahetamine	tk	57	222,001
5	Paljasjuhtmete asendamine õhukaablitega	m	8200	250,169
6	Uute elektriliinide paigaldamine	m	2310	422,492
7	Maaaluse kaabli väljavahetamine	m	1475	442,500
8	Lülituskarpide renoveerimine	tk	24	240,000
9	Postide väljavahetamine Pärnu ja Tallinna tänavatel	tk	120	760,424
10	Maaaluste elektriliinide paigaldamine Tallinna ja Pärnu tänavatel	m	3490	1,047,000
11	Tehniline projekt, projektijuhtimine, muud kulud	10%		547,606
12	Ettenägematud kulud	10%		602,367
KOKKU				6,626,032
KÄIBEMAKS 18%				1,192,686
KOGU EELARVE				7,820,000

Eelarve peab lõppema 7 820 000.

Tabel D.2. Kokkuvõte projekti esimese etapi kulude prognoosist

Nr	Rekonstrueerimine ja paigaldus	Ühik	Kogus	Kogu-maksumus, Eesti krooni
1	Olemasolevate valgustite väljavahetamine	tk	763	1,612,717
2	Lisavalgustite paigaldamine	tk	62	117,176
3	Lisapostide paigaldamine	tk	32	72,105
4	Olemasolevate postide väljavahetamine	tk	43	158,473
5	Paljasjuhtmete asendamine õhukaablitega	m	8,200	250,169
6	Uute elektriliinide paigaldamine	m	1,050	44,492
7	Maaaluse kaabli väljavahetamine	m	985	295,500
8	Lülituskarpide renoveerimine	tk	24	240,000
9	Tehniline projekt, projektijuhtimine, Muud kulud	10%		279,063
10	Ettenägematud kulud	10%		306,970
KOKKU				3,376,665
KÄIBEMAKS 18%				607,800
KOGU EELARVE				3,985,000

Tabel D.3. Kokkuvõte projekti teise etapi kulude prognoosist

Nr	Rekonstrueerimine ja paigaldus	Ühik	Kogus	Kogu-maksumus, Eesti krooni
1	Olemasolevate valgustite väljavahetamine	tk	14	19,101
2	Lisavalgustite paigaldamine	tk	32	78,810
3	Lisapostide paigaldamine	tk	32	193,652
4	Olemasolevate postide väljavahetamine	tk	14	63,528
5	Uute maaaluste elektriliinide paigaldamine	m	1,260	378,000
6	Maalause kaabli väljavahetamine	m	490	147,000
7	Postide väljavahetamine Pärnu ja Tallinna tänavatel	tk	120	760,424
8	Uue maaaluse kaabli paigaldamine Tallinna ja Pärnu tänavatel	m	3,490	1,047,000
9	Valgustite lahtimonteerimine ja uuesti paigaldamine Tallinna ja Pärnu tänavatel	tk	150	87,203
10	Tehniline projekt, projektijuhtimine, muud kulud	10%		277,472
11	Ettenägematud lukud	10%		305,219
KOKKU				3,357,410
KÄIBEMAKS 18%				604,334
KOGU EELARVE				3,962,000

Uuendatud süsteemi elektritarbimine

Tänavavalgustussüsteemi elektritarbimine sõltub kahest põhitegurist:

1. 
   tänavavalgustuse tööaeg;
   
2. 
   tänavavalgustuse võimsus (paigaldatud valgustite koguvõimsus koos liiteseadise kadudega).
   

Paide tänavavalgustuse tegelik tööaeg oli 2002. aastal 3 766 tundi. Seda näitajat kasutatakse energiasäästlikkuse arvutamisel.

