Paide tänavate valgustuse projekt Arenguplaan

Projekti rakendamine

Tööettevõtu võimalused– tavaline hange või ESCO pakkumine

Projekti võib teostada tavalise hankena. Linna lepinguline tänavavalgustust korraldav ettevõte koos projekteerijaga valmistab ette tehnilise projektdokumentatsiooni, mille alusel viiakse läbi ehitusetööde vähempakkumine. Tööde finantseerimine toimub kohaliku omavalitsuse eelarve kaudu.

Alternatiivselt võib projekti teostada ka Energiateenindusettevõte (ESCO) kaudu.

ESCO vastutab projekti koostamise, ehitamise ja finantseerimise eest, süsteemi ekspluatatsiooni ja hoolduse eest ja samuti annab teatud garantiid selle kohta, et projekt täidab energia kokkuhoiu eesmärki. Leping sõlmitakse tavaliselt pikemaks perioodiks, näiteks 10 aastat, mis on peamiselt seotud ESCO laenudega seotud projektide tingimustega.
ESCO mudeli kasutamise eelisteks on see, et omavalitsusel ei ole vaja leida raha projekti jaoks ja ESCO hoolitseb kogu projekti ehituse ja hoolduse eest.
Paide puhul – õiges kontekstis - avab see tee uutele laenudele linna teiste oluliste tegevuste finantseerimiseks.
Eestis on ESCO mudel suhteliselt uus. Turuülevaates oleme kontrollinud, et on olemas vähemalt kolm ettevõtet, mis on nii huvitatud kui võimelised tegutsema tänavavalgustuse ESCO-dena. Paragrahvis E.7 on esitatud ülevaate üksikasjad.

ESCO finantseerimine – juriidilised implikatsioonid

Juhul kui omavalitsus on ESCO lepingu lepingupool, tuleb tal tõenäoliselt tegeleda nõudega, mis on seotud investeeringute finantseerimisega tänavavalgustuse süsteemi või selle renoveerimisse, juhul kui lepingus on sätestatud kohustus omavalitsusel tasuda investeeringute eest teatud kindlal perioodil. See omavalitsuse kohustus tuleneb Eesti Raamatupidamise Toimkonna Juhenditest (või RTJ), mida kohaldatakse ESCO lepingust tulenevale aktiva ja passiva arvestusele, olenemata sellest kas neid käsitletakse kapitalirendina (RTJ9) või eralistena (RTJ8).

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Toimkonna Juhendile, mille raamatupidamispõhimõtted ja –meetodid on viidud kooskõlla Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega (IFRS), lähevad kapitalirendi ja/või eraldise rahalised kohutused omavalitsuse bilanssi ja Valla- ja Linnaeelarve Seaduse kohaselt vaadeldakse neid kui võlainstrumenti ja nendele kehtib laenupiirang 60%.
Seetõttu ei too ESCO mudel omavalitsusele kasu juhul kui soovitakse laenumahtu suurendada. Teisest küljest on võimalik asutada uus tänavavalgustusettevõte, mis omaks Paide tänavavalgustussüsteemi või viia tänavavalgustusvara üle mõnda teise munitsipaalomandis olevasse infrastruktuuriettevõttesse, mis oleks ESCO lepingu lepinguliseks subjektiks. Vaatamata sellele võib tekkida probleem seoses sellega, et eraldiseisev ettevõte ei ole ESCO ettevõtetele nii usaldusväärne partner kui omavalitsus ja ESCO võib projekti mitte kaasrahastada.
Laenuvõtmise reeglid on esitatud Valla- ja Linnaeelarve Seaduses. Vald või linn võib võtta laenu, kapitalirenti või anda välja väärtpabereid, mis tõendavad kohustusi ja eeldavad teisi finantskohustusi, väljaarvatud kohustused, mille täitmiseks on ette nähtud riigieelarveline raha järgmistel tingimustel:

