Өзбекстан Республикасы жоқары ҳәм орта арнаўлы билимлендириў министирлиги


medjnun essiz degendi ańlatadı, qaraqalpaq tiline májnún



Yüklə 1,39 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə85/120
tarix23.05.2022
ölçüsü1,39 Mb.
#116131
1   ...   81   82   83   84   85   86   87   88   ...   120
fayl 1902 20210922

medjnun essiz degendi ańlatadı, qaraqalpaq tiline májnún formasında kirip 
kelgen, xalıq tilindegi májgún sózi de usı májnún sózinen alınǵan). Onı esten 


115 
ayrılǵan dep shınjırlap baylap taslaydı. Ol bir ámellep baylawdan bosanıp, 
shólistanǵa qashıp ketedi. Dúzde ol jabayı ańlar menen doslasadı. Jabayı 
haywanlar Májnúnniń dártin túsinip, oǵan dártles bolǵanday boladı. Úrkek kiyikler 
onıń ayaǵına basların qoyıp uyıqlaydı, jırtqısh jolbarıslar onıń qolın jalap 
jubatqanday boladı. 
Usınday ábigerlikte júrgeninde Májnún Naofal degen keń peyil kisige 
jolıǵadı. Naofaldıń Májnúnge ráhimi kelip, oǵan járdem bermekshi boladı. 
Májnúnge Láylini sorap onıń ata-anasına baradı, biraq olar Láylini basqa birewge 
beretuǵın bolıp, Naofaldı qaytarıp jiberedi. Naofal Májnúnge óziniń qızın 
bermekshi boladı hám toy baslaydı. Biraq Májnúnniń esinen Láyli ketpeydi. 
Májnún óziniń neke toyınan Láylini izlep qańǵırıp ketedi. Láyli de óziniń neke 
toyında Májnúnniń ıshqısında ılaǵıp ketedi hám azaplanıp óledi. Ayralıq azabınan 
adam túri qalmaǵan Májnún Láylini azalap atırǵan máresimniń ústinen shıǵadı. 
Májnún súyiklisi Láyliniń óli denesine boyın taslaydı hám jan táslim etedi. 
Nawayı bul dástanda shın sewgi qurbanları Láyli hám Májnún obrazları arqalı 
pák muhabbat hám oǵan sadıqlıq insannıń eń jaqsı, eń hasıl qásiyetleri ekenin 
kórsetedi. 
«Sabayi sayor» («Jeti ıqlım») dástanı 1484-jılı jazılǵan. Dástannıń ataması 
arab tilinde bolıp, qaraqalpaqsha Jeti sayyar (planeta) degendi ańlatadı. Dástan 
5000 mıń báyitten (10000 qatardan) ibarat, 38 bapqa bólingen, aruz ólsheminiń 
másnawiy formasında jazılǵan. 
Dástannıń syujeti. Patsha Bahramnıń basınan keshirgen waqıyaları 
súwretlenedi. Bahram er júrekli, sheber jawınger hám qumarpaz ańshı edi. Ańda 
júrgende oǵan Maniy degen sheber súwretshi jolıǵıp, Dilaram isimli teńi-tayı joq 
gózzal qızdıń ózi sızǵan súwretin kórsetedi. Patsha qızǵa ǵayıbana ashıq bolıp 
qaladı. Qızdı kóp pulǵa satıp aldırıp (ol eriksiz qız edi), onıń menen kóbirek 
boladı. Dilaram hám sazende, hám góyende (qosıq aytıwshı), hám soylegende 
tilinen palı tamǵan dilwar qız edi. Bahram patsha Dilaram sulıwǵa úyirsek bolıp, 
kóp waqtın ziyapat hám máslik penen ótkeredi, mámleket isleri menen kútá az 
shuǵıllanadı. Bir saparı Bahram Dilaramdı alıp ańǵa shıǵadı, mergenlik ónerin 


116 
kórsetedi, biraq Dilaram hayran qalıp maqtawdıń ornına haywanlardı atıp óltiriw 
kúndelikli kásibiń emes pe? - dep salqın qatnas qıladı. Buǵan qattı ashıwlanǵan 
Bahram Dilaramdı baylap dúzge taslawdı buyıradı. Sebebi, ol heshkimnen beti 
qaytpaǵan, mudamı maqtaw sózge ádetlenip qalǵan edi. Bir kúnnen soń qáhári 
qaytıp Dilaramdı tawıp alıp keliwdi buyıradı, biraq ol joq bolıp shıǵadı, eń jaqsı 
kórgen súyiklisiniń joq bolıp ketiwi Bahramdı úlken ókinish, saǵınısh, ǵam, qayǵı 
sezimlerine batıradı, uyqısızlıq keseline shalınadı. Patshanıń kewlin xoshlaw ushın 
saray adamları oǵan arnap biri-birinen zıyada ájayıp saraylar qurdıradı. Bahram 
shahqa qaraslı jeti patshanıń biri-birinen sulıw jeti qızın jeti sarayǵa ákelip qoyadı. 
Hárbir sarayda sazınan naması tógilgen sazende, xosh hawazı júrekti jibitken 
góyende, tilinen palı tamǵan dilwar áńgimeshi Bahram shahtıń kewlin xoshlaydı. 
Jetinshi saraydaǵı dilwar hám góyende, óziniń ájayıp óneri, súykimli ádebi, jaǵımlı 
tili menen Bahramnıń jaralı júregine shıpa boladı. Bul sarayda sazende, góyende 
bolıp boyın jasırıp júrgen Bahram shahtıń joytqan joǵı gózzal Dilaram edi. Dilaram 
ózin tanıtqanda patsha esten awıp qaladı. Ashıq-mashıqlar qayta qosılıp baxıtlı 
jasay baslaydı. Biraq bul baxıt uzaǵına bolmaydı. Bahram ańda júrgende bir 
qulannıń izinen quwadı hám sonnan izsiz, xabar-atarsız joǵalıp ketedi. 
Nawayınıń bul dástanı ańızlıq syujetke qurılǵanı menen óz zamanınıń ótkir 
máselelerin kóteredi. Nawayınıń dostı Xorasan mámleketiniń húkimdarı Sultan 
Xusayin Bayqaranıń ómirinde de ayshı-áshiretke, waqtı-xoshlıqqa berilip ketken 
waqıtları kóp bolǵan. Bunday jaǵdayda mámleket isleri toqtap qaladı, puqaralardıń 
bereketi ketedi, mámleketti óz paydasın gózlegen jaǵımpazlar, jalataylar iyelep 
aladı. Dástanda Bahram patsha mámleket isleri menen kútá az shuǵıllanadı, kóp 
waqtın zıyapatlarda sharap iship máslik etiw menen ótkeredi. Sońında ózi de sol 
másliktiń tarqap ketiwindey ańda qulan quwıp izsiz joǵalıp ketedi. Dástandaǵı 
Bahram shaxtıń turmıs tárizin, júris-turısın, mámleket islerine, patshalıq 
wazıypalarına, minnetlerine qatnasın kórsetiw arqalı óz zamanlası Xorasan 
húkimdarı Sultan Xusayin Bayqaraǵa isharat beredi, Bahram patshanıń táǵdirin 
qaytalamay sergek hám xoshwaq bolıwǵa shaqıradı.


117 

Yüklə 1,39 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   81   82   83   84   85   86   87   88   ...   120




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin