Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Artikkel 21

Vastavalt artiklile 21 tehakse ühinemisakti III lisas loetletud aktide ühinemisest tingitud muudatused kooskõlas selles lisas sätestatud suunistega ja vastavalt artiklis 57 sätestatud tingimustele ja korrale.

II jaotis. Muud sätted

Artikkel 22

Artikli 22 kohaselt kohaldatakse ühinemisakti IV lisas loetletud meetmeid vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 23

Artikkel 23 võimaldab nõukogul komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt vastu võtta ühinemisakti põllumajanduspoliitikat käsitlevate sätete kohandusi, mis võivad ühenduse eeskirjade muutmise tõttu vajalikuks osutuda. Selliseid kohandusi võib teha ka enne ühinemiskuupäeva.

Ühinemisakti neljas osa

Ajutised sätted
I jaotis. Üleminekumeetmed

Artikkel 24

Artikli 24 kohaselt kohaldatakse ühinemisakti V, VI, VII, VIII, IX, X, XI, XII, XIII ja XIV lisas loetletud meetmeid uute liikmesriikide suhtes vastavalt neis lisades sätestatud tingimustele.
Eestit puudutavad üleminekumeetmed on sätestatud VI lisas ning puudutavad isikute vaba liikumist, teenuste osutamise vabadust, kapitali vaba liikumist, põllumajandust, kalandust, transpordipoliitikat, maksustamist, energeetikat, keskkonda. Kõik üleminekumeetmed on põhjalikumalt kajastatud seletuskirja vastavaid valdkondi käsitlevate peatükkide all.
Artikkel 25

Kehtestatakse erand EÜ asutamislepingu artikli 189 teisest lõigust ja EURATOMi asutamislepingu artikli 107 teisest lõigust, millele vastavalt jaguneb uute liikmesriikide kohtade arv Euroopa Parlamendis liitumisest kuni Euroopa Parlamendi järgmiste valimisteni 2004. aastal järgnevalt: Poola 54, Tšehhi Vabariik 24, Ungari 24, Slovakkia 14, Leedu 13, Läti 9, Sloveenia 7, Eesti 6, Küpros 4 ja Malta 5 kohta.

Kehtestatakse erand EÜ asutamislepingu artikli 190 lõike 1 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 108 lõike 2 suhtes, mille järgi nimetatakse uute liikmesriikide rahvaesindajad Euroopa Parlamenti ühinemiskuupäeva ja Euroopa Parlamendi 2004-2009 istungjärgu alguse vaheliseks ajaks vastavalt uute liikmesriikide poolt kehtestatud korrale nende rahvusparlamentide koosseisude seast.
Artikkel 26

Kehtestatakse üleminekumeetmed EÜ asutamislepingu artikli 295 lõike 2 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 118 lõike 2 suhtes, mille alusel jagatakse kuni 31. oktoobrini 2004 kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise korral liikmesriikide hääled nõukogus vastavalt seletuskirja institutsioonide jaos toodud jaotusele. Vastavalt sellele jaotusele kuulub Eestile nimetatud ajavahemikul kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise korral 3 häält.

Ülalmainitud perioodil on nimetatud sätete suhtes kehtestatud üleminekumeetme kohaselt komisjoni poolt algatatud nõukogu otsuste vastuvõtmiseks vajalik vähemalt 88 poolthäält. Ülejäänud nõukogu otsuste puhul on vastuvõtmiseks vajalik 88 poolthäält ja 2/3-line liikmesriikide enamus.
Üleminekumeetmed kehtestatakse ka ELi lepingu artikli 23 lõike 2 teise ja kolmanda lause suhtes ning artikli 34 lõike 3 suhtes, mille kohaselt on kuni 31. oktoobrini 2004 vajalik otsuste vastuvõtmiseks vähemalt 88 poolthäält, mis on antud vähemalt 2/3 liikmete poolt.
Juhul kui liitub vähem kui 10 uut liikmesriiki, sätestab nõukogu ajavahemikuks kuni 31. oktoobrini 2004 kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise künnise, mis jääb võimalikult lähedale 71,26%-le häälte koguarvust.

