Paide tänavate valgustuse projekt Arenguplaan

Uuenduste finantseerimine

Finantseerimisvõimalused

1. 
   IFC CEEF (Commercializing Energy Efficiency Finance) ja kohalikud pangad
   

Programm on koostöös kohalike finantsinstitutsioonidega ja annab osalisi garantiisid pakkumaks lisatagatist energiaefektiivsetele finantstehingutele, mida partnerfinantseerijad rahastavad oma enda ressurssidest. Laenu saavad ainult riiklikud ja eraüksused (väljaarvatud kohalikud omavalitsused, kuid kaasaarvatud kohalike omavalitsuste omanduses olevad ettevõtted).

1. 
   Garantiikirja abil on võimlaik vähendada panga riski. Kui pank ostab garantii, tähendab see 50% prognoositava riski müümist garanteerijale. IFC tasu, mida ta pangalt võtab peaks olema sama või väiksem kui panga tulevaste kadude kate. Kui väide on tõene, siis on garantiitehing pangale positiivse väärtusega ja seega ei tohiks avaldada tõusvat mõju kliendi intressimäärale;
   

2. 
   Hetkel antakse garantiisid Sampo pangale, Nordea pangale ja Hansapangale, et nad saaksid juhtida laenuriski ja saada lisatagatisi.
   

IFC CEEF garantii mõjuks on see, et pangad saavad väljastada laenu valitud ESCO-le tänavavalgustuse uuendamiseks (juhul kui valitakse ESCO variant).

IFC toetab osalemist energiasäästmissektori finantstoodete väljatöötamises ja turustamises osalemist tehnilise abi (TA) programmi kaudu. Projektid annavad märkimisväärse energiasäästu ja kasvuhoonegaaside vähenemise. Paide puhul nõustus IFC TA programmi raames aitama välja töötada ESCO lepingupõhja. IFC on huvitatud Paide omavalitsusega kokkuleppe saavutamisest ning nõus konsulteerima ESCO pakkumisdokumentide ettevalmistusprotsessi.

NIB laen KIK (Keskkonnainvesteeringute Keskus) kaudu

EIC väljastab NIB laenu kohalikele omavalitsustele või omavalitsuse omandis olevatele ettevõtetele. Laenusumma jääb 1- 46,9 miljon Eesti krooni vahele ja laen ei või olla suurem kui 50% kogu projekti rahastamisest. Laenutingimused on väga soodsad– maksimaalselt 25 aastane tähtaeg kaasaarvatud maksimaalselt 10 aasta pikkune ajapikendus. Intressimääraks on 6 kuu EURIBOR+ marginaal 1,45% (umbes 3,7%). Vahendustasu on 0,5% maksmata laenujäägilt ja lepingutasu on 0,5%.

Siiani ei ole EIC teinud väljamakseid tänavavalgustusprojektidesse, kuid kui see avaldab mõju keskkonnale (süsinikdioksiidi vähenemine energiatõhususe kaudu) on tõenäoline, et projekti finantseerimist kaalutakse. Paide omavalitsus esitab laenutaotluse niipea kui nad on lõpetanud projekti ettevalmistamise, et EIC saaks langetada otsuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse Nõukogus.

Kohalik pangalaen

Kohalikul omavalitsusel on võimalik projekti finantseerida laenates raha kohalikelt pankadelt (Ühispank, Hansapank, Nordea, Sampo pank, jne.). Enamik panku eelistab laenu väljastada EURIBOR alusel. Vastavalt seadusandlusele peab kohalik omavalitsus täitma järgmised kriteeriumid – laenu kogusumma ei tohi olla kõrgem kui 60% käesoleva aasta eelarvest ja laenu tagasimakse summa peab olema madalam kui 25% omavalitsuse eelarvest aastas.