Paide olemasoleva tänavavalgustussüsteemi koguvõimsus on vastavalt lisas 3.1.2 esitatud andmetel põhinevale arvutusele 310.3 kW (sisaldab dekoratiivset ja lausvalgustust 10.39 kW). Süsteemi paigaldatud võimsuse efektiivne kasutus on madalam, nii nagu sellest on räägitud paragrahvis C.6.1. Vastavalt 2003. aasta elektritarbimise prognoosile on aasta keskmiseks süsteemi võimsuseks 253 kW või 81.5% kogu süsteemi võimsusest. Peale tänavavalgustussüsteemi uuendamist prognoositakse efektiivsemat süsteemi võimsuse kasutamist, - 88%.
Tänavavalgustuse rekonstrueerimise ajal paigaldatakse kõrge valgusefektiivsusega lambid, mis viib kogu paigaldatud lampide võimsuse vähenemisele. Peale esimese etapi rekonstrueerimistegevuste lõpetamist on tänavavalgustussüsteemi koguvõimsuseks 163 kW; ja peale teise etapi lõpetamist 166.9 kW. Peale teise etapi rakendamist on tänavavalgustussüsteemi koguvõimsus kõige kõrgem seoses 32 valgusti paigaldamisega võrreldes situatsiooniga, mis tekib peale esimese etapi rakendamist. Neid arvutatud süsteemi võimsuseid kasutatakse esimese ja teise etapi puhul, et välja arvutada elektritarbimine. Nimetatud arvutuste tulemused on esitatud tabelis D.4.
Tabel D.4. Elektritarbimine enne ja peale tänavavalgustuse rekonstrueerimist

Variandid	Aastane tööaeg, h	*Lampide võimsus, kW		Energiatarbimise koefitsient		Energiatarbimine KWh		Vahe , kW
		Enne	Pärast	Enne	Pärast	Enne	Pärast
Esimene etapp	3 766	310,3	163,0	0,815	0,88	952,700	540,287,8	147,2
Teine etapp	3 766	310,3	166,9	0,815	0,88	952,700	553,222,7	143,3

*) Sisaldab dekoratiivse ja lausvalgustuse valgustite võimsust 10.39 kW

Uue süsteemi ekspluatatsioon, hooldus ja säästmisvõimalused

Käesolevas peatükis on antud ülevaade teostatavast kontrollist ja hooldusest. Ekspluatatsiooni- ja hooldusprintsiipide detailne kirjeldus on esitatud lisas 3.13.

Ennetav hooldus hõlmab tavaliselt kõikide süsteemide süstemaatilist uurimist ja funktsionaalselt kontrolli, rikete ja defektide parandamist, valgusallikate väljavahetamist, valgustite, katete ja reflektorite puhastamist. Soovitatavad ajavahemikud erinevate hooldustegevuste teostamiseks on rutiinne hooldus (2 – 6 korda aastas), täielik hooldusülevaatus kord aastas ja süsteemi üldine kontroll iga nelja aasta tagant.
Rutiinse hoolduse all mõistetakse läbisõitu süsteemist hooldussõidukiga valgustite töölepaneku ajal, et registreerida läbipõlenud pirnid ja muud rikked ja defektid. Elektrimõõdikute näitude salvestamine teostatakse selle kontrolli raames. Rutiinne hooldus hõlmab selliste rikete kontrollimist ja registreerimist nagu näiteks:

• 
  Läbipõlenud lambid
  
• 
  Valgustite, mastide, pingutite ja sarnaste osade nähtavad defektid või kahjustused; neid võib kindlaks määrata aeglaselt liikuvast hooldussõidukist.
  

Täielik hooldusülevaatus hõlmab süsteemi kontrollimist, et registreerida rikked ja defektid, mida on võimalik kindlaks määrata maapinnalt päevavalguses. Iga täieliku hooldusülevaate ajal teostatakse kõikide valgustite, mastide, jne visuaalne kontroll maapinnalt ilma lifte kasutamata.