1. 
   Tasumata kapitalirendi maksete, väljastatud laenuinstrumentide ja muude finantskohustuste kogusumma koos võetava laenu või kapitalirendiga, väljastatavate laenuinstrumentidega ja muude finantskohustustega ei tohi ületada 60% antud eelarveaasta eelarvetulust, millest on mahaarvatud eriotstarbelised eraldised riigieelarvest;
   
2. 
   Tagastamisele kuuluvate laenude, laenu intresside, kapitalirendimaksete, kapitalirendi intressimaksete ja võladokumentide väljaostmisega seonduvate kulutuste kogusumma ei tohi ühelgi eelarveaastal ületada 20% eelarveaasta kavandatud eelarvetulu, mille jooksul laene või kapitalirente võeti ja võladokumente väljastati ja kindlaks eesmärgiks kavandatud eraldisi riigieelarvest arvati maha kavandatud eelarvetulust;
   
3. 
   Laene ja kapitalirenti võetakse ja võladokumente antakse välja selleks, et teostada valla ja linna arenguplaanis ettenähtud investeeringuid;
   
4. 
   Valla või linna poolt võetud laenu tagatiseks ei tohi olla ei vallas- ega kinnisvara. Laenu tagatiseks on valla või linna eelarve.
   

Käibemaks –Käibemaksuseaduse juriidilised implikatsioonid

1. 
   Omavalitsuslike institutsioonide kaudu tehtavad investeeringud
   

Tagapõhi – Kõik vajalikud investeeringud ja mõned jooksvad maksed tehakse kohalike valitsusasutuste kaudu. Muud ekspluatatsioonikulud, nagu hooldusteenused, tasutakse alltöövõtjast operaatori kaudu.
Vastavalt Käibemaksuseadusele võivad kohalikud valitsusasutused maha arvata käibemaksu, mis on makstud teenuste ja kaupade pealt, mida kohalikud valitsusasutused kasutavad ärieesmärkidel. Tänavavalgustusteenuste puhul on omavalitsus teenuse lõppkasutaja/maksja, seetõttu ei saa nad käibemaksu tagasi nõuda ja sellest kasu saada.
Märkus – kõik käibemaksu stimulaatorid (0% määr, importkaupadelt makstava käibemaksu vabastus), mis kehtivad kaupadele, mis on omandatud välisabina ja kaupadele või teenustele, mis on omandatud välislaenude või saadud raha eest, kuna välisabi kehtib kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga.

Investeeringud ESCO ja eraldiseisva munitsipaalomandis oleva ettevõtte kaudu

Tagapõhi – kõik jooksvad kulud, nagu näiteks hooldusteenused ja vajalikud investeeringud, tehakse ESCO kaudu, kes müüb need teenusekulud edasi kohalikele valitsusinstitutsioonidele kapitalirendilepingu all või mingu muu sarnase lepingu all.
Vastavalt Käibemaksuseadusele täidab ESCO registreeritud maksukohuslase kohuseid, kaasaarvatud käibemaksu summa lisamine kaupade või osutatud teenuste maksustamishinnale. Tarne maksustamishind hõlmab kaupade või teenuste ja muude koguste müügihinda, mida kaupade või teenuste ostja või kolmas osapool peab maksma kaupade müüjale vastavate kaupade või teenuste eest. Maksukohuslasele eraldatud toetused (kaasaarvatud) kohalikust linnaeelarvest kaupade ja teenuste ülekandmiseks nende tavalisest väärtusest madalama hinnaga arvestatakse samuti maksustatava tulu hulka.
Seetõttu ei too olemasolev alternatiiv kasu Käibemaksuseaduse mõistes. Olemasoleva alternatiivi mõju (võrreldes kohaliku omavalitsuse variandiga) seisneb ainult käibemaksu periodiseerimises (sisendkäibemaksu kulu, mida kohalik omavalitsusasutus võib mitte maha arvata jagatakse perioodide vahel).
Märkus – eelkirjeldatud skeem kehtib ka sellisel juhul, kui kõik “tänavavalgustusprojektiga” seotud varad on kantud – niiöelda – operaatorina mittetegutseva valdusfirma bilanssi.