Toetused

1. ERDF fond

Hetkel ei ole vabu riiklikke ega EL fonde, mida saaks kasutada tänavavalgustusprojektis toetusena. Vastavalt Eesti Riiklikule Arengukavale, mis on suunatud EL struktuursete fondide programmdokumendi 2003-2006 rakendamisele, pakub Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) mõningaid toetusi kohalike sotsiaal-majandusliku arengu meetmete raames alates 2004. aasta 1. maist, kui Eesti astub Euroopa Liitu. Programmi alguseks on kavandatud 2004. aasta teine pool. Kohalike sotsiaal-majanduslike arengumeetmete (kaasarvatud tööhõivet toetav kohalik hariduse infrastruktuur ja sotsiaalne infrastruktuur, turismi ja puhkevõimalustega seotud rajatised ja tegevused, kohalik transpordi infrastruktuur ja munitsipaalne tehniline infrastruktuur) jaoks on kolme aasta lõikes planeeritud 200 miljonit Eesti krooni.
Selle eesmärgiks on pakkuda eelnõudeid, mis on vajalikud säästlikuks majandusarenguks ja suuremaks tööhõiveks kasutades regiooni spetsiifilist potentsiaali. Abinõu rakendamise eesmärgiks on mitmekülgsete komplekstegevuste arendamine arendamaks unikaalset elujõulist turismi ja puhkekeskkonda.
Eelnimetatud eesmärkide saavutamine eeldab kohalikku initsiatiivi ja osavõttu, otstarbekat pikaajalist arengut ja planeerimistegevust, mis peaksid aitama säilitada jätkusuutlikkust peale programmeerimisperioodi. Investeeringuid toetab abinõu ainult juhul, kui investeeringuid peetakse peamiseks kitsaskohaks või arenguressurssideks kohaliku võimuorgani arenguplaanis. Nimetatud investeeringud on lisaks prioriteetidele, luues samal ajal regionaalarengu sünergia.
EAS juhid, kes vastutavad nimetatud fondide kasutamise eest ei osanud täpsustada fondioperatsioonide ajastust. Seetõttu muudab kogu investeeringu ülesehitamine toetustele projekti ellurakendamise raskeks.

2. Phare programm

Phare programmi üldine eesmärk on kohalike omavalitsuste säästlik areng parandades kohalikke energia infrastruktuurirajatisi suurema energiasäästlikkuse, CO2 ja SO2 heitmete madalama taseme ja taastuvate energiaallikate propageerimise kaudu.
Üldiselt peavad projektid, mis loetakse sobilikuks valitsuse toetuse saamiseks energiasäästlikkuse valdkonnas, vastama valitsuse määruses esitatud Riikliku Investeerimisprogrammi ettevalmistamise ja järelvalve kriteeriumitele. See programm hõlmab kõiki investeeringud, mis saavad toetust riiklikust eelarvest, energiasektori fundeerimise kõrval rahastatakse keskkonnainvesteeringuid, sotsiaalsfääri projekte, projekte hariduse valdkonnas, jne. Kuigi regulatsioon ei piira investeeringute mahtu ainult riikliku sektoriga, on energiasektoris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mis vastutab PIP teatud osade ettevalmistamse eest, järginud printsiipi, et investeeringuprojekte toetatakse ainult paikades, mis on ettenähtud ainult riiklike teenuste pakkumiseks, mida ei privatiseerita.
Skeem on suunatud kõige sobilikematele valdkondadele ja energiasäästlikele investeeringutele:

1. 
   Energiavarustussüsteemide -ja jaotusvõrkude, kus taastuval kütusel töötavad boilerid (näiteks biomass) on prioriteetsed, uuendamine;
   
2. 
   Energiakadude vähendamine hoonetes ja tehnilistes installatsioonides renoveerimise ja seonduva tehnoloogia uuendamise kaudu;
   
3. 
   Lisanduv tehniline varustus, mis parandab tehniliste süsteemide funktsionaalsust;
   
4. 
   Taastuvate energiaressursside kasutamine riiklikes rajatistes.
   

Phare toetuslepingud kehtivad alates 2004. aasta juulist kuni 2005. aasta septembrini. Kavandatud ressursid ulatuvad 2 miljon euroni, kaasaarvatud Phare 1,5 miljon eurot ja riiklik rahastamine 0,5 miljon euro ulatuses.

Kuna Phare programmis ei ole eraldi ära toodud tänavavalgustust, on fondist programmi finantseerimine ebatõenäoline, kuid lõplik otsus tuleb järgnevate kuude jooksul.

Energy Service Company

Üheks finantseerimisvõimaluseks on kasutada Energy Service Company (ESCO), kes leiab raha tänavavalgustuse investeeringute jaoks. Sel juhul on Energy Service Company-l lisaks hooldusele ka kohustus leida raha tänavavalgustussüsteemi moderniseerimiseks. Paide kohalik omavalitsus maksab teenustasu hoolduse ja investeeringute eest (kaasaarvatud kapitalikulud) ja järk-järgult võtab üle ESCO investeeringute omanduse. See tähendab, et lepinguperioodi lõpuks on kohalik omavalitsus kogu tänavavalgustussüsteemi omanikuks.

Munitsipaaleelarve

Kõige lihtsamaks projekti rahastamise allikaks on munitsipaaleelarve. Kuna nimetatud eelarve ressursid on piiratud on selge, et Paidel tuleb tänavavalgustuse moderniseerimisprojekti kaasata välisressursse (laen, ESCO mudel või toetus).