Laiendatud täieliku hooldusülevaate all mõistetakse seda, et kõiki komponente on kontrollitud ja neid on hooldatud. See hõlmab kõikide süsteemide süstemaatilist kontrollimist, kaasaarvatud ohutuskontrollid ja –mõõtmised, hooldustegevuste teostamine, valgusallikate ja valgustite väljavahetamine, klaaside ja reflektorite puhastamine.
Korrigeerivat hooldust kasutatakse ootamatute rikete ja defektide korral. Juhul kui kahju võib avaldada mõju liiklusvoole või ohutusele, parandatakse see koheselt. Juhul kui rike ei ole kiireloomuline võib selle kõrvaldamise kas edasi lükata kuni kavandatud hoolduseni või selle kõrvaldada lepingus fikseeritud kindlal perioodil.
Tööettevõtja peab säilitama süsteemi, mis tagab dokumentide hoiustamise ja nende kerge leidmise ja neid saab hõlpsasti seostada teatud kindla aja ja geograafilise piirkonnaga (näiteks teatud kindel teelõik).
Soovitav on, et tööettevõtja koostaks järgmised dokumendid:

• 
  Töögraafik – koostatakse kõikide teenuste ja kontrolltegevuste jaoks ja kasutatakse töödokumendina.
  
• 
  Logiraamat – kirjeldab kronoloogilises järjekorras kõiki töö ajal toimuvaid sündmusi.
  
• 
  Tõsistest riketest teatamine – tõsiste rikete kõrvaldamise järgselt (kriitiline piirkond ei ole töökorras, enam kui 300 meetri pikkune lõik ei ole töökorras, mastile on otsa sõidetud) peab tööettevõtja alati teatama sellest eraldi omavalitsusele järgmisel tööpäeval.
  
• 
  Õigusrikkumiste haldus – juhul kui õigusrikkumine on teada tuleb õnnetuse või vandalismi toimumise nimetatud ja vastav aadress üles märkida koos sõiduki registreerimisnumbri ja kahju ja selle ulatuse kirjeldusega.
  
• 
  Kvartali staatusaruanne – sisaldab ülevaadet ja informatsiooni ning teostatud kontrolle ja sellest järelduvaid korrigeerivaid tegevusi.
  
• 
  Aastaaruanne – iga valgustussüsteemiga seonduvate tegevuste teatud statistiline esitamine. Aastaaruanne loetleb üles kõik eelneva aasta sündmused.
  

Kuna Paide tänavavalgustussüsteemi renoveeritakse oleme prognoosinud, et hoolduskulud vähenevad drastiliselt. Eeldame, et hooldusnõunik teostab rutiinse hoolduse sõites läbi süsteemi hooldussõidukis valgustite süttimise ajal neli korda aastas, et registreerida läbipõlenud lambid ja muud rikked ja defektid. Meie prognooside kohaselt kulub rutiinse hoolduse teostamiseks umbes 8 tundi kvartalis. Personalikuludeks prognoositakse 200 Eesti krooni/tund. Hooldenõuniku aastased kulud ulatuvad umbkaudu 6 400 Eesti kroonini proportsionaalselt pikaajalise inflatsioonimääraga 3%. Kuna pirni kasulik tööaeg on peaaegu viis aastat, on igal viiendal aastal vajadus süsteemi laiahaardelisema hoolduse järele. Aastatel, mil vahetatakse välja kõik pirnid, prognoositakse hooldekulude personalikuludeks kuni 63 900 Eesti krooni.

Oma prognoosides oleme eeldanud, et – seoses tormide ja vandalismiga igal aastal – kahjustatakse 24 pirni. Keskmine hind ulatub arvutuslikult 174 Eesti kroonini. Toetudes eelnimetatud eeldusele oleks pirnide prognoositavaks hinnaks 2 400 Eesti krooni normaalaastal. Kõikide vanade pirnide väljavahetamise korral ulatuksid kulud 200 100 Eesti kroonini reaalhindades.
Muud ekspluatatsiooni- ja hoolduskulud, mis sisaldavad kaablite ja lülituskarpide väljavahetamist, liiklusõnnetustega seonduva kahju likvideerimist, aruandlust, autorendi kulusid ja muid üldkulusid, planeeritakse perioodil ulatuvat 90 000 Eesti kroonini reaalihindades.
Uue süsteemi ekspluatatsiooni- ja hoolduskulud kokku moodustavad peaaegu 96 000 Eesti krooni 2004. aastal kasvades koos pikaajalise inflatsioonimäära 3% tasemega. Juhul kui pirnid vahetatakse välja 2009. aastal prognoositakse ekspluatatsiooni- ja hoolduskuludeks 410 000 Eesti krooni nominaalhindandes (354,000 Eesti krooni reaalhindades).
Tabel D.5. Vana valgustussüsteemi ekspluatatsiooni-ja hoolduskulude võrdlus uue süsteemi omadega.