Artikkel 27

Finants- ja eelarve sätteid reguleerivad ühinemisakti artiklid 27-36. Need sätted on põhjalikult lahti seletatud seletuskirja VII osa finants- ja eelarvesätteid käsitlevas 29. jaos; artiklid 32-33 aga seletuskirja VII osa regionaalpoliitikat ja struktuurivahendeid käsitlevas 21 jaos.
Lõige 1 täiendab omavahenditena arvesse võetud tollimaksude tulu arvestades tollituludesse ühisest tollitariifistikust ning ühenduse poolt kohaldatud tollimaksusoodustustest saadav prognoositav tulu uute liikmesriikide kaubandussuhetes kolmandate riikidega.
18. novembril 2002.a toimunud Üld- ja välisasjade nõukogu (GAERC) istungil kinnitati uueks liitumiskuupäevaks 1. mai 2004, mille tulemusena muutus ELi finantspakkumine kandidaatriikidele, vähendades eelkõige sissemaksete suurust 2004. aastal. Sissemaksete vähenemine tuleneb ühelt poolt käibemaksu omavahendi makse vähenemisest 2004. aastal vastavalt lõikele 2, mille alusel võrdub 2004. aastal ühtlustatu käibemaksubaas iga uue liikmesriigi puhul kahe kolmandikuga aastabaasist. Samamoodi arvestatakse 2/3 aastabaasiga Ühendkuningriigile võimaldatud eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimisel.
Lõige 3 sätestab külmutatud määra arvutamise eripära 2004. aastaks arvutades uute liikmesriikide ülempiiriga määratud käibemaksubaasi 2/3 nende ülempiiriga määramata käibemaksubaasi ja kahe kolmandiku RKT alusel.
Artikkel 28

Uute liikmesriikide ühinemine võetakse lõike 1 alusel Euroopa ühenduste üldeelarves arvesse 1. maist 2004 jõustuva Euroopa ühenduste üldeelarve paranduseelarvega.

Lõige 2 sätestab igakuiste käibemaksu ja RKT omavahendite maksete korrigeerimise nii praegustele kui ka uutele liikmesriikidele seoses uute riikide ühinemisega, arvestades igakuised kaheteistkümnendikosa maksed ümber kaheksandikosadeks, mis kuuluvad maksmisele 2004. aasta maist detsembrini. 2004. aastal vastuvõetud hilisemast paranduseelarvest tulenevad tagasiulatuvad korrigeerimised arvestatakse ümber võrdseteks osadeks, mis kuuluvad maksmisele ülejäänud aasta jooksul.
Artikkel 29

Sarnaselt eelmisel laienemisel kasutatud ühekordsetele kompensatsiooni-maksetele kasutatakse ka käesoleva laienemise ajutist eelarve kompensatsioonimehhanismi.

Kompensatsiooni kindlaksmääramisel lähtuti uue liikmesriigi oodatavast netopositsioonist. Netopositsioon tähendab liikmesriigi tulude ja kulude vahet suhtes ELiga. Komisjoni poolt välja töötatud metoodika alusel arvestati netopositsiooni arvutamisel ainult rahavoogusid kandidaatriigi eelarve ja ELi eelarve vahel. Netopositsiooni halvenemine vastavalt Euroopa Komisjoni definitsioonile tähendaks liitumisjärgselt uude konkreetsesse liikmesriiki EL eelarvest tulevate neto rahavoogude vähenemist võrreldes baasaastaga, milleks saab 2003. aasta. Nelja riigi – Tšehhi Vabariigi, Küprose, Malta ja Sloveenia puhul oleks oodatav netopositsioon võrreldes ühinemiseelse aastaga, negatiivne. Seetõttu saavad need neli riiki ajutist eelarvekompensatsiooni.
Artikkel 30