Koostöö CEEF-ga

Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC) on asutanud Eestis laenude garanteerimise ja tehnilise abi keskuse nimega Commercializing Energy Efficiency Finance (CEEF). Tehingud, mis võivad taotleda CEEF toetust hõlmavad investeeringuid projektidesse, mis parandavad energiakasutust hoonetes, omavalitsustes, tööstusprotsessides ja teistes energia lõppkasutusaplikatsioonides. Need hõlmavad näiteks munitsipaaltänavavalgustuse uuendamist, kaugüttesüsteemi moderniseerimine, boilerite moderniseerimist ja palju muud.

CEEF on abistanud DPC-d tänavavalgustussüsteemi ja teeninduse lepingu juriidilise raamistiku analüüsimisel. CEEF poolt palutud juriidiline nõu näitab, et ESCO leping tuleks vormistada ehituse raamlepinguna. Riigihankeseaduse (PPA) paragrahvis 3 on esitatud riigihanke klassifikatsiooni reeglid – hankimine klassifitseeritakse vastavalt osale, mis moodustab rohkem kui 50% koguväärtusest. PPA paragrahv 13 võimaldab ehituse raamlepinguid üle 4 aasta. Piirang kehtib ainult raamlepingutele, seetõttu tuleb hoolt kanda, et mõningates ehitustöödes kokku leppida aasta ulatuses, vastasel juhul võib seda vaadelda kui mitte-raalepingut. Leping sisaldab ka 10-aastast teeninduslepingut, mis on kas eelnevalt kindlaksmääratud või sõlmitud raamistiku alusel.
Soovitame, et Paide – juhul kui otsustatakse ESCO mudeli kasuks – teostaks lepingu osas juriidilise kontrolli, et leping valideerida.
CEEF osutas juriidilist abi näiteks tänavavalgustuse ehitamise ja teeninduslepingu osas. Näide on esitatud paragrahvis 6. Pöörame teie tähelepanu sellele, et tegemist on ainult näitega, ja nii DPC kui IFC ei võta endale vastutust seoses esitatud malli modifitseerimise või kasutamisega. Paide ja tööettevõtja vahel sõlmitud tegelik lepingu peaks kajastama kahe poole vahel kokkulepitud tingimusi.
Hange

Eesti seadused ja praktika

Tänavavalgustussüsteemi tavapärase ehituse hange on hästi tuntud. Teeme ettepaneku, et tänavate kategooriad, valguse kvaliteet, valgustite valik, ekspluatatsiooni- ja hooldusjuhised oleks kõik pakkumise nõuete osadeks. See tagab vastavuse aruande juhtideeks oleva moderniseeritud tänavavalgustussüsteemi kvaliteediga.

Ka ESCO pakkumise puhul tuleb samu nõudeid täpsustada. Lisaks tavapärasele pakkumisele soovitatakse ESCO pakkumise puhul järgmiseid nõudeid:

• 
  Võime ja kohustus kasutada juhist ja nõudeid juhise kasutamisel projekteerimise, valguse kvaliteedi, valgustite valiku osas;
  
• 
  Moderniseeritud süsteemi garanteeritud paigaldatud võimsus;
  
• 
  Vastavaus ekspluatatsiooni- ja hooldusjuhistega.
  

ESCO pakkumise hindamiskriteeriumid peaksid soovitavalt sisaldama järgnevat:

• 
  Kuu hind (kõik nõutavad teenused, väljaarvatud ekspluatatsioon ja hooldus) projektiperioodil;
  
• 
  Vastavus nõutava valgustuskvaliteediga;
  
• 
  Moderniseeritud süsteemi garanteeritud paigaldatud võimsus;
  
• 
  Ekspluatatsiooni ja hoolduse kuuhind;
  
• 
  (ESCO ettevõtte laenukorralduste finantseerimiskulud).
  