Tänavavalgustuse moderniseerimise finantsanalüüs

Tänavavalgustussüsteemi moderniseerimise rahastamiseks on mitmeid viise. Me analüüsisime üksikasjalikult võimalust, mis sai septembri alguses valitud välja koos Paide kohaliku omavalitsusega kui kõige realistlikum projekti finantseerimisstruktuur - 50% laen ja 50% ESCO. Lisaks 50% ja 50% ESCO finantseerimisvõimalusele oleme arvutanud välja 50% toetuse ja 50% ESCO finantseerimise ja 100% laenufinantseerimise teostatavuse. Arvutused on esitatud lisades 4.2.1- 4.2.4.

Projekti väljatöötamise protsessis saime teada, et on olemas potentsiaal kaasata projekti finantseerimine toetuse kaudu, kuigi toetusfonde saab arvatavasti kasutada alles aastast 2005. Kuna märkimisväärne energiakokkuhoid ilmneb tänavavalgustussüsteemides peale investeeringuid ja elektri hind tulevikus tõuseb, on soovitav valgustid ja elektripirnid välja vahetada nii kiiresti kui võimalik, et kokku hoida tänavavalgustussüsteemi elektrikulusid ning ekspluatatsiooni- ja hoolduskulusid.
Peatänavate (Pärnu ja Tallinn) valgustussüsteemi täielik rekonstrueerimine toimub soovitavalt samaaegselt Paide vee- ja heitveesüsteemide uuendamisega, arvatavasti aastal 2006. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi uuendamine üheaegselt peatänavate valgustussüsteemi moderniseerimisega väldib kahekordset tööd tänavate, asfaldi rohelise osa, kõnniteede, jne ümberehitamist. Samuti ei sega see ka Paide linna seisemist liiklust.
Nii nagu eelnevalt mainitud on toetusfonde võimalik kasutada alles kahe-kolme aasta perspektiivis ja kuna energiakokkuhoid tekib koheselt peale valgustite väljavahetaist, on soovitav jagada investeeringud kahte etappi. Esimeses etapis soovitatakse, et Paide vahetaks välja kõik valgustid ja finantseeriks projekti 50% ESCO ettevõtete ja 50% laenufinantseerimise kaudu. Peale kahte-kolme aastat on Pärnu ja Tallinna tänavad rekonstrueeritud (projekti teine etapp) ja investeeringuid finantseeritakse 50% toetuse ja 50% laenu kaudu.

Põhivariant 1 - 50% ESCO ja 50% laenufinantseerimine

Tänavavalgustuse uuendamise investeeringu kogumahuks on 6,62 miljon Eesti krooni pluss käibemaks summas 1,19 miljon Eesti krooni. Juhil kui kohalik omavalitsus finantseerib tänavavalgustuse uuendamise osaliselt ESCO mudeli kaudu, on ESCO ettevõttel võimalik saada käibemaks oma esialgselt investeerinult tagasi, samal ajal kohaliku omavalitsuse investeeringud sisaldavad käibemaksu. 50 % ESCO ja 50 % laenufinantseerimise korral on investeeringu suuruseks (kaasaarvatud postide renoveerimine Tallinna ja Pärnu tänavatel) 7,22 miljon Eesti krooni.

