Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Lühiülevaade vertikaalsetest meetmetest alavaldkonniti

Põllumajandusloomade identifitseerimine ja registreerimine

Eesti põllumajandusloomade märgistamine vastab ELi nõuetele.

Põllumajandusloomade registrit haldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Eesti arendab loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi elektroonilise andmebaasi tasemele, mis võimaldab loomade liikumise jälgimist ühtse andmebaasi abil. Eriti oluliseks peetakse veiste liikumise jälgitavuse süsteemi, kus veise päritolu puudutav informatsioon peab olema kättesaadav igale veiseliha tarbijale. Kuni elektroonilise andmebaasi täieliku töölehakkamiseni kajastub veise liikumine ühest karjast teise veisepassis.
Loomahaiguste kontrolli meetmed

Eesti rakendab ELiga ühtseid loomahaiguste kontrollimeetmeid. Eesti on A- haiguste (eriti ohtlike loomataudide) vaba riik ning rakendab mittevaktsineerimise poliitikat. Eesti on taotlenud lisagarantiisid ja esitanud komisjonile vastava analüüsi Aujeszky haiguse osas elus sigade ja sigadelt pärinevate saadustega kauplemiseks ELi siseturul, et kaitsta oma taudivaba staatust. Ühinemisleping näeb selles osas ette võimaluse anda Eestile sellised lisagarantiid juba liitumise hetkest kasutades vastavat komitoloogia protseduuri.

Loomakaitse

Eesti on võtnud üle ja rakendab ELi miinimumnõudeid vasikate, sigade ja munakanade pidamisele, samuti standardeid, mida tuleb järgida loomade veol ja põllumajandusloomade tapmisel .

Rahvatervise meetmed

Eesti rakendab ELiga ühtseid rahvatervise meetmeid. Rahvatervise meetmete all käsitletakse nõudeid, mis on kehtestatud otsese eesmärgiga kaitsta inimese tervist. Suurima valdkonna moodustavad siin reeglid, mida esitatakse loomse päritoluga toiduainete (piim, liha, kala, munad jt) käitlemisele, mis eelneb nende toodete turuleviimisele. Lisaks kuuluvad siia alla loomade ravimiseks keelatud ainete, ravimisest tingitud ravimijääkide piirnormide, mikrobioloogiliste standardite jt sarnaste nõuete esitamine ja nende täitmise kontroll.

Transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate (TSE) kontrolli meetmed

Eesti teeb ettevalmistusi ELi TSE kontrollimeetmete täielikuks rakendamiseks. Põhilised nõuded ja Eesti valmisolek nende rakendamiseks on järgmine:

• 
  täielik loomse proteiini sööda keeld põllumajandusloomadele. Mäletsejaliste osas jõustus keeld 1. veebruaril 2001 a. Täielik söödakeeld jõustub Eestis 1. juulil 2003. a;
  
• 
  eri riskiastmega materjalide, mis võivad sisaldada haigust edasikandvat priooni (SRM), eraldamine tapamajas ja nende kõrvaldamine inimese ja looma toiduahelast – SRM eraldamine jõustus lõplikult 1. jaanuar 2003;
  
• 
  meetmed taudikahtluse ja haiguse diagnoosimise korral – ELiga samadel alustel alates 1. jaanuarist 2003. a;
  
• 
  haiguse aktiivne seire riigi veiste, lammaste ja kitsede populatsioonides.Seire täielikuks vastavusse viimiseks on algatatud PHARE projekt, mis võimaldab nõuetekohase seire alustamist hiljemalt 2003. aasta teisest poolest. Riik on eraldanud nimetatud projekti kaasfinantseerimiseks 11, 34 miljonit Eesti krooni;
  
• 
  SRM nõuetekohane hävitamine – Eesti on alustanud nõuetekohase jäätmekäitlustehase ehitamist ning viib jäätmete käitlemise vastavusse hiljemalt liitumise hetkeks.
  

Jäätmekäitlus

Loomsete jäätmete käitlemiseks Eestis kasutatakse hetkel 70% ulatuses jäätmete matmist ning 30% ulatuses jäätmete ümbertöötamist. Tulenevalt ELi õigustikust võib loomsete jäätmete matmist kasutada ainult erijuhtudel. Kuna Eestis puudub hetkel nõuetekohane kõrge riskiastmega loomsete jäätmete (surnud loomad, toidukõlbmatuks tunnistatud loomsed saadused, eri riskiastmega jäätmed jms) käitlusettevõte kasutatakse matmist laialdaselt. Seda on teravalt kritiseerinud ka Euroopa Liit.. Nimetatud ettevõtte rajamist on alustatud PHARE projektina Väike-Maarjasse.