Potentsiaalsete tänavavalgustuse ESCO ettevõtete ülevaade

Küsimustik koostati, et leida Paide tänavavalgustusprojekti pakkumisele võimalikke kandidaaate. Küsimustiku eesmärgiks oli koguda informatsiooni potentsiaalsete Eesti ESCO ettevõtete kohta ja määratleda nende huvi pakkumisel osalemiseks.
Küsimustik saadeti üheksale Eesti ettevõttele, mis omavad kogemusi elektripaigaldusprojektides osalemises. Kuus ettevõtet üheksast tagastasid küsimustikud, viis nimetatud ettevõtetest olid valmis osalema oma pakkumisega (millest kaks ühispakkumisega) ja üks teatas, et ta ei ole huvitatud. Kolm ettevõtet ei tagastanud küsimustikke.
Küsimustikud saadeti järgmistele ettevõtetetele:

• 
  Connecto AS
  
• 
  ELTEL Networks AS
  
• 
  Talger Elektroonika AS
  
• 
  Talvako OÜ
  
• 
  KH Energia-Konsult AS
  
• 
  ELWO AS
  
• 
  Elektroteenused AS
  
• 
  ABB AS
  
• 
  Siemens AS
  

Küsimustik oli jaotatud nelja erinevasse osasse:

• 
  Esimese osa eesmärgiks oli kirjeldada ettevõtte tehnilisi kogemusi ja/või kompetentsi tänavavalgustuse valdkonnas;
  
• 
  Teine osa tegeles ettevõte finantstoimetulekuga;
  
• 
  Kolmas osa kirjeldas eelmisi osalemisi tänavavalgustuspakkumistes; ja
  
• 
  Neljandas osas oli ettevõtetel võimalus näidata üles huvi Paide tänavavalgustusprojektis osalemiseks.
  

Alljärgnevalt on esitatud ettevõtete profiilide kirjeldus:

AS Connecto (ja ELTEL Networks OY)

AS Connecto ja ELTEL Networks OY on ELTEL Networks Corporation tütarettevõtted ja osalevad pakkumises ühispakkumisega. Connecto pakub äriklientidele planeerimis-, ehitus- ja ekspluatatsiooni- ja hooldusteenuseid. Käibe osas on AS Connecto üks suurimaid ettevõtteid Balti riikides, mis pakub telekommunikatsiooni- ja elektrisüsteemidele mõeldud projekteerimis-, paigaldus-, ehitus- ja hooldusteenuseid.

Connecto on kavandanud 18 erinevat projekti tänavavalgustuse valdkonnas, ta pakub hooldusteenuseid Paide ja Põlva linnas ja on juba teostanud mõningaid tänavavalgustuse rekonstrueerimistöid. ELTEL Networks OY on osalenud erinevates tänavavalgustuse planeerimis-, ehitus- ja hooldusprojektides Soomes.
2002. aastal ulatus ettevõtte (AS Connecto) kogukäive 258,302,000 Eesti kroonini (EUR 16,508,480); omakapital ulatus 28,071,000 (EUR 1,794,030) Eesti kroonini. Ettevõttes töötas kokku 453 töötajat (kaasaarvatud 28 töötajat Lätist).
Koostöös ELTEL Networks OY-ga on AS Connecto üles näidanud huvi osaleda pakkumisel ESCO ettevõttena.
KH Energia Konsult AS

AS KH Energia Konsult tegutseb elektriinstallatsioonide alal, alates tehnilisest konsultatsioonist kuni võtmeprojektideni välja. 2000. aastal ettevõte kavandas ja paigaldus keskse tänavavalgustuse seire- ja juhtimisprogrammi Tallinna linnas. Alates 2000. aastast osutab ettevõte hooldusteenuseid Tallinna tänavavalgustusstruktuurile.