Peale efektiivsemate valgustite ja pirnide paigaldamist on olemasoleva piirkonna umbkaudseks elektritarbimiseks 517, 000 KWh ja uute tänavate puhul 36,000 KWh, mis on kokku 553,000 KWh. Tänavavalgustuse ehitamine leiab prognooside kohaselt aset 2004. aasta esimesel poolel. Ehitusperioodi ajal prognoositakse elektritarbimise jäämist 2003 aasta omaga samale tasemele, kokkuhoid ilmneb alles alates aasta teisest poolest, kui ehitusööd on lõpetatud. Elektritarbimist prognoositakse 753 KWh 2004. aastal. Alates 2005. aastast prognoositakse elektri kogutarbimiseks 553,000 KWh aastas kogu lepinguperioodi vältel.
Elektrihinda prognoositakse tõusvat vastavuses pikaajalise inflatsioonimääraga 3% aastas, kasvades 0,88 Eesti kroonilt 2004. aastal 1,01 Eesti kroonini 2009. aastaks. Peale tänavavalgustussüsteemi rekonstrueerimist prognoositakse elektrikulu munitsipaaleelarvest 753,000 Eesti krooni 2004. aastal, mis 2009. aastaks peaks vähenema 561,000 Eesti kroonini.
Peale valgustite ja elektripirnide täielikku väljavahetamist langevad hoolduskulud 308,000 Eesti kroonilt 2003. aastal 96,000 Eesti kroonini 2004. aastal. Põhimõju avaldub tänavavalgustuse ekspluatatsiooni uutest viisidest ja elektripirnide pikemast elueast. Eeldatakse, et normaalaastatel – seoses tormide või vandalismiga – vahetatakse välja 24 elektripirni. Kuna elektripirni keskmine eluaeg on 5 aastat, vahetatakse pirne uuesti 2009. aastal. Elektripirni keskmiseks hinnaks on arvestatud 174 Eesti krooni, mis kasvab proportsionaalselt pikaajalise inflatsioonimääraga 3%. Elektripirnide prognoositud kulutu on keskmiselt 4,200 Eesti krooni aastas. Kõikide elektripirnide väljavahetamise aastatel prognoositakse pirnide hooldusele tehtud kulutusi ulatuvat 200, 100 Eesti kroonini (vaata lisa 4.3.3).
Normaalaastate puhul on elektripirni vahetamise ajaks 30 minutit. Kui pirne vahetatakse suurtes kogustest igal viiendal aastal, võtab pirni vahetus ja valgusti puhastamine aega umbes 15 minutit. Pirnide väljavahetamise tööjõukulu on 200 Eesti krooni tunnis, mis moodustab 2,400 Eesti krooni normaalaastates ja igal viiendal aastal 57,500 Eesti krooni.
Hooldusisikul tuleb sõita läbi linna kord kvartalis, et kontrollida kas tänavavalgustussüsteem töötab korralikult. Meie hinnangute kohaselt võtab tal umbes 8 tundi igas kvartalis, et sõita läbi linna. Hooldustööde keskmine tasu on 200 Eesti krooni tunnis. Hooldusisiku aastased kulud on umbkaudu 6,400 Eesti krooni, mis kasvavad proportsionaalselt pikaajalise inflatsioonimääraga 3% järgmiste aastate lõikes.
Autorrendi, amortisatsiooni, lülituskarpide, kahjustatud postide, üldkulud on umbkaudu 90,000 Eesti krooni reaalhindades planeeritud perioodi vältel. Seadmete ja teenuste hoolduskulud on umbkaudu 96,000 Eesti krooni 2004. aastal, tõustes 2005. aastaks 106,000 Eesti kroonini. Järgnevatel aastatel kasvavad kulud proportsionaalselt pikaajalise inflatsioonimääraga 3%. Aastal, mil planeeritakse välja vahetada kõik elektripirnid, on umbkaudne hoolduskulu 410,000 Eesti krooni.
Liites kokku elektrikulud, hoolduskulud ja investeeringud, on fondide väljavooluks umbkaudu 7,98 miljon Eesti krooni erinevatest allikatest 2004. aastal. Uuendamise finantseerimise allikateks on planeeritud 50% NIB laen ja 50% ESCO finantseering. Kuna ESCO ettevõtted võivad käibemaksu tagasi saada, on ESCO investeeringud arvestatud ilma käibemaksuta. Laenust sooritatavad investeeringud on arvestatud käibemaksuga.
F.1. Fondide allikate kasutamine tänavavalgustuse moderniseerimiseks. 50% ESCO ja 50% laen.

	2004	2005	2006	2007	2008	2009
Elektritarbimine KWh	752,961	553,223	553,223	553,223	553,223	553,223
Keskmine hind EEK/kWh	0.88	0.90	0.93	0.96	0.99	1.01
Kasv	3.0%	3.0%	3.0%	3.0%	3.0%	3.0%
Elektrikulu	659,218	498,877	513,843	529,258	545,136	561,490
Hoolduskulu	96,400	106,065	109,247	112,525	115,900	410,383
Kasv	-69%	10%	3%	3%	3%	254%
Investeeringud	7,222,375	-	-	-	-	-
FONDIDE KASUTAMINE	7,977,993	604,942	623,090	641,783	661,037	971,873
Laenusumma NIB	3,909,359	3,518,423	3,127,487	2,736,551	2,345,615	1,954,679
Lepingutasu 0.5%	19,547	-	-	-	-	-
Laenu intressimäär NIB	3.8%	3.8%	3.8%	3.8%	3.8%	3.8%
Intressimakse NIB-le	141,128	252,545	222,833	193,122	163,411	133,700
Põhiosamakse NIB-le	390,936	390,936	390,936	390,936	390,936	390,936
ESCO finantseering	3,313,016	2,981,714	2,650,413	2,319,111	1,987,810	1,656,508
Nõutav investeeringutasuvus	13.0%	13.0%	13.0%	13.0%	13.0%	13.0%
ESCO Intressimakse koos käibemaksuga	482,806	431,984	381,162	330,341	279,519	228,697
ESCO põhiosamakse koos käibemaksuga	390,936	390,936	390,936	390,936	390,936	390,936
Munitsipaaleelarve (hooldus + elekter)	755,618	604,942	623,090	641,783	661,037	971,873
FONDIDE ALLIKAD	7,977,993	604,942	623,090	641,783	661,037	971,873
Makse kokku munitsipaaleelarvest	2,180,970	2,071,343	2,008,958	1,947,118	1,885,839	2,116,143