	Olemas-olevad ekspluatatsiooni- ja hooldus-kulud 2003, EEK	Uue süsteemi ekspluatatsiooni- ja hoolduskulud esimesel aastal, EEK	Vähenemine ekspluatatsiooni- ja hooldus-kuludes esimesel aastal	Uue süsteemi hoolduskulud, viie aasta keskmine, EEK	Ekspluatatsiooni ja hooldus-kulude vähenemine 2004-2009
Võrdlus	308,000	96,000	-68,7%	143,717	-53,3%

Eelolev tabel näitab ekspluatatsiooni- ja hooldekulude kokkuhoidu peale projekti rakendamist. Vastavalt meie prognoosidele ilmneb oluline kokkuhoid koheselt peale rekonstrueerimist vähenedes 308 000 –lt 96 000-le (umbes 68,7%) esimesel aastal. Võrreldes viie aasta keskmisi ekspluatatsiooni- ja hoolduskulusid uue süsteemi puhul praeguste ekspluatatsiooni- ja hoolduskuludega on kokkuhoid umbes 53,3%.

Uuendatud süsteemi kokkuhoid

1. 
   Energiakokkuhoid
   

Energiakokkuhoid peale Paide tänavavalgustuse uuendamist saavutatakse põhiliselt vahetades elavhõbedalambid välja efektiivsemate lampide nagu näiteks HPS vastu ja kasutades valgusteid, mille valgusjaotus on õige. Energiakokkuhoidu peale tänavavalgustuse uuendamist saab arvutada kasutades elektritarbimise andmeid enne ja peale rekonstrueerimistöid.
Uuendatud tänavavalgustussüsteemi elektritarbimist I etapis ja II etapis arutatakse ja selle kohase arvutused esitatakse paragrahvis D.6 ja lisas 3.10.
Energiakokkuhoiu arvutamiseks valiti lähteaasta elektritarbimine. 952,700 kWh saadi 2003. aasta elektritarbimise andmete alusel, kuna see kajastab Paide tänavavalgustussüsteemi energiatarbimist enne kavandatud süsteemi uuendamist kõige tõenäolisemalt.
Energiakokkuhoiu arvutuste tulemused on esitatud tabelis D.5. Energiakokkuhoiu kulud on arvutatud keskmise elektrihinna 0,85 Eesti krooni/kWh alusel.
Tabel D.6. Paide omavalitsuse energiakokkuhoid

Variandid	Energiatarbimine kWh		Aastane energiakokkuhoid		Elektri hind, EEK/kWh	Energiakokkuhoiu väärtus , EEK
	Lähtejoon	Pärast	kWh	%
I etapp	952,700	540,287.8	412,412.2	43.3	0.85	350,550.3
II etapp	952,700	553,222.7	399,477.3	41.9	0.85	339,555.7