Ettevõte on saanud erinevaid kogemusi suure hulga infrastruktuuriprojektide alal, elektriinstallatsioonide planeerimise, hoolduse ja ehitustööde osas.
Ettevõttel on järgmised sertifikaadid ja litsentsid: elektriinstallatsioonitööde kvaliteedisertifikaat EVS-EN ISO 9001, elektriinstallatsioonide tehnilise kontrolli ja mõõteteenuste akrediteerimine ja elektrimüügi turulitsents.
2002. aastal ulatus ettevõtte käive 103,000,000 Eesti kroonini (EUR 6,582,883); omakapital ulatus 35,300,000 Eesti kroonini (EUR 2,256,075). Ettevõttes töötas kokku 84 töötajat.
KH Energia Konsult on üles näidanud huvi osaleda pakkumisel ESCO ettevõttena.
AS ELWO

ELWO on elektri-installatsiooni ettevõte. Üle 10 aasta on ELWO osutanud planeerimis-, ehitus- ja ekspluatatsiooni- ja hooldusteenuseid kohalikele omavalitsustele ja äriklientidele.

Ettevõte on omandanud hulganisti kogemusi tänavavalgustuse alal, kaasaarvatud planeerimis- ja ehitusprojektid. Hetkel osutab ettevõte hooldusteenust kahes linnas.
Ettevõte omab elektriprojektide, installatsioonide, kontrollimise, valgusmõõdistuste laboratooriumi ja installatsioonide kontrollimise litsentse ja ISO 9001.
2002. aastal ulatus ettevõtte kogukäive 58,012,000 Eesti kroonini (EUR 3,707,633); omakapital ulatus 6,912,000 Eesti kroonini (EUR 441,756). Ettevõttes töötas kokku 78 töötajat.
AS ELWO on üles näidanud huvi osaleda pakkumisel ESCO ettevõttena.

Talvako Kaubandus OÜ

Talvako tegutseb nii sise- kui välisvalgustuse impordi ja projektimüügi alal. Ettevõte soovib laiendada oma tegevust tänavavalgustussüsteemide ja nendega seonduvate projektide osas.

Ettevõttel puuduvad märkimisväärsed kogemused tänavavalgustussüsteemide planeerimise või ehituse alal; nende põhitegevusalaks on olnud erineva välisvalgustustehnika import. Ettevõte osutab tänavavalgustuse hooldusteenust Lasnamäel (üks Tallinn elurajoon).
2002. aastal ulatus ettevõtte kogukäive 5,700,000 Eesti kroonini (EUR 364,295); omakapital ulatus 372,000 Eesti kroonini (EUR 23,775). Ettevõttes töötas kokku 5 töötajat.
OÜ Talvako Kaubandus on näidanud üles huvi osaleda pakkumises ESCO ettevõttena. Kuid seoses ettevõtte liiga väikse tegevusmahuga ei loeta pakkumist vastuvõetavaks.
Muud ettevõtted
Talger Elektroonika As on tegutsenud tänavavalgustusvõrkude installatsiooni ja paigalduse alal 10 aastat. Ettevõte ei saatnud Paide tänavavalgustuspakkumise kohta tagasisidet.
Elektriteenused AS on Eesti Energia omanduses olev ettevõte, mis tegutseb peamiselt elektrivõrkude ehituse ja hoolduse alal. Ettevõte teatas huvi puudumisest ESCO pakkumisel osaleda seoses liiga väikese mahuga ja liiga pika lepinguperioodiga. Tavapärase pakkumise korral kaaluks ettevõte osalemist.
ABB AS on suur rahvusvaheline võrgustik täisteenuse pakkumise alal, kuid tähelepanu on põhiliselt suunatud tööstusklientidele. Ettevõte teatas huvi puudumisest pakkumisel osaleda, isegi kui ta tuleks tööga toime; hetkel ei ole Balti riigid ettevõtte prioriteetseks regiooniks.
Siemens AS teatas huvi puudumisest pakkumisel osaleda, kuna tänavavalgustus ei ole nende tegevusvaldkonnaks Eestis.

10.