Lõike 1 alusel makstakse kõigile kandidaatriikidele, s.h. Eestile, 2004. aastal ühekordset rahalist toetust iga-aastaselt kuni 2006. aastani, nähes Eestile makstavaks toetussummaks 247 miljonit krooni aastal 2004, 45 miljonit krooni aastal 2005 ja 45 miljonit krooni aastal 2006, kokku 337 miljonit krooni. Erandina said Poola ja Tšehhi võimaluse ELi eelarvet suurendamata kanda vastavalt 1 miljard ja 100 miljonit eurot struktuurivahendite eelarverealt üle ühekordse toetuse alla (lõik 2) ja maksta välja aastatel 2005 (550 miljonit eurot) ja 2006 ( 450 miljonit eurot).

Artikkel 31

Eesti on huvitatud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) reservide jagamisest ning Eesti taotlusel lisati põlevkivi fondist finantseeritavate uurimisobjektide nimekirja. Selleks, et liikmesriigi asjakohased organisatsioonid saaksid taotleda finantseerimist söe ja terase teadusfondist, peab liikmesriik tegema fondi sissemakse. Sissemaksete suurus sõltub söe ja terasesektori tähtsusest, ning seda arvestatakse praegustele liikmesriikidele kohaldatud metodoloogia alusel. Selle metodoloogia alusel kujunes Eesti sissemakse suuruseks 2,5 miljonit eurot (39 miljonit krooni), vastavalt lõikele 1.

Arvestades sissemaksete suurust ning kandidaatriikide finantssituatsiooni, tehakse vastavalt lõikele 2 sissemaksed neljas osas alates aastast 2006 - 15%; 2007 - 20%, 2008 - 30%, 2009 - 35%.
Artikkel 32

Lõike 1 kohaselt osaleb Eesti koos teiste uute liikmesriikidega alates 1. jaanuarist 2004 ühenduse programmides samadel tingimustel praeguste liikmesriikidega ja seetõttu uusi finantskohustusi Phare programmi, Phare piireületava koostöö programmi, ISPA programmi ja SAPARD programmi raames pärast 31. detsembrit 2003 enam ei võeta. Sama lõige sätestab, et 2004. a ühenduse eelarvest enne liitumise kuupäeva finantskohustusi ei võeta. Lõige 4 täpsustab, et juhul kui liitumist 2004 aasta jooksul siiski ei toimu, jäävad kehtima varasemad nimetatud rahastamisallikaid puudutavad otsustused.

Vastavalt lõikele 1 koheldakse alates 1. jaanuarist 2004 uusi liikmesriike kulutuste osas finantsperspektiivi kolme esimese rubriigi (põllumajandus, struktuurivahendid ja sisepoliitikad) alusel samamoodi kui praegusi liikmesriike arvestades erandeid ja esitatud erinõudeid.
Ühinemisega seotud finantsperspektiivi tegevussuundade rubriikide 1, 2, 3 ja 5 maksimaalsed lisaassigneeringud on esitatud ühinemisakti lisas XV.

Vastavalt lõike 2 lõigule 1 on ühise põllumajanduspoliitika raames tehtud kulutused Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahast kõlbulikud saama ühenduse toetust alates ühinemiskuupäevast. Sama lõike lõigu 2 alusel on maaelu arendamise kulutused Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu alusel kõlbulikud toetuste saamiseks alates 1. jaanuarist 2004.

Lõike 3 alusel osalevad uued liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2004 ühenduse programmides ja asutustes samadel tingimustel nagu praegused liikmesriigid. Juhul, kui mõni kandidaatriik ei ühine 2004. aasta jooksul ühendusega, muutuvad kõik selle riigi poolt või sellest riigist esitatud, 2004. aasta finantsperspektiivi esimese kolme rubriigi kohaseid kulutusi käsitlevad rahastamistaotlused õigustühisteks (lõige 4). Lõige 5 sätestab, et meetmed, mis hõlbustavad üleminekut ühinemiseelselt korralt artikli 32 kohaldamisest tulenevale korrale, võtab vastu komisjon.