Ekspluatatsiooni- ja hoolduskulude kokkuhoid

Seoses olemasoleva tänavavalgustussüsteemi uuendamisega võttes kasutusele efektiivsemad valgustid, lambid, pikema kasutusajaga pirnid, lülituskarbid ja kaablid prognoositakse ekspluatatsiooni-ja hoolduskulude suurt vähenemist.
Alljärgnev tabel näitab ekspluatatsiooni- ja hoolduskulude kokkuhoiu võrdlust peale projekti rakendamist. Meie prognooside kohaselt ilmneb oluline kokkuhoid koheselt peale valgustite väljavahetamist ja Paide ja Pärnu tänavate kogu rekonstrueerimist, vähenedes olemasolevalt 308 000 96 000-ni esimesel aastal, olles umbkaudu 68,7%. Võrreldes uue süsteemi viie aasta keskmiseid ekspluatatsiooni- ja hoolduskulusid olemasolevate kuludega on kokkuhoiuks umbkaudu 53,3%.
Tabel D.7. Vana valgustussüsteemi ekspluatatsiooni-ja hoolduskulude võrdlus uue süsteemi omadega. Paide omavalitsus

	Olemas-olevad ekspluatatsiooni- ja hooldus-kulud 2003, EEK	Uue süsteemi ekspluatatsiooni- ja hoolduskulud esimesel aastal, EEK	Vähenemine ekspluatatsiooni- ja hooldus-kuludes esimesel aastal	Uue süsteemi hoolduskulud, viie aasta keskmine, EEK	Ekspluatatsiooni ja hooldus-kulude vähenemine 2004-2009
Võrdlus	308,000	96,000	-68,7%	143,717	-53,3%

Tabel D.9

Rakenduse ajagraafik
Arenguplaan

Volikogu koosolek

Linna volikogu otsus

Pakkumisdokumentide ettevalmistamine

Pakkumise väljakuulutamine

Laenukorraldused

Pakkumise ettevalmistamine

Lepinguläbirääkimised

Rakendus, esimene etapp

- projekt

- ehitus

Rakenduse ajagraafik

Kvaliteedikontroll rakenduse ajal

Kvaliteedikontrolli projekti rakenduse ajal reguleerib Eesti Ehitusseadus. Vastavalt nimetatud seadusele peab ehitamisel oleva omandi omanik määrama litsentseeritud ja sõltumatu isiku omaniku järelvalve teostajaks.

Omaniku järelvalve eesmärgiks on tagada:

• 
  Ehitustööd kooskõlas projektidokumentatsiooniga;
  
• 
  Ehitustööde tehnilise dokumentatsiooni koostamine;
  
• 
  Ehitustööde kvaliteet vastavalt lepingus esitatule.
  

Omaniku järelvalvet tuleb teostada alates ehitustööde algusest kuni tellimuse üleandmiseni, kaasaarvatud süsteemi ekspluatatsiooniks vajalikud load.

Omaniku järelvalve teostajal on õigus kontrollida:

• 
  Projektidokumentatsiooni vastavaust reeglitele ja nõuetele;
  
• 
  Ehituskaupade ja –materjalide vastavaust nõuetele (näiteks lepingus sätestatu);
  
• 
  Ehitusplatsi ohutust;
  
• 
  Keskkonnaalast ohutust.
  

Omaniku järelvalve teostajal on õigus nõuda:

• 
  Projekteerija poolt projektidokumentide nõuetega vastavusse viimist;
  
• 
  Tööettevõtjalt kasutatud kaupade ja materjalide ja muude oluliste dokumentide, nagu ekspluatatsiooni- ja hooldusjuhised, esitamist;
  
• 
  Tööettevõtjalt kaupade väljavahetamist, juhul kui need ei vasta projekt dokumentatsioonile või kehtivatele nõuetele;
  
• 
  Tööettevõtjalt nõuetele mittevastavate ehitustööde ümbertegemist (näiteks tänavavalguse ehitustustööde puhul, kui need ei vasta Eesti Elektriohutuse Määrusele);
  
• 
  Tööettevõtjalt projekti dokumentatsioonile mittevastavate tööde ümbertegemist;
  
• 
  Ehitustööde peatamist hädaolukorras ja juhul kui ehitustöid ei teostata kooskõlas projekti dokumentatsiooniga ja kui ehitusvaldkonnas rikutakse nõudeid ja regulatsioone;
  
• 
  Tööettevõtjalt nõuetekohast ja õigeaegset ehitustööde dokumentatsiooni.
